Millised need inimesed päriselus on? (361/365)

Ma pole siiani oma blogis anonüümset kommenteerimist ära keelanud. Lihtsalt tean, et mõned regulaarsed lugejad eelistavad sel viisil kommenteerida ja ei tahaks headest arvamuse avaldustest ilma jääda. Täna aga tuli küll tahtmine see ära keelata.

Kui koju tulin ja arvutisse pilgu heitsin, siis ootas siin mingi üks eriti nõme kommentaar. Kustutasin selle ära. Olen varemgi öelnud, et kõik kommentaarid, mis on halvustavad minu laste suhtes (ma ei mõtle siin konstruktiivset kriitikat nende suhtes), lähevad  kustutamisele. Selle sisu polnudki mulle nii ootamatu, sest olen aru saanud, et millegi pärast ongi inimesi, kelle arvates on normaalne lapse kohta halvustavalt kirjutada (kusjuures, kallis anonüümne, sa eksid iga asja suhtes, mida sa siia kirjutasid, aga sellest kunagi hiljem pikemalt). 

Kõige enam hämmastas mind hoopis see, et kui ülejäänud maailm naudib jõulu meeleolu, püüab näha kõiges ja kõigis hea, leidub üks inimene, kes arvab, et just see ilus ja maagiline aeg on see kõige õigem hetk hakata teisi kritiseerima. Miks!?!? Ma tõesti ei saa aru. Ja kui see lugeja oleks mu blogis veidi selle teema kohta otsinud, siis ta oleks aru saanud, et see teema on meil vägagi jälgitav! Nii minu kui spetsialistide poolt. Tühja pole mõtet lahmida, kui midagi asjast ei tea. 

Seega kui sa, armas anonüümne, loed seda postitust ja ikka soovid täpsemat infot selle kohta, et kuidas me ikka tegeleme antud teemaga (või mis sinu arvates ei kuulu tegelemise alla), siis võin hea meelega sulle e-maili teel vastata. Seega kirjuta mulle postkasti ja ma hea meelega ka googeldaks, et kes sa selline kõike teadja-perfektne-ideaalkaalus ja superilus inimene oled! Hea meelega vaataks ja mõtleks, et kui vaid mina ja mu lapsed ja koerad ja kassid (keda mul pole) kõik nii toredad ja ilusad ja fantasilised oleks! 

Uhh, sain välja elatud end ja nüüd ootan edasi oma maailma armsamat tütart EMOst koju... 




2 comments:

  1. Ära lase end nendest ananüümsetest targutajatest ja mahategijatest üldse häirida, kustutadki kommentaari ära ja korras, rohkem oma pead ei vaeva nendega. Nägin ka ise seda kommentaari, millest jutt ja ma olen kindel, et see inimene oli pigem kade teie imeilusate perepiltide peale.
    Mis su tütrega juhtus ja kas kõik sai korda?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Seekord tõesti nii tegin. Elasin korra välja ära ja asi on mu hingest minema aetud. Sest ma ise ei näe endal süüd lapse kaalu pärast. Tean oma pingutusi antud teemal ja leian, et ma ei pea kellelegi kolmandale seletama 101 korda, et miks on üks selline, teine teistsugune.

      Aga Mareli, nobenäpp, suutis oma sõrme auto vahele jätta. Läks sõrm nii paiste ja siniseks ka, et saatsin ta oma õega EMOsse. Ei hakanud kriiskava ja unise beebiga sinna jalgu minema. Aga õnneks katki luud polnud, sai lahase kümneks päevaks.

      Delete