Nädala kokkuvõte 25.01-31.01.2016

See nädal on ühelt poolt olnud väga hea, aga teisalt pole ma ikka rahul. Ehk peaksin leppima, et alati ei saa nii palju, kui tahan. Mõistusega saan aru ka ja olen püüdnud likvideerida nö kohustuslike trennide ärajäämist, aga hinges ikka kripeldab, et ei saanud seda või teist jälle teha. Aga nüüd pikemalt

Esmaspäeval jõusaali ei saanud. Margus oli päev otsa eriline jonn (ja seda ka järgnevatel päevadel). Tundub ikka, et ülemine hammas mängib selles asjas oma osa, sest hammas on läbi igeme juba nii nii nähtav. Vaja veel ainult üks auk igemesse tekitada, et see sealt alt ka välja saaks. Andsin Priidule valiku, kas läheb otsib mulle kangi alla või jätan ta joriseva "ma tahan tissi iga poole tunni tagant" lapsega koju. Läks sujuvalt üles kangi otsima :D

Teisipäeval ei teinud ka midagi. Trenni koha pealt muidugi siis. Käisin maal õdedega koos lastele pingviini kostüüme meisterdamas. Neil oli neljapäeval lasteaias üritus "pingviinide paraad" ja oli vaja kostüümid teha. Päris ägedad said. Selles kirjutasin natuke ka SIIN.

Kolmapäeval ajasin ikka oma jalad tagumiku alt välja. Oli juba ette teada, et see nädal ilmselt tuleb vähem trenni ja ka kõndimist, seega tuli iga moment nüüd juba arvele võtta ja ära kasutada. Esmalt tegin Margusega veidi jõutrenni. Vaheldumisi kasutasin raskuseks hantleid, kangi või Margust. Olenevalt kuidas Margusel tuju ja mis harjutusega oli tegu. 45 minutit saime tehtud nii. Lisaks käisin ka kõndimas. Veidi üle 1,5 tunni kõndisin. Teed olid sel päeval juba veidi paremad ja kannatas ka pigemalt käia.

Neljapäeval jäi aeroobikasse minemata. Jälle. Käisime Margusega silmaarsti juures (lõpuks sai ravi peale oma rähmas silmale) ja seal läks rohkem aega kui planeeritud. Ajaliselt isegi oleks peaaegu jõudnud nii, et kõik teised autost maha, ise riiete vahetus ja minek. Aga meil on sissesõidutee hetkel nii jube, et olen nõus mõnest trennist loobuma, et mitte kuhugi mutta kinni jääda. No enam küll kevadeks ühtegi vabandust pole ja tuleb see tee korda ära teha. Vähemalt kõige hullemad lõigud.

See aga tähendas, et pean kodus jällegi koduselt end liigutama. Kuna reedel olin täis pika päeva lapsehoidja, siis tuli veidi loomingulisust üles näidata. Hommikul panin kõik lapsed mängima ja hakkasin trenni tegema. Natuke jälle koos Margusega ja vahel meelitasin suuremad Margusega mängima, siis sain teha harjutusi, kus Margust appi võtta ei saa. 45-minutilise trenni sain ära teha.

Pärast, kui Margus magas ja lõunasööki hakkasin tegema, siis tõmbasin velotrenažööri pliidi kõrvale. Nii ma siis väntasin ja segasin toitu samal ajal :D 20 minutit sain ilusti vändata. Lõunasöök oli hea ja lihtne teha ja kannatas seekord nii toimetada.

Laupäeval olin jälle kõndimise lainel. Olgugi, et ilm oli tõsiselt rõve. Tuppa jõudes tilkusin pealaest varbaotsani, aga mis teha. Sel hetkel oli lapse uni tähtsam ja pealegi ei pidavat ju halba ilma olema. On vaid halb riietus. Igatahes kõnnitud sai kokku kahe korraga 1 tund ja 38  minutit.

Pühapäeval tundsin end suhteliselt nirult. Ei teagi miks, aga terve päev oli suhteliselt nõrk olla. Ilmselt see hall ilm hakkas ka olemisele lõpuks. Nii et planeeritud kolmas jõutrenn jäi ära ja läksin selle asemel kõndima. Kõndisin 47 minutit.

Kokku sai trenni tehtud 5 tundi ja 54 minutit. Viimase kolme nädala kõige kehvem tulemus. Minu lohutuseks on kaal vähemalt minuga jätkuvalt sõbralik ja olen kätte saanud eesmärgi, mille seadsin endale 12. veebruariks. Alla kilo veel minna, siis on 8 kaalul ees :) Mainin siia veelkord ära neile,  kes toiduteisipäeva postituse vahele jätsid, et teisipäevasest postitusest võib alates sellest nädalast lugeda ka mu kaalunumbrit :)

Toitumise poole pealt on kõik jätkuvalt tip-top! Maiustamise isusid pole. Vahel rasketel momentidel on küll tunne, et "normaalselt" lohutaks ma end sel momendil millegi hea ja magusaga, aga olen praeguseni vähemalt suutnud oma harjumuspärasest käitumisest eemale hoida ja leidnud endale muid viise, kuidas need hetked üle elada.

Hommikusöökidest tundub, et kõige enam sobib mulle ikkagi kohupiim (praetud õuntega variant on taevalik!) ja puder. Muna oleks ka kindlasti väga hea, aga kuna Margus seda ei kannata, siis hetkel on see mul täiesti menüüst väljas.

Lõunasöökidest oli selle nädala hitiks kotlet. Isegi Priit kiitis. Kui Priit midagi kiidab (eriti, kui see pole ta enda tehtud), siis peab söök ikka väga hea olema :D Õhtusöökidest pean kordama eelmise nädala lemmikut - tatar hakklihaga. No lihtsalt parim!

Kuu kokkuvõte ja uue kuu eesmärgid tulevad hiljemalt teisipäeval :)


Pingviinide paraad laste moodi

Olen ennegi rääkinud erinevatest üritustest, mis meil siin lasteaias toimuvad. See nädal oli Marelil pingviinide paraad.

Kuna mul endal väga mingeid asju kodus pole, millest meisterdada, siis läksin maale otsima vahendeid. Õnneks polnud ma ainuke, kes kostüümi tegema pidi, nii et sai mõtted kolme peale kokku kogutud ja tegema asutud. 

Maskiga mul vedas. Leidsin ühe mütsi, mis tagurpidi keerates sobis väga hästi pingviinile peaks. Silmad peale õmmelda ja nokk ka meisterdada ning oligi mask olemas. Muu kostüümi suhtes õmblesime valge pehme kõhuosa musta pluusi peale. Pükste külge meisterdasime jalaosad lõigates papist kuju välja ning kleepides mõlemale poole papile oranži riide peale. Täitsa ägedad kostüümid said kokku :D 
Mareli mööda lava kõndimas

Üritus ise oli selline, et lapsed pidid igaüks ennast esitlema (nimi ja kui vana on jms). Oli nö lava, mida mööda nad kõndida said. Pärast olid neile igasugu erinevad mängud ja võistlused. Said kõik endale diplomid ka osalemise eest  :)



Kodused tegevused 27.01.2016

"Kodused tegevused" on kolmapäevane postitustesari, kus märgin üles enamvähem kõik, mida selle päevaga olen jõudnud ära teha või tegemata jätta.

***

Teen ka seekord samas vormis postituse, nagu eelmine nädal. Kõigepealt panin hommikul ette eesmärgid, mis kindlasti oleks vaja õhtuks tehtud saada ja õhtul märgin juurde, kuidas asi sujus.
  • WC ära koristada - tehtud! Kasutan praegu mingit domestose 24 tunni kaitse vahendit ja jeerum, kus sel on kloorihais. Olgu ta nii kaitsev bakterite eest kui tahes, aga rohkem seda ei osta. 
  • Oma voodipesu ära vahetada - ma, vana lohe, olen jõudnud juba kolmapäeva ja pole jõudnud oma voodipesu ära vahetatud. Täna hommikul tegin siis selle ikka lõpuks ära 
  • Mareku matemaatika tööraamatule paber ümber - Jällegi olin terve eelmise nädala uimane ja unustasin pidevalt paberit peale panna. Hommikul, enne Mareku kooli saatmist, tegin lõpuks selle ka ära. 
  • Teha valmis soe toit hommikuks, lõunaks ja õhtuks- tehtud, topelt tehtud (homseks lõunaks ka) ja tehtud! Õhtuks veel mitu versiooni. Endale hakklihaga riis, teistele kartul ja liha. 
  • Korjata pesu kuivamast ära - hommikul, kohe esimese asjana, tehtud :) 
  • Pesta vähemalt 1 masinatäis pesu -  sai pestud kaks. Kuna Mareli ja Marek jäid bussi pealt tulles õue mängima, tuli Mareli kombekas ka kindasti kohe pessu panna (õues mudane ja ta muidugi pidi põlvili oma mudaseid lumepalle lükkama :D) 


  • Panna pesu kuivama  - aega võttis, aga tehtud sai. 
  • Minna kõndima - käidud! Päris pikalt kohe kõndisime, üle 1,5 tunni.
  • Minna lastele bussi vastu - kõndimise vahepeal sai see ka tehtud :) 
  • Teha toas 45 minutit trenni - nädala esimene trenn, jepii. Priit tõi mulle hantlid ja kangi ülevalt alla, seega rakendasin neid Margusega vaheldumisi raskusteks ja tegin korraliku trenni. 
  • Koristada köök ära- tehtud. Marguse esimese une ajal sain enamuse koristatud ja päeva peale sai jooksvalt uuesti kööki sassi aetud ja jälle koristatud. 
  • Tuua tuppa ahju- ja pliidipuud paari päeva jagu - ahjupuud said ilusti toodud. Isegi rohkem, kui esialgu planeerisin. Pliidipuudega nii hästi ei läinud, sest Margus ärkas veidi varem üles, kui lootsin. Aga siiski piisavalt sai toodud, et täna vast juurde pole vaja tuua. 
  • Pesta põrandad  - oleks jäänud tegemata, aga ajasin kogemata kausi veega põrandale ümber. Võtsin seda kui märku, et põrandad tuli ju ka ära pesta. Nii et õhtu lõpuks sai see siiski tehtud. 
  • kirjutada üks blogipostitus draftidest vähemaks - tehtud. Nüüd saab drafte juba ühe käe näppude peal üles loendada, jess :D 
Halleluuja, kõik planeeritud asjad said tehtud. Peab vist kohe mingi risti kuhugi tõmbama :D 


Toidud, mida ma lapsena vihkasin

Täitsa huvitav, kuidas inimese maitsemeeled muutuvad. Minu puhul on viimaste aastatega päris mitmed asjad, mida ma enne suu sissegi ei võtnud, muutunud igapäevaseks toidulaua osaks. Toongi siinkohal välja mõned.

  1. Sibul - oi, kuidas ma vihkasin seda lõhna juba. Piisas vaid mainimisest, et sibul toidus sees ja sinna see minust jäi. See vist üldse paljude laste teema, Mareku ja Mareli puhul ka (kuigi, kui nad ei tea, et sibul sees, siis söövad küll :D). Aga praegu on lood hoopis vastupidi. Kui toidus sibulat ei ole, siis see ei tundu üldse õige maitsega. Võin vabalt pannile panna suure sibula, selle ära praadida ja ära süüa. 
  2. Paprika- See pole vaid mu lapsepõlve "öäkk". Tegelikult sain ma õiget paprika maitset tunda kuskil 1,5 aastat tagasi. Paljalt ei maitse ta siiani mulle nii, nagu näiteks tomat või kurk (et mida võikski lihtsalt kapist võtta ja ampsata), aga praetuna..mmm... Praeguses kavas on paprikat päris paljudes toitudes ja ma olen nii rahul sellega. Tänagi lõunaks sõin sellist toitu, kus suures osas oli paprikat ja see oli nii hea. 
  3. Liha - siinkohal peaks vist täpsustama, et liha, mis ei ole filee. Kui meil pidupäevadel liha tehti, siis oli/on seal alati osa fileed. Nendele pirtsakatele, kes muud ei söö :D. Ja kuna filee on teadagi parim osa, siis egas ma kehvem olla saanud ja tahtsin ka alati fileed. Nüüd aga ostan vabalt poest ka muid lihatükke ja tean, et neist saab vägagi maitsva toidu valmis teha. Liha koha pealt veel see asi, et väiksena oli jube rõve vaadata, kuidas isa toorest liha tükeldab. Nüüd tükeldan seda ise samamoodi ja ei tee teist nägugi :D 
  4. hakkliha - ei meeldinud see mulle kastmes, makaronidega ega üheski muus toidus. See nägi juba nii rõve välja. Nüüd aga pean tõdema, et õigete "kaaslastega" kooskõlas on ka hakkliha täitsa maitsev suutäis.
  5. Keeduporgand - igakord kui seda söön, pean imestama, kuidas ma väiksena seda vihkasin?? See on nii hea. Eriti, kui on haudepotis koos lihaga tehtud. 
Millised toidud on teile muutunud meeldivaks ajaga

Tänane lõunasöök



toiduteisipäev 26.01.2016

Toiduteisipäev on postitustesari, kus kirjutan üles ühe päeva toidud, olenemata, kas sel päeval on toitumine 5+ või alla igasuguse arvestuse. Kirja lähevad kõik ampsud, näksimised ja ka õhtused voodis söödud salaampsud (neid loodetavasti siiski ei tule). Kommentaaridena on alati oodatud konstruktiivne kriitika, kiitused, lohutused jne.

***

Kuidagi on juhtunud, et mu toidu postituse päev on langenud sellele päevale, kus mu külmkapis vaatavad vastu vaid jäägid, mis möödunud nädala toitude tegemisest alles on jäänud. Peab vist poes käigud kuidagi ümber sättima. Aga sellest olenemata on jälle päev enamvähem kava järgi toitutud. Vabandan juba ette piltide vähesuse pärast, kohe kuidagi ei jõudnud telefoni ligi haarata, et enne toidu suhu pistmist klõpsu teha sellest. 

Hommikuks oli riisipuder vaarikatega. Vaarikad olid toormoosi kujul (ilma suhkruta). Lisaks nägi kava ette pähkleid, aga need sõin paar tundi hiljem vahepalana ära. Olen siiamaani suutnud vältida hommikusöögina kohupiima. Ei teagi miks, aga homme proovin ühe variandi sellega ka ära. Ilmselt edaspidi üritangi koju suuremas koguses kohupiima varuda ja seda hommikuti sööma hakata :) 

Lõuna sõin kodust väljas. Valisin tükk aega, mis oleks kõige parem toit mulle pakutavast. Vaatasin külmkappi ja siis jälle FitCati menüüs toite. Lõpuks sai taldrikule kokku lõhe tatraga. Lisandiks tomatid. Väga hea oli. 

Õhtusöögiks oli siga ja salat. Ma polnud enne väga õuna salatitesse pannud, aga selle kava raames olen avastanud, et pagana hästi  sobib see õun salatisse. Eriti sealihaga.


Ja nö magustoiduks võtsin tunnikese hiljem ühe banaani, mi läks kirja vahepalana. Ja sellega toidupäev lõppes.

Need möödunud kaks päeva on olnud täpselt sellised, kus muidu ilmselt oleks juba end erinevate maiustustega kostitanud. Trenni pole saanud teha ja Margus on ka paras jonnijuurikas olnud (vist kolmas hammas tuleb, aga veel ei hõiska, äkki pole ka :D). Praegu aga tunnen suurt uhkust, et olen suutnud magusast eemale hoida ja ilusti kava järgi toituda.

Hakkan toidupostitusse lõppu oma kaalunumbrit ka nüüdsest panema. Siis teil veidi parem ülevaade, kuidas see toitumine ka kaalu on mõjutanud.

Kaal: 91,9kg


Nädala kokkuvõte 18.01-24.01.2016

Nädalalõpp osutus nii kiireks, et teen alles täna hommikul nädalal kokkuvõtte ära. Päris rahule nädalaga jääda trenni poole pealt ei saa, aga peab vist endale ütlema, et parem seegi, kui mitte midagi. Aga täpsemalt siis igast päevast.

Esmaspäeval käisin kõndimas. Lume sees kõndimine on praegusel ajal ikka paras trenn. Eriti, kui sahk on meid mitu päeva ära unustanud või lihtsalt siia suure töökoormuse tõttu mitte jõudnud. Kui kruusatee on veidi parem, siis enda sissesõidu tee on ikka väga jube. Vähemalt vankriga manööverdamiseks. Igatahes kõndida jõudsin olenemate teeoludest sel päeval 1 tund 11 minutit. Õhtul olin tunnikese jõusaalis ka. 

Teisipäeval tegin puhkepäeva. Isegi kõndima ei läinud. 

Kolmapäeval käisin kaks korda kõndimas. Kokku kõndisin nõks üle 2 tunni. Natuke kirjutasin sellest pikemalt kolmapäevases postituses (LINK). 

Neljapäeval aeroobikasse minna ei saanud, sest hoolekogu koosolek oli. Seega üks nö kohustuslik trenn jäi ära. Aga kõndimas käisin ikka ära. Jällegi kahes satsis. Kokku 1 tund ja 32 minutit. 

Reedel oli jälle ainult kõndimise päev. Oli veel väga varajane kõnd, sest Marek tuli öökoolist ja läksime Margusega talle vastu. Väga härma kiskus olemise, aga Margus oli korralikult sisse pakitud ja minul polnud raske ka härmas ripsmetega kõndida :D  


Õhtul ujumise ajal käisime hoopis ühel kapil järgi, mille ma Facebooki kaudu endale ostsin. Oli teine väga odav ja sobib ideaalselt lastetoa mööbliga kokku.  Aga trenni koha pealt jäi siis kirja ainult 47 minutit kõndimist. 

Laupäeval trenni ei teinud. Kõndimas käisin (15 minutit), aga nii lühikest aega trenniks ei pea. 

Pühapäeval olin veidi tublim ja käisin kõndimas (49 minutit) ja tegin toas ka trenni. Ostsin meile Marekuga kahepeale velotrenažööri ja proovisin selle ära. Tegin kordamööda 10 minutit ratast ja natuke graatsiakettaga otsa. Ja nii kolm satsi. Kokku ajaliselt 45 minutit. Lisaks tassisin Priidul kive eest ära. See oli ka paras trenn, aga ajaliselt kuidagi siia seda kirja ei pane.

Pühapäeval räätsamatkale ei saanudki, sest magasin õige aja maha. Kohad said oodatust kiiremini täis :( 

KOkku sai see nädal trenni teha 8 tundi ja 9 minutit. Enamuses osas kõndimine ja sellega ma väga rahul pole. Kõndimine peakski olema suures mahus iganädalaselt, aga lisaks peaks ikka jõutrenni, aeroobika jms lisaks olema vähemalt 2-3 tunni jagu. Aga nädalati on olud erinevad ja tuleb leppida, et alati kõike, mida tahan, ei saa. 

Jätame trenni poole nüüd rahule ja räägime söömisest ka. Selle poolega olen ma väga rahul. Nii toidu kui endaga. Toidud on head ja mina olen ilusti kava järgi söönud. Eile süüa tehes just mõtlesin, et tegelikult ei lähe mul köögis mitte teps rohkem aega, kui varem. Kiiremini saaks valmis vist ainult mingid kiirnuudlid. Isegi pelmeenide keetmise/praadimisega läheb sama kaua aega, kui kava järgi korraliku toidu tegemisega. 

Kui ma lapsi veel ei ole iga toidu suhtes enda poole võitnud, siis Priit sööb järjest enam minuga sama toitu. Eks ma ikka alguses küsisin, et kas teen midagi muud või proovid. Paar päeva blokkis, aga nüüd juba ütleb, et tee ikka sama. No kui lapsed peale järgmist kaht nädalat samamoodi arvaksid, oleks kohe eriti tore. Õnneks kõik, kus on liha eraldi, läheb kaubaks neile ka praegu (Marekul sealiha, Marelil kanaliha eelistusega). 

Selle kahe nädalaga, mil olen FitCat kava järgi toitunud, on kaalu langenud 4,4kg :) Enne seda läks 10 esimese jaanuari päevaga ka mõned kilod. Nii et -10kg võrreldes 1. jaanuariga ei olegi enam üldse kaugel! Kui -10 täis, siis panen esimese pildivõrdluse ka (kuigi pilt on tehtud siis, kui FitCatiga alustasin). 

Mõtlesin, et peaks ikka ülevalt korruselt oma kangisüsteemi ja hantlid välja otsima ja jõusaali kava kodus ka tegema hakkama. Suurema osa harjutusi (välja arvatud lindil jooksmine ja ühe multi otstarbega aparaadiga tehtavad harjutused) saaks kodus edukalt ära teha oma asjadega. Siis ei pea põdema, kui mõni esmaspäev minna ei saa. 

Lisaks aja sättimisele on Margus õhtuti nii memmekaks ära muutunud ja iga minu toast välja mineku peale  hakkab hullult taga otsima ja jorisema. Seega emasüda eelistaks, et teeksin kodus trenni ära, kui laps veidi jorisevamas tujus. Aga eks näe, täna üritan ikka jõusaali jõuda :) 


Internetist ostmine ja sisetunne

Internetist asjade ostmine võib minna väga libedalt, aga aegajalt on ikka mõni tõrvatilk potis, mis meenutab, kui lihtsalt võib inimene tegelikult oma rahast ilma jääda. 

Eile jäi silma üks kombekas Marelile Facebooki grupis. Hind oli ka väga soodne. Paar lisaküsimust ja pidingi juba ära ostma. Siis aga hakkas asi väga imelikuks minema. Esiteks ei andnud tükk aega müüja oma konto andmeid. Mõtlesin juba loobuda, aga lõpuks ta ikka suutis konto numbri kirja panna.

Küsisin igaksjuhuks, et kas tal veel mulle sobivat mõõtu riideid on pakkuda. Pakkus mõned üksikud asjad ja rohkem ei pidavat olema. Kuna need ei sobinud, siis ütlesin, et maksan ära. Kaks sekundit enne makse kinnitamist saatis ta mulle ühe teise kombeka pildi. See oli nii ilus, et tahtsin seda ka. Küsisin hinda, ei vastanud. 10 minutit ei vastanud. Pakkusin siis ise hinda. Seepeale tuli kiri, et see juba müüdud. Mida sa siis üldse pakud eks?! 

No olgu. Hakkasin siis uuesti panka sisse logima, aga südame alt oli ikka selline kahtlane tunne. Aga kuna lubasin osta, siis hakkasin makset tegema. Tuli välja, et konto number on vigane. 

Lõpuks ütlesin müüjale, et ma ikkagi loobun sellest esimesest kombekast ka. Endal oli küll väga paha tunne, sest väga nõme on, kui nii ostjad alt ära hüppavad. Aga see vastus mis sealt tuli. 

Kaks minutit hiljem vastab müüja mulle, et sellest pole midagi, see kombekas ongi juba müüdud???? Mis mõttes? Kahe minutiga sai järsku tehingu tehtud, aga mulle ei saanud 10 minutiga ka vastatud enne? 

Ühesõnaga tänasin enda sisetunnet, et asjast loobusin, sest ka täna on see inimene mitmesse gruppi üles pannud sama kombeka pildi, mis juba eile olevat müüdud olnud. 

Ühe paha kogemuse olen veel lähiajal saanud. Võitsin Osta.ee-s koomiksite oksjoni väga odavalt ja pagana müüja ei pane teele mu pakki. Marek on nii kurb, sest ta meil suur koomiksite fänn. Pean ikka minema poest ostma talle uue kogumiku, sest kodus olevad on juba sada korda läbi loetud. Õnneks maksin deposiidiga ja saan raha tagasi. Enam ilma sellega ei julgegi osta sealt (õnneks Mareli suuskade eest, mis talle täna ostsin sealt, maksin ka deposiidiga). 


Kodused tegevused 20.01.2016

"Kodused tegevused" on kolmapäevane postitustesari, kus märgin üles enamvähem kõik, mida selle päevaga olen jõudnud ära teha või tegemata jätta.

***

Kuna selle nädala kolmapäev oli üks kummaline kolmapäev, siis teen selle nädala postituse natuke teistmoodi. Ei mäleta enam täpselt, mida mis ajal tehtud sai. Seega panen kirja eesmärgid, mida tahtsin päevaga ära teha ja kirjutan juurde, kuidas asi tegelikult välja kukkus. 
  • Pesta vähemalt üks masinatäis pesu - Tehtud! Sain isegi kaks masinatäit pestud. 
  • Koristada köök ära - päris linnukest siia ette panna ei saa. Kuna Margus oli üpriski jonn ja viril, siis nõud sain ära pesta, aga sellega koristus ka piirdus. 
  • Kõndida vähemalt 5 km - tehtud ja rohkemgi veel. Käisin lausa kaks korda kõndimas. Kõndimisega on kohe mitu lugu rääkida. Esiteks jooksis mu nina eest (max 10m kauguselt) mööda kitsekari. Kuigi mul oli fotokas kaasas, siis kuni ma ehmatusest toibusin ja kaamera järgi haarasin, selle tööle sain ja pildistama hakkasin, olid kitsed juba päris kaugel. Aga ma vist pole oma elu jooksul nii lähedalt nii mitut kitse kunagi näinud. Teist korda kõndima minnes tirisin prügikasti tee otsa. Me prügikast on suhteliselt suur, see oli asju täis muidugi. Selle tee otsa tirimine on iseenesest juba päris raske (arvestades, et meil on väga konarlik maapind ja prügikasti rattad ei ole sellise teejaoks mõeldud), aga meil on tee ka lükkamata. Ja muidugi Margus oli ka käruga kaasas. Nii et võite ette kujutada, kuidas ma kõhuga vankrit lükkasin ja prügikasti enda järel tirisin. Kohale jõudes tee otsa oli tunne, et olin teinud just oma raskeima trenni. 
  • Marekule öökooli jaoks asjad valmis panna - feil suuremas osas. Magamiskoti sain välja otsitud. Madratsit käisin ema juurest otsimas ja võtsin vale :D Seega ei saanud ka see asi tehtud. Aga õnneks on öökool alles neljapäeva õhtul, nii et terve päev veel aega kott kokku pana. 
  • Teha korralikult toitumiskava järgi toitu - täielikult täidetud. Pean veel lisama, et õhtusöök oli lihtsalt megahea! Tatar ja hakkliha kooslus on üldse mulle väga meelepärane, aga see sibul ja paprika seal sees.... mmmmm. Oleks mul hakkliha kapis veel, siis teeks täna õhtuks ka. 
  • Teine kõrvits ära tükeldada - ei jõudnud. Aga kuna täna ja homme keeta nagunii ei jõua, siis jätangi järgmisesse nädalasse. 
  • Marek koolist ära tuua - toodud :D Kolmapäeviti on neil suusatamine ja suuskadega bussiga koju tulla ma tal veel ei laseks. Nägin kuidas ta koolimajja sisse nendega läks ja sellest piisas, et mu nii mõnigi närvirakk andis otsad. Koju jõudes vahetas kohe Marek saapad ja läks suusatama. Üks spordiala (peale rattasõidu ja ujumise), mis talle pisikesest saati on väga meeldinud. Nüüd sai talle korralikud suusasaapaga suusad ka muretsetud (eelmised olid sellised, mis tavasaapaga sai kasutada).


  • Puud tuppa - pooleldi tehtud. Oleks tahtnud rohkem, aga Margus hakkas nutma juba (puid tõin peale kõndimast tulekut). 
  • Poest pakk ära tuua - tehtud! Meil pood ka postipunkt. Seega sai üheaegselt koertele söök ära osta ja paki välja võtta. Marelile tuli kleit Hiinast (ma polnud mingite retuuside suurusega rahul ja siis nad pakkusid raha selle eest tagasi, aga kuna mul Paypali pole, siis pakkusin välja, et saatku megaodavalt mõni hilp, mida tahan. Olid nõus ja Mareli valis endale siis ühe kleidi). 
  • Magamistoas kord majja luua - ei jõudnud. Natuke hakkasin tegelema sellega, aga kogu aeg segas miski vahele. Ausõna, nädalavahetusel lappan need karbid läbi ja panen kõik oma õigele kohale ära kappidesse :) 
  •  Marelile maalt suusad ära tuua - toodud. Ta peab leppima veel nende tavalise saapa külge pandavate suuskadega, aga hoian silma peal erinevates kohtades pakkumistel ja ehk veab, ning saab talle ka miskit paremat :) Aga ta nii väga suur suusafänn pole, kui Marek. Ta pigem möllab niisama lumes. 
Väiksed sõbrad, kes pool teed kaasa lendasid meiega 

öö või päev? 


Toiduteisipäev 19.01.2016

Toiduteisipäev on postitustesari, kus kirjutan üles ühe päeva toidud, olenemata, kas sel päeval on toitumine 5+ või alla igasuguse arvestuse. Kirja lähevad kõik ampsud, näksimised ja ka õhtused voodis söödud salaampsud (neid loodetavasti siiski ei tule). Kommentaaridena on alati oodatud konstruktiivne kriitika, kiitused, lohutused jne.

***

Peale eelmist teisipäeva olen ainult mööda joostes poest paar üksikut asja juurde ostnud. Seega on kapis suhteliselt niru seis. Nii et täna on see päev, kus toiduks on valitud täpselt need toidud kavast, mis mu külmkapi sisuga võimalikult täpselt klapiks :) Saab kapist viimased jäägid ka eest ära enne, kui uus laar peale ostetud saab. 

Hommikusöögiks oli omamoodi kooslus, mida ma väga minulikuks ei pea. Pudruks oli jälle riisihelbepuder, aga kõrvale ei olnud marjad, vaid hoopis salat ja kaks keedumuna. Ma olin enne söömist veidi skeptiline, aga pean kõik kahtlused alla neelama, sest täitsa hea kooslus on see.



Üldiselt mu kõhklused riishelbepudru enda suhtes püsivad. Tundub pigem patustamise toitude valdkonda kuuluv ja tunnen, et mu seedimisele ta kõige paremini ei mõju. Seega edaspidi üritan seda nädalas korra-kaks süüa ja ülejäänud päevadel panustada erinevatele galettide variantidele.

Lõuna ajal sõin sama toitu, mis eile õhtul. Praetud lõhe aurutatud lillkapsaga. Eile sai suur ports valmis tehtud kaheks päevaks. Kavas saab ilusti nii asju sättida, et saab korraga kahe päeva toidu teha.

Vahepalana jõin tassitäie enda tehtud maasikajogurtit. Hea on ikka, kui on sügavkülmast natuke miskit head võtta jogurti maitsestamiseks. Kaua seda luksust enam pole, sest varud hakkavad otsa saama ja siis tuleb juba poest külmutatud marju ostma hakata :(

Õhtuks oli meil kana tatraga. Selleks ajaks sain juba poest veidi külmkappi täiendada (muideks Võhmas müüdi suvikõrvitsat!) ja ei pidanud tomateid tomatipüreega asendama. Kuigi teoorias oleks see pidanud lõunasöök olema ja kala õhtul, siis kavas on lubatud söögikordi enda soovi järgi ümber tõsta. Kuna kala teised ei taha, siis on mul lihtsam seda endale lõunaks teha ja kana-tatar, mis peaaegu kõigile peale läheb, jäi õhtuseks söögiks.


Portsude koha pealt ütleks, et kui ma algul arvasin, et mu kõht jääb tühjaks, siis tegelikkuses on probleem, et kuhu ma pool portsu peita võiks :D Tõsiselt suured kogused on! Eks mul praegu imetamine natuke suurendab ka koguseid, aga siiski. Vahel on ikka ampse järgi ka jäetud, sest lihtsalt ei mahu rohkem.


Kõrvitsapüree purki

Sügisesest kõrvitsasalati tegemisest oli meil siiani üks kõrvits alles. Nüüd tõi isa mulle ühe suure veel juurde, sest purki tehtud salat on meil kõik  (mh, 34 liitrit?! oli vist) juba otsas ja oleks vaja juurde teha. Nii nagu eelmine kord, panustan keetmisel ja purki panemisel Priidu peale, aga seekord mõtlesin tükeldamise enda peale võtta. Just selle pärast, et tahtsin jupikesest teha Margusele püreesid.

Täna lõikasin suure hurraaga ühe kõrvitsa lahti. Jeerum, kui palju seal seda viljaliha osa oli. Plaan oli üks suur ära tükeldada, osast Margusele püreed teha ja ülejäänud Priidule homseks keetmiseks jätta. Ta veel muidugi ei tea, et homme kõrvitsat keetma hakkab. Muidu paluks tal täna keeta, aga ma tahan jõusaali minna õhtul :D

Igatahes, enne, kui Marguse püree jaoks tükid keema panin, mõtlesin, et kuidas seda kõige parem oleks hoiustada. Enamus vist kasutavad sügavkülmikut hoiustamiseks. Aga kuna mul pole head anumat, millega Margusele sobiv ports külmutada (enam pisikesest kuubikust ei aita ja päris suurt plastiktopsi ka ei pane), siis tuli mõte võtta beebitoidu purgid uuesti kasutusse. Neid mul väga palju pole veel tekkinud, aga piisavalt, et üks proovipartii teha.

Mõte on siiani veel hea minu arust. Beebitoidu purkidel on ka kaanel see nö vaakumi ring. Selle järgi saan kohe aru, millised purgid on õhukindlalt kinni ja millised mitte. Kümnest purgist 1 ei läinud vaakumi. Seega see tuleb esimeste seas ära süüa. Aga teadmiseks, et kõrvitsapüreed tuleb ka õhukindlasse purki panduna säilitada külmikus (või keldris).

Proovisin Margusele juba anda ka, väga maitses talle. Võib olla sellepärast, et panin natuke taluvõid sisse maitseks. Pidavat olema kõige parem variant beebitoidu maitsetamiseks. Eriliselt pöördesse läks püree peale ja nii rokaseks pole ta veel oma senise tahketoidu praktika sees söömisega saanud. Eks see aitas ka kaasa, et millegi pärast arvas kutt, et just toidu ajal oleks tark mõte suuga puristama hakata :D


Kui toidud valmis ja purgis, tuli mõte ka oma teostust googeldada. (enne tuleb ikka ära teha, kui uurida, kas see on hea idee). Ise poleks selle peale tulnudki, et kõrvitsat võiks püreena purki panna ka muude toitude jaoks, mitte ainult beebi tarbeks. Seega üritan homme teise portsu püreed juba poole liitristesse purkidesse panna. Leidsin huvitava retsepti (LINK) ka, mida võiks kunagi mõneks tähtpäevaks proovida :D

Nüüd oleks vaja teine pool kõrvitsast ära tükeldada, et oleks mida homme keeta. Üks suur pott on juba tükke täis ja ootab Priitu. Ju siis teine pool tuleb täies mahus püreeks lasta :D


Nädala kokkuvõte 11.01-17.01 2016

See nädal ei kujunenud trenni koha pealt päris selliseks, kui oleks tahtnud , aga sellest hoolimata on olnud väga aktiivne nädal.

Esmaspäeval jäi jõusaal ära. Priidul oli koju jõudes palavik ja väga kehv olla. Seega ei hakanud teda Margusega piinama. Margusel on nimelt komme, et kui mind silmapiiril pole, siis läheb tuju suhteliselt kehvaks ja võib üle tunni aja jutti karjuda, tee talle või tiritamme. Õnneks mingil kummalisel moel vist aimasin ette, et õhtune trenn jääb ära ja käisin päeva ajal pikemalt kõnnitiirul. 2 tundi ja 10 minutit kõndisin.

Teisipäev jäi puhkepäevaks. Jalad olid päris kanged eelmise päeva kõndimisest.

Kolmapäeval sai kaks trenni tehtud. Esiteks tegin toas kava järgi trenni. Selle pikkus oli 37 minutit, aga ma oleks peaaegu maha surnud. Tõsiselt raske oli minu jaoks. Ilmselgelt on kõik mu lihased veel unerežiimil raseduse järgselt. Või juba maha surnud :D Aga ära tegin ja hakkan seda vähemalt korra nädalas nüüd tegema.

Teiseks käisin jälle kõndimas. Lastele oli vaja nagunii vastu minna bussi peale. Nii sai kaks asja ilusti ühendada. Võtsin veel kelgu ka kaasa, et tõmmata neid natuke. Oi, see oli vale mõte. Kuna juba käru enda lükkamine on paras tükk tegemist, siis korraga käru lükata ja kelku tõmmata oli ütlemata raske. Aga tuligi raskem trenn :P Kokku kõndisin 51 minutit.

Kõndimise kohta ütleks veel, et kuigi kilomeetreid vaadates tundub endalegi, et mida paganat ma seal tegin, jalutasin või mis, aga praegune kõndimine on mitu korda hullem trenn, kui muul ajal kõndimine. Ma pean vankrit enamus teed ikka lükkama, mitte niisama sealt kinni hoidma. Nagu sahka mängiks :D

Aga lähme edasi. Neljapäeval käisin kõige pealt kõndimas (lastel jälle vastas). Kõnnitud sai täpselt tund aega. Peale seda, kuskil tunni aja pärast, läksin aeroobikasse, mis kestis 55 minutit seekord.

Reedel trennina kirja pandavad tegevust polnud, aga päev oli vägagi aktiivne ja sisaldas endas hulganisti mäkke ronimist ja sealt alla laskmist. Lisaks ka veel ujumist ja vees erinevaid harjutusi.

Laupäeval käisime lastega mu vennapoja sünnipäeval. Söögi koha pealt olin väga tubli ja ei võtnud ühtegi ampsu, mis kavasse ei sobinud :) Edasi läksime mu ema juurde natukeseks ajaks ja ka seal suutsin oma söömisi kontrollida ja kõik lubatud piirides hoida. Trenni sel päeval ei jõudnud teha.

Pühapäeval käisin kõndimas. Kuna sahk oli käinud eelmine päev, siis oli kõndida natukene kergem. Kõndisin külapoodi riisihelveste järgi ja tagasi. Muidu poleks hommikusööki saanud teha :D Igatahes 50 minutit kõndi läks kirja : )

Kokku sai see nädal trenni tehtud 6 tundi ja 26 minutit. Täitsa paras ports minu arust :) Järgmine nädal tean juba ette, et aeroobika jääb ära, seega pean rohkem kodusele trennile panustama ja esmaspäeval kindlasti jõusaalis ära käima :)

Söögi koha pealt ka veel paar sõna. Olen ilusti nädal aega Kati kava järginud. Lõime Priiduga just söögi peale kulunud summa kokku ja imestava panevalt väike summa läks. Samas sai päris palju kana ja liha ostetud. Alla 40 euro  nädal on ikka super tulemus (eks ma natuke olen saanud asju ema juurest tasuta ka, näiteks õunad, munad; lisaks maasikad oli sügavkülmas olemas jms).

Kaalunumbrist on juba päris mitu kilu jooksu pannud võrreldes 1. jaanuari numbriga :) Nii võib see kaheksa kaalule tulla isegi varem, kui lootsin.


Kodune jogurt

Ilmselt olen siin blogis ka mõned korrad maininud, et ise jogurti tegemine on lihtsamast lihtsam. Kuidas seda mina teen, pole vist veel kirja pannud. Seega väiksed näpunäited kõige lihtsamast viisist, kuidas jogurtit teha. On ka raskemaid viise, kus tuleb rohkem kuumutada, siis jahutada, aga miks teha oma elu raskemaks :D

Vaja läheb: 
1dl maitsestamata jogurtit (paremad on need, kus on võimalikult vähe koostisaineid)
1l piima 
anumat, mida saaks õhukindlalt sulgeda (mul endal Tupperware Servofix anum)

Lase piim umbes 50 kraadi peale (45-55kraadi), võta pott tulelt, vala piim kaussi ja  lisa maitsestamata jogurt. Vajadusel veidi segada ja sulgeda kauss. Minu kausi puhul peaks kauss ise soojust hoidma, kui kaant ei avata, aga kui sul on mõni teine kauss, mis pole soojahoidev, siis pane ümber kausi mõni paksem sall/tekk ja tõsta näiteks ahju otsa (või tuppa, kus on soojem). Lase kausil ilma avamata seista seal 6-12 tundi (mida soojem tuba, seda vähem vaja hoida) vastavalt oma soovile, kui hapukat jogurtit soovid. 

Peale seismist tõsta jogurt paariks tunniks külma. Seejärel sega jogurt korralikult läbi ja lisa maitseks midaiganes soovid. Meil hetkel kapis maasikajogurt :) 

NB! Kui jogurti tegemise soov on tihedam ja uus ports läheb tegemiseks lähipäevil, siis võta oma valminud jogurtist uus ports juuretist välja ja säilita see külmikus suletud anumas. Juuretis peaks säilima vähemalt kolm päeva.


Kvaliteetaeg

Eile oli üks väga mõnus päev. Kuigi otseselt trenni teha ei jõudnudki, siis aktiivsust oli päevas rohkem kui küll nii minul, Marekul kui Marelil.


Läksin lastele lõunast lasteaeda/kooli järgi ning läksime otse kelgumäele. Õde pidi oma lastega minema ja hüppasime kampa. Lapsed olid niigi nädal otsa juba kurvad, et meil õues erinevatest hunnikutest alla lasta ei saa. Küll üks on liiga väike, teine konarlik ja kolmandas killustik liiga lahtine. Seega olid nad väga rõõmsad, kui järgi minnes kelgumäele minekuga üllatasin.


Olime mäe peal tund aega. Selle aja jooksul sai ikka päris mitmeid kümneid kordi alla lasta ja jälle üles joosta. Ma isegi lasin mitu korda :D Margus magas ilusti selle aja autos kuni meie ilma nautisime ja lustisime.


Peale kelgutamist võtsime Priidu bussi pealt, viisime ta koju Margusega ja läksime kolmekesi edasi ujuma. Loovutasin oma ujumistrenni ja võtsin Mareli kaasa vett nautima. Ujumisrõngast meil küll polnud, aga lootsin, et ujumisvesti ja kätistega saame hakkama. Vees selgus, et vest on väike, aga mareli sai ainult kätistega ka ilusti ujutud. Tunduvalt edukamalt, kui ma arvasin.


Nägime Mareku trenni ka. Täitsa naljakas on ikka vaadata, kuidas Marek ujub ilma igasugu abivahenditeta. Kogu aeg on tunne, et peaks ikka minema ja hoidma kinni  või  päästma jne :D Eriti kõhe oli vaadata, kuidas ta pommi ääre pealt hüppas.


Mõlemad said autos väikse tukastuse ka teha. Mareli jäi isegi väga sügavalt magama ujuma sõites. Kohale jõudes läks mitu minutit, et teda püsti saada. Marek jäi aga tukkuma mõned minutid enne koju jõudmist. Eks päev oli ka piisavalt väsitav. Enda jaokski, aga vahelduseks oli nii mõnus hüpata tavarutiini rattast maha ja käia väljaspool seda mõned sammud :)





kodused tegevused 13.01.2016

"Kodused tegevused" on kolmapäevane postitustesari, kus märgin üles enamvähem kõik, mida selle päevaga olen jõudnud ära teha või tegemata jätta.

***

Nii raske on jälle koolilapse rütmi tagasi end harjutada. Varakult ärkamine, laste riidesse utsitamine, kooli-lasteaeda saatmine. Oh tuleks see suvevaheaeg vähe kiiremini :D Kuna see ärkamine on veel suhteliselt uimane, siis usinast hommikusest toimetajast pole hetkel midagi järgi. No õnneks polnud ka pesusid, mida kokku korjata, sest kõik oli juba eelmisel päeval kappidesse ära pandud. 

Seega hommik oli väga "need asjad ma pean ära tegema" rütmis. Hambapesu, näopesu, ennast riidesse. Lastele riided valmis, lapsed voodist välja ja hambaid pesema. Riided selga, joped-mütsid-sallid peale ja minema. EI jõudnud Margusele isegi süüa anda. Vaeseke, pidi kolm tundi söömata olema :D 

Koju tagasi jõudes halastasin lapsele ja söötsin ta ära. Kuna ta magas laste ära viimise ajal ainult 15 minutikest, siis oli ta paras jonnijuurikas. Ainult emme süles oli hea olla. No nii me siis kuidagi moodi süles-lamamistoolis rütmis tegime mulle hommikusöögi valmis, sõin ära ka selle laps süles. Margus muudkui tahtis mu galette endale haarata, aga ei saanud midagi. Ema oli nälgas ja tahtis ise süüa saada :D 

Koos vaatasime veel arvutis veidi ringi, vastasime kirjadele ja kommentaaridele. Siis juba niitis uneaeg vaikselt sisse omadega. Oli valida, kas saan vankrisse lapse magama ja hakkan trenni tegema (sain kava, mille järgi teha) või panen voodisse magama ja hakkan tööd tegema. Margus kangekaelselt keeldus esimesest variandist. 

Laps magama pandud, panin pesumasina käima ja toitsin koerad ära. Siis koristasin WC ära ja köögi ka. Äkkmõttena tuli meelde, et pidin laste kelgud ülevalt alla tooma. Tegelikult pidi Priit need tooma, aga keegi ei tuletanud talle meelde hommikul. No ma siis võtsin julguse kokku ja ronisin ise üles. Meil hetkel alumist trepiosa ei ole ja üldse see üles saamine on üks paras tsirkus. Seega ma siiani pole julgenud isegi mõelda, et ma ise sinna ronin. Aga nüüd olukord nõudis. Sain käidud ja toodud vajalikud asjad alla :) 

Margus veel magas, seega hakkasin õhtusööki ette valmistama. Natuke tükeldamist-riivimist-koorimist. Kuna lastele oleks hea ikka minu toidu kõrvale süsivesikuid ka süüa, siis koorisin neile kartulid ka valmis. Selle lõppedes ikka Margus veel magas. No muidu ei tee kunagi voodis pikka und ja nüüd, kui mul vaja oli, et ta lühikese une teeks, magab tema nohinal. 

Laps magas, esmased olulisemad asjad olid tehtud, seega võisin minna  arvuti ja klõbistada seal natuke. Ega kaua ka tahtnud seal istuda. Võiks ikka uneaja korralikult ära kasutada. Magamistoas trenni teha ei saanud, nii lõin omale kööki treeninglaagri püsti. Veidi kitsas oli, aga mis teha.

Peaaegu sain trenni lõpuni teha. Mõned minutid enne lõppu ärkas Margus üles. Kolisin kiirelt arvutiga magamistuppa ja lõpetasin trenni väga miimika ja helirohkelt :D Margusel nalja kui palju ja lasi ilusti ära lõpetada. Pesema kohe ei saanudki minna, pidin lapse ära söötma enne. Küll tal vedas :D

Kui söödetud, siis läksin pesema. Margus sai niikaua pesukausis istudes pesumasinat vaadata. Muidugi oskas see just tsentrifuugima hakata. Veidi kartsin, et pistab röökima selle lärmi peale, aga naerukilkeid tuli kohe hulganisti selle põrina peale. Mina sain rahulikult end ära pesta ja ei teinud kutt teist nägugi. Ta pigem oleks sinna kaussi kauemaks ajaks istuma jäänud, aga ema ei lasknud.

Kui keha kreemitatud ja riide pandud, soojendasin endale lõunasöögi ära. Sain loa kaks päeva järjest sama sööki süüa (samal toiduajal), kui nii mulle mugavam on. Ja tõesti on. Igapäevaselt ei tahaks küll igaks toidukorraks hullult kokata. Kuna eilne lõunasöök tuli väga hea välja, aga mitte laste arvates, siis saingi teise portsu omale külma tänaseks varuda.

Söömine oli juba ooper omaette. Margus ei tahtnud kuidagi mu sülest maha jääda ja kättpidi taldrikus oleks ta ka heameelega olnud. Nii ma siis võimlesin Margusega, et ta saaks mul süles istuda, aga ma saaks toidu ikka enda suhu. Ülesanne sai täidetud. Aga Margus sellega rahul polnud.

Kutt oli kohe nii solvunud selle peale, et järgmised tund aega pidin ma temaga mööda maja ringi käima ja lõbustama. Ei olnud nõus pooleks minutiks ka voodi peale jääma. Ju arvas, et trennist jäi mulle väheseks. Mu parema käe muskel on varsti vägagi muljetavaldav, kui ma oma 10 kilost hantlit veel mõned kuud niimoodi süles kannan.

Lõpuks sai kell nii palju, et võis püree sooja panna, lapsel kõht täis sööta, veidi tissi otsas lasta tal mõnuleda ja magama panna. Nii suur isu oli endal ka magama heita, aga lubasin ju suure suuga täna toitumiskava postituse ära teha. Nii ajasingi end Marguse kõrvalt püsti, tõmbasin ühe teki ümber ja hakkasin trükkima.

Neli rida sain kirja pandud ja Margus hakkas nutma. Tüüpiline :) Peale 10-minutilist kussutamist jäi magama tagasi ja sain postituse lõpuni kirjutada. Enamvähem selle lõpetamise ajal ärkas Margus üles ka.

Kell oli siis juba nii palju, et jõudsin lapsel kõhu täis sööta, ise vahepala võtta, veidi mängida ja hakkasime õue minema, et Marekule ja Marelile bussi vastu minna. Uneaeg küll lapsel veel polnud (oli tunnikese alles üleval olnud), aga katsetasime kuidas Margus kärus ärkvel olles püsib.

Ärkvel olles väga ei saanudki püsida, sest olenemata vähesest ärkvelolekust niitis värske uni nuiaga maha ja tüüp magas jälle. Ma natuke (üle 45 minuti) nühkisin temaga mööda lumist teed. See oli vist mu kõige raskem kõnd üldse, sest käru tuli ikka lükata kõvasti, et see edasi liiguks ja ma, tark, võtsin kelgu kaasa, et tagasi tulles suurematega neile veidi lõbusõitu teha. Väga vale mõte oli see :D Marelit veel jõudsin tõmmata, aga Marekul pidin poole tee peal vabandades paluma tal kelgult püsti tõusta. Aga ma liikusin vist nii aeglaselt, et ega ta kurb polnudki, vaid jooksis minust mööda ja lumme mängima.

Nii kaua kuni ma rammisin seal lumes, möllasidki lapsed ka õues. Tuppa minnes oli juba väga hämar. Kiirelt panin veel koertele süüa-juua, tõin puid tuppa ja juba tuli vigisev Margus käruga tuppa tõsta ja hakata riidest lahti võtma.

See lahti riietumine on lumisel ajal kõige jubedam tegevus. Kõik kohad on märjad lumest, riided tuleb kuhugi kuivama panna ja üldse üks paras kaos see riietumine. Eriti kui kõrval on titt, kes hirmsasti tahaks süüa või sülle või veel midagi kolmandat. Aga saime hakkama.

Kui Margus maha rahustatud, sain pesud ka masinast lõpuks kuivama panna. Marek mängis niikaua Margusega. Ei teagi, mis nad seal täpselt tegid, aga Margus lõkerdas hirmsasti naerda. Ju siis oli lõbus mäng.

Kuna lapsed olid omadega rahul ja kell oli juba hirmus palju, hakkasin kiirelt õhtusööki tegema. Kõik oli juba õnneks ette valmistatud, seega väga palju toimetamist polnudki. Ainult natuke labidaga toitu segada ja oodata, kuni kartul ära keeb. MIngi hetk ühines Margus ka minuga toitu tegema. Rohkem oli temast küll segajat, aga talle pakkus see hirmsasti nalja, kui ma ei lubanud midagi kuskilt maha tirida.

Söök sai valmis täpselt selleks ajaks, kui Priit tuli. Kamandasin mehe last valvama ja sõin ise ruttu oma söögi ära. Siis said teised rahus sööma hakata. Peale sööki tuli hirmus uni peale. Kohe nii suur uni, et oleks vist kohe magama heitnud, kui Margust poleks kodus olnud :) Magama küll enne poolt kümmet ei saanud, aga otsustasin, et jõusaali (mis kolmapäeviti avatakse alles seitsmest) minema ka ei hakka. Kaks trenni põhimõtteliselt juba täna tehtud, et mis sest kehast üleliia ka piinata.

Ülejäänud õhtu vedelesingi voodis, küll Margusega tegeledes, küll niisama telekat vaadates. Uni isegi läks vähemaks kuskil poole üheksaks, aga kui Margus lõpuks magama jäi, siis ega enam isu midagi tegema hakata küll polnud. Pea padjale ja tuttu :)



Uus toitumiskava ja plaanid seoses sellega

Lõpuks jõudsin suurte ohverduste arvelt (nimelt oma lõunaune) tegema postitust oma uuest toitumiskavast. Kes jälgib sellist lehte, nagu FitCat.ee  on ehk juba lugenud, et neljale blogijale anti võimalus pool aastat teha koostööd Kati Orguga. Mina siis üks neist.

Tekib ehk küsimus, et miks uus toitumiskava, kui olin ka eelmise toitumiskavaga rahul? Ma ei tea, kas see on ainult minu asi, aga mul jäi mingi sein ikkagi üles, kui tuli kaalu ja trenni teemal suhelda meesterahvaga :D Jah, mõistus saab aru, et absurdne probleem, aga mingi tõke jäi ikka sisse. Lootsin, et ehk naisega rääkides need seinad langevad.

Ja mul oli täitsa õigus. Juba esimesel vestlusel Katiga oli teine tunne. Juba see, et ei olnud vaid kirja teel faktide vahetamine. Sain telefonis kõik asjad üksipulgi lahti arutada, ja kõik need "aga kui... " olukorrad läbi võtta, mis vestluse ajal pähe tulid. Ühesõnaga nagu sõbrannaga arutaks asja.

Lisaks on meil oma väike grupp, kus saab küsimusi esitada, muljeid vahetada nii Kati kui teiste projektis osalejatega. Muidugi personaalsemad küsimused saab ikka e-maili või telefoni teel lahendada.

Saime vestluse ajal kirja pandud ka esmased eesmärgid. Üks neist oleks, et 12. veebruariks on kaalul ees number 91 (võib muidugi ka vähem olla). Kuuga peaks siis umbes 5 kg alla võtma. Kuna kaalunumber on nii suur, siis ei tohiks probleemi olla (hea on, et te 1.jaanuari kaalunumbrit ei tea:D). Edasine pikemaajalisem eesmärk sai juba leebem ja 12.maiks võiks kaalul üheksa asemel juba seitse särada :)

Trenni koha pealt sai ka läbi arutatud erinevad variandid ja praeguse seisuga leppisime kokku, et jooks jääb veidi kevadisemate ilmade jaoks (või kui väga tahan, siis kiirkõnd-jooks intervallidena). Hetkel on kolm põhilist trenni, mis peaks nädalas tehtud saama  - jõusaal (esmaspäeval), aeroobika (neljapäeval) ja kodune trenn või ujumine. Viimane siis vastavalt võimalustele. Ideaalis hakkaksin reedeti ujumas käima ja kodust trenni teen siis, kui on ajaliselt võimalus.

Lisaks põhitrennidele jääb alles ka kõndimine igal võimalikul päeval. Kui just pussnuge (või kui lumetuisk tundub näol kui pussnugade sadu) sajab, siis välja minema ei pea. Aga kui ikka ilm kannatab, siis 45 minutit kõndi tuleks ära teha. Kuna mul kodus väike treeneriabiline, siis pole sellega väga probleemi.

Kava ise on lihtne. Retseptid ees ja tuleb teha nende järgi. Mis mulle väga meeldib on see, et on võimalus toiduaineid vahetada. Näiteks kui mul parajasti seda suvekõrvitsat kuskilt võtta pole, siis annab programm mulle mitu varianti, millega ma võiks selle asendada. Ja niimoodi saan ka toitusid vahetada. Et kui tahan kahe päeva lõunasöögi korraga valmis teha, siis panengi kahele päevale jutti sama lõunasöögi. Sama saab ka õhtusöögi ja hommikusöögiga teha, kui soov.

Lisaks (ah, kõik magusasõbrad, teile on see boonus!) saab lisada kavasse ka küpsetisi! Selle uudise peale hüppasin ma peaaegu saltosid :D Esimesed kaks nädalat oleks tore küll mitte neid lisada (keha harjub uue toitumisega), kuid hiljem, kord nädalas, on see täiest lubatud. Küpsetiste valik on küll Kati retseptide näol ette antud, aga kes Eesti parima pagari saadet vaatas, võib aimata, et mingit kuiva kakukest sealt ei leia ;)

No vot siis, sellised tuuled meie mail puhumas. Teen oma iganädalaseid trenni kokkuvõtteid ikka edasi, aga iga kuu lõpus hakkan tegema sellist suuremat möödunud kuu kokkuvõtet nii toitumise kui trenni koha pealt. Samasse postitusse panen ka uue kuu jaoks eesmärgid, nagu jaanuari alguses tegin. Lisaks üritan iga kuu mõne ülihea retsepti ka teile siia poetada.

Aga kel huvi tekkis, siis praegu saab Kati toitumiskava endale ja oma sõbrannale võita. Täpsemalt võite uurida FitCat´i  Facebooki lehelt! (LINK)


toiduteisipäev 12.01.2016

Toiduteisipäev on postitustesari, kus kirjutan üles ühe päeva toidud, olenemata, kas sel päeval on toitumine 5+ või alla igasuguse arvestuse. Kirja lähevad kõik ampsud, näksimised ja ka õhtused voodis söödud salaampsud (neid loodetavasti siiski ei tule). Kommentaaridena on alati oodatud konstruktiivne kriitika, kiitused, lohutused jne.

***

Tänane päev on olnud vägagi eeskujulik. Kõik toidud on toitumiskava (sellest kirjutan homme, luban!)  järgi tehtud (paari väikse mööndusega) ja väga maitsvad. 

Hommikuks pidi olema kolm galetti munavõiga ja salat, aga mul galette polnud. Poodi jõudsin ju alles peale hommikusööki. Seega asendasin kolm galetti kahe rukkileivaviiluga. Nüüdseks õnneks on galetid kodus olemas ja järgmine kord enam asendama ei pea :) 


Kuna peale hommikusööki läksin poodlema ja lõunasööki polnud tavalisel ajal aega teha, siis vahetasin vahepeala ja lõunasöögi ajad ära. Nii sai lõun aajal hoopis üks pirn ära söödud. 

Lõunasöögi sain valmis kella kolmeks. Selleks oli riisiroog kanaga. Muidu ilusti kava järgi tehtud, aga herneid ei lisanud. Neid ma lihtsalt poetuuril käies ei saanud. Pilti sellest ei pane, sest see ei tulnud kõige ilusam välja :D 

Õhtusöögiks oli kanasalat. See oli ikka paras ports! Kõht sai väga täis. Söögi sõin ära nõks enne kella kuut. Kava järgi peaks söögikorrad otsas olema, aga joon veel õhtul tassi NUPPI imetava ema piima ka :) Rääkisin toitumiskava tegijaga läbi ka ja ta ütles, et selle joomine ok, kuna see nö vitamiiniallikas mulle. 



Käik poodi

Olin juba eelmine nädal ära planeerinud, et nüüd teisipäeval, võtan ma ette ühe pikema tuuri poodi. Vaja igasugu asju osta, mida kohalikust külapoest ega Võhma konsumist ei saa. Ega kuhugi kaugele plaan polnudki minna, vaid ikka Türile.

Ilm muidugi üritas veidi takistada mu plaane, aga kuna olin nii paika pannud, siis käisin ikka ära. Tegin enne endale pika poe nimekirja ja vaatasin kriisis.ee lehelt veel üle, kus mis soodukas on. Et ikka kõik võimalikult soodsalt kätte saada. Päris paljudele asjadele sain poenime taha ära märkida.

Tuli välja, et kuigi valik on veidike suurem Türil, ei ole ta siiski nii suur, et ma saaks kõike, mida oli vaja. Näiteks suvikõrvitsat ei saanudki. Vist ei ole selle hooaeg (mis ilmselt tähendab, et see on hetkel kallis) ja seega ei tooda sisse. Või sattusin ma väga halval ajal poodi. Nii et Türi inimesed, kui keegi näeb kuskil poes suvikõrvitsat, teavitage palun mind ja ma lähen jälle šoppama :)

Aga sellest pole hullu, sest õnneks kannatab menüüs toite oma maitse eelistustele/võimalustele vastavaks muuta (muidugi teatud piirides ja päris soolast rooga šokolaadi vastu vahetada ei saa:D).

Päris kõiki asju, mis poest ostsin, kava see nädal ette ei näe. Näiteks kiivid. Aga kuna kasutan hetkel puuvilju lastele magustoiduna, siis ostsin erinevaid, et neil valida oleks :)

Rahaliselt läks kokku toidu peale alla 25 euro. Üldse mitte palju, arvestades, et külmkapi ust lahti teha ei tohi - sealt sajab midagi kaela kohe :P

Nüüd vaja kiirelt lapsed koju tuua ja hakata lõunasööki tegema. Täna on lõunaks  riisiroog kanaga, mis eeldaks ka herneid, mida ma samuti ei saanud. Aga lapsed saadakski mu kukele vist, kui ma mingeid herneid toidu sisse paneks :D Seega sööme riisirooga kana, kui mitte hernestega :P

Ahjaa, lähiajal üritan põhjalikuma postituse ka teha kaalu ja trenni ja söömine jms kohta :)


Nädala kokkuvõte 4.-10.01.2016

Uus aasta on alanud. Liikumine oma eesmärkide poole on alanud. Olen alates esimesest jaanuarist olnud tubli. Võiks öelda isegi väga tubli! Kolm esimest jaanuari päeva keskendusin peamiselt Margusele, seega liikuma ei jõudnud, aga selle nädala esmaspäevaga sai hoo sisse ka trenniaasta.

Esmaspäeval, 4. jaanuaril, käisin jõusaalis. Viimasest jõusaalis külastamisest oli päris kaua möödas. Hakkasin hoopis teisest otsast oma tegevusi tegema, kui tavaliselt olin teinud. Olin natuke uurinud kavasid, mis interneti avarustes jõusaali kohta on olemas, ja proovisin veidi nende järgi teha. Kuna enesetunne oli sedapidi asju tehes hulga parem, siis mõtlesingi veidi veel uurida ja endale järgmiseks korraks konkreetne kava kokku panna, mida iga esmaspäev tegema hakata.

Lisaks trenni tegemisele sain teada, et seljalihaseid pole mul ikka absoluutselt. Mitte, et teised lihased nüüd eriti suured oleks, aga neid polegi vist üldse olemas :D Seega pean suuremat rõhku seljale pöörama. Aga trenn ise oli tund aega pikk. Oleks kauemgi olnud, aga Marguse söögiaeg tuli peale.

Teisipäeval, 5.jaanuaril, tegin Margusega trenni. Trenn Margusega on 15 minutit pikk, sest kauem ta väga ei taha minuga koostööd teha. Enamasti teemegi trenni sel ajal, kus ta juba veidi jorisevam. Nii saab tema veidike vaheldust ja mina koormust kehale.

Kolmapäeval, 6.jaanuaril, tegin endale puhkepäeva trennis.

Neljapäeval, 7.jaanuaril, tegime Margusega hommikul 15-minutilise trenni ja õhtul käisin aeroobikasse. Jõudmine sinna oli küll väga napikas, aga jõudsin kohale :) Meil on siis Kabalas super treener. Ta kohe oskab inimesi motiveerida ja ilmselgelt näitab ka see tema oskuslikkust, et nii väikses kohas, oli kohal 15 inimest trennis (pluss tean vähemalt kaht inimest, kes sel korral tulla ei sanaud). Aeroobika oli nõks üle 50 minuti pikk.

Reedel, 8. jaanuaril,  jällegi puhkasin. Õues oli nii külm, et sinna nina pista ei tahtnud, toas jällegi kuidagi ei jõudnud trennini oma tegemistega.

Laupäeva, 9.jaanuaril, ei pidanud ka trenni tegema. Aga kuna Margus õhtul jorises, siis tegime koos lausa 20 minutit trenni. Lapsel tuju parem kohe ja emmel särtsu, et õhtu üle elada :) (Magama läksime ikka juba väga varakult, Margus kaheksast, mina üheksast).

Pühapäeval, 10.jaanuaril, võtsin ka vabalt. Esmaspäev nagunii jõusaali päev ja siis tuleb endast maksimum anda.

Seega sai esimese jaanuari nädalaga trenni teha kokku 2 tundi ja 44 minutit. Tasa ja targu alustamine on täitsa tark mõte, ma arvan. Järgmisel nädalal proovin juba veidi rohkem ajaliselt trenni teha. Kindlasti tuleb ka mitmekesisem nädal, kui mu plaanid kõik ilusti nii jooksevad, nagu ma tahan :)

Söömise koha pealt olen ka tubli olnud. Kaal langeb ilusti. Isegi kolmapäevane koogisöömise päev ei mõjutanud väga kaalulangust :) Jõulukilodega olen peaaegu ühelpool!

Uueks nädalaks on lisaks mitmekesisemale trennile ka söömise poole pealt uued tuuled. Sain sabaotsast kinni ühelt huvitavalt pakkumiselt ja hakkan proovima uut toitumiskava. Millist? Sellest juba järgmisel nädalal :)

PS! Tegin lõpuks täna need nö "enne" pildid ära. Aega läks, aga tehtud nad said. Nii jubedad on, et enne ei julge näidata, kui mingid muutused on kehal, millega neid jubedaid pilte võrrelda :P


Abielu ja lapsed - minu seisukoht asjast

Üritasin, mis ma üritasin, aga ei saa ma ka mööda praegu blogimaastikul tuisuna üle käivast teemast. Algas (vist) see arutelu Jane postitusest (LINK). Vahepeal on üks, teine ja kolmas sel teemal oma arvamusega postitust teinud. On välja tulnud mitmeid asju, mille peale tahaks öelda AGA. Kuna igale poole kommenteerida ei jõua, siis kommenteerin siia, oma blogisse, pikemalt, mida asjast mina arvan.

Mina, vana patune, olen juba kolm last ilma abiellumata saanud. No mõni võib olla imestab ka selle üle, et kõik kolm ühe mehega ja ikka pole suutnud abielluda. Nii on. Mis teha. Kusjuures ma pole üldse abielu vastane ja ootan neid pulmi, aga nad kipuvad kuidagi venitama oma tulekuga.

Alguses, kui me Priiduga hakkasime käima, siis suure suuga lubas üks mees (ise ta seda muidugi ei mäleta), et oma viiendat koos veedetud aastapäeva tähistame pulmadega. Nii tore, nii tore eks. Aga nüüdseks oleme koos olnud juba üle üheksa aasta ja sõrmes on mul vaid kihlasõrmus, kui seda ka nii võib üldse nimetada. Kui kaua üldse kihlus võiks kesta? Ilmselt mitte nii kaua, kui meie oma kestab :D

Laste saamise plaan aga ei jäänud meil niimoodi venima. Marek jõudis isegi veidike meie plaanist ette. Mareli oli viisakas ja tuli täpselt siis, kui palutud. Ja Margus tuli pisikese hilinemisega. Nii et asi ilusti tasakaalus sellel maastikul.

Miks aga lapsed tulid siis, kui plaan tekkis, aga abieluga plaanist kinni peetud ei saa? Tunduks kui lastesaamine ei vajagi nii suurt kaalumist ja planeerimist. Nii see kindlasti pole. Minu jaoks on lapsed tunduvalt rohkem siduvamad, kui abielu. Kui sa otsustad kellegagi koos lapse saada, siis tead, et oled temaga elu lõpuni seotud. Jah, võib olla mitte kooselu mõttes, aga teatud tasemel sa pead temaga arvestama.

Sa pead temaga jagama jõulusid, sünnipäevi, muid tähtpäevi. Sa näed teda iga kord, kui ta tuleb lapsi enda juurde viima või kui sa lähed lapsele külla tema juurde jne. See teine lapsevanem on lihtsalt su elus kogu aeg ja sa ei saa teda kuidagi välja lõigata (isegi, kui sa väga üritad).

Abielu on aga midagi sellist, millest sa saad end välja "keerutada". Lahutus sisse anda, paar pulmapilti puruks rebida ja asja võibki unustatuks lugeda. Natuke lihtsameelne lähenemine, aga enamvähem nii ju on (kui muidugi selle abielu jooksul ühiseid kohustusi pole tekkinud, näiteks laenud jms, siis läheb veidi raskemalt selle abielu olematuks tegemine).

Kui lastega oleme oma elud Priiduga juba ammu sidunud igaveseks, siis mitte abielluda kohe? Olles ise abielu usku, imestan vahel isegi, et pole siiani abielus. See asi on kuidagi nii venima jäänud, et enam ei viitsi peres keegi isegi vihjeid teha pulmadest (millal see nüüd oligi, kui meile pruudipärg maha mängiti? :D) . Aga meil on mõned asjad seoses abiellumisega, mis on olnud takistuseks.

Pruudipärja maha mängimine 2009 aastal õe pulmas 
Esiteks raha. Alati on olnud midagi olulisemat (ja ma ei taha öelda, et abiellumine mingi lihtne ja suvaline asi oleks), kuhu raha suunata. Või meil lihtsalt pole seda hetkel olnud :D Võtame või praegu. Kas remontida maja terves ulatuses elatavaks või abielluda? Ehk olen liialt mugav ja praktiline inimene, aga ma eelistan abielluda siis, kui mul on elutuba olemas. Ning mul on ka oma magamistuba, kus ei maga ühtki last. See juba lükkab pulmad vähemalt aastakese veel edasi.

Teiseks minu välimus. Olen Priidule mitu korda öelnud, et ma hea meelega juba abielluks, aga ma tahan pulmapiltidel selline välja näha, et ka 80-aastasena saaksin õhata ja sooja tundega meenutada, kui pagana hea ma välja nägin oma pulmapäeval. Selleks aga peaks.. hm,.. no natuke kilosid kaotama :D

Kolmas faktor on muidugi lapsed (seda kõige paremas mõttes). Ma ei taha abielluda nii, et mul on rinnaga toidetav laps. Lapsed peavad olema piisavalt suured, et ma saaks pulmapidu nautida. See peaks olema SEE päev, kus mina (ja muidugi ka peigmees :P) olen kõige tähtsam! Üks päev elus ju võib nii olla.

Kui nüüd päris aus olla, siis vahepeal oli aeg, kus meil oli pulmapäev paigas, isegi mõned broneeringud juba tehtud. Aga kuna samal ajal oli ka mu kooli lõpetamine (ülikooli ikka :D), siis stressi oli liiga palju ja lükkasime plaani edasi. No ja siis tuli juba maja ostmine, mis kogu raha enda alla neelas.

Ja nii me siis elamegi jätkuvalt oma patust elu. Kõigil teistel ühine perekonnanimi, aga mul teine. See vist häirib isegi mind olukorra juures kõige rohkem. Teine nimi. Vahel isegi nii väga, et tuleb tunne, et paneks aja kirja ja registreeriks selle abielu ära ilma igasuguse peo ja meluta. No aga siis hakkan mõtlema, et korra elus ikka tahaks valget kleiti kanda ja pulmatorti ka lahti lõigata.. Ja sinna see abiellumine ongi jäänud.



Mida teha suureks jäänud riietega?

Mitte, et ma oleks praeguseks nii palju üldse alla võtnud, et saaks suureks jäänud riideid omada, aga juba tulevikule positiivsetes toonides mõeldes teen juttu sellest, et mida teha suureks jäänud riietega?

Mu senised kogemused on olnud, et kulunumad olen ära andnud ja korralikumad alles hoidnud. Siiani olen ühtpidi tänanud jumalat, et olen alles hoidnud (sest neid on jälle vaja läinud) ja teistpidi kirunud ennast. Sest kui pole riideid, kuhu suuremana sisse mahtuda, siis tuleb see jalahoop kiiremini, et end jälle käsile võtta.

Seega, seekord ma mõtlesin, et olen nii tubli ja annan ära või müün maha kõik, mis suureks on jäänud. Ilma ühegi erandita. Siis ei jää kappi ka seda "paksu aja" aurat ja pole kuhugi tagasi laskuda. Ei ole nö kummi venitamise võimalust.

Alustasin vaikselt juba kapi koristust ka praegu parajate riiete seas. Asjad, mille suhtes olen enam kui kindel, et ma neid järgneva kahe kuu jooksul ei kanna, eemaldan kapist. Kui ka neid kahe kuu pärast oleks vaja, on nad ju mulle juba suured! Kohe kindlasti :D Ja kui ei ole, siis saab süüdistada ainult enda laiskust.

Lisaks sellele, et ma olen hoidnud alles kõik suureks jäänud riided, hoian ma kiivalt alles ka väikseks jäänud riided. Võtsin end ka selle suhtes lõpuks kokku ja hakkasin ka neid kriitilisema pilguga üle vaatama. Ei ole mõtet mitut karbitäit "kui ma sale olen" riideid kodus hoida. No paar motiveerivat komplekti on ok, aga mitte pool pööningutäit :D Pealegi, kui kord sale olen, siis kindlasti annan need asjad ära, sest tahan uusi ja paremaid riideid.

Ühesõnaga olen terve hommikupooliku riideid lapanud ja proovinud, siis mõelnud mis kuhu hunniku panna (parajad asjad; väiksed asjad, mida ma ikka alles hoian- enamuses trenniriided; asjad, mida ära annan; asjad, mis müüki lähevad), pildistanud ja pilte lisanud müügiks FB gruppi. Juba päris mitu asja on omale uue omaniku ka leidnud. Kahju pole grammi võrdki, sest nii koguneb jälle eurosid, et uus tuur kaltsukasse ette võtta :D

Mida teie teete riietega, mis on teile väikseks/suureks jäänud või lihtsalt enam kohta teie kapis ei oma? 

Mis külm? Kus külm?

Pool Facebook´i on täis postitusi, kui külm igalpool on. Kellel õues, kellel toas. Lugesin Malluka postitust ka (LINK) hommikul, et neil oli vetsus olnud ainult 9 kraadi. Siin kohal võin mina potil käia soojas toas ja lugeda iga sendi, mis maja soojustamisele on kulutatud, asja ette läinuks.

Mina magasin terve öö ilma tekita. Nii palav oli. Ärgates  ja kööki minnes kraadiklaasi vaadates naeratas sealt vastu ilus 23 kraadi sooja. Ja köögis on kindlasti vähem kraade kui meie või laste toas. Margus siputab mu kõrval voodi peal lühikese varrukaga bodyga ja isegi sokke pole jalas. Ise olen särgiga ja pigem on tahtmine seegi seljast võtta, kui midagi peale panna.

See pole üldse eputamiseks siia kirjutatud, vaid tõestuseks. Ka mulle endale, et selle väga suure summa eurode matmine soojustamisesse tasus end ära. Minusugusele koile on selliseid tõestusi vaja, sest muidu ikka kaalud, kas seda või teist ikka nüüd oli vaja osta :D

Muidugi regulaarselt ahjude kütmine on ka väga suur faktor asja juures, aga siiski. Ei ole nii, et õhtul kütad ja hommikuks on hundilaut. Ka praegu, kui õues on sama palju kraade miinuseid, kui meil toas plusse :) Kusjuures põrandad ja laed on meil ju veel soojustamata. Nii et võib loota, et tulevikus on meil veelgi pikemalt soe ja väheneb küttepuude peale kuluv raha ka :)



Update suurest toast

Kuna ei ole remondist sõnagi iitsatanud viimaste nädalate jooksul, siis väike update. Peale seda, kui selgus, et põrand tuleb ikka üles lõhkuda ja ei saa kergemalt suures toas remonti tehtud, siis on asi veidike aeglustnud üldpildis. Aga mitte igapäeva tegevuste suhtes. Priit tegi hoolega tööd praktiliselt kõik oma puhkuse päevad, välja arvatud need, kus mina teda kuhugi mujale kodust meelitasin :D

Iseenesest ei tundu ju eriti palju tööd olevat. Põrand üles, sodi põranda alt välja, uued prussid paika, mingid plaadid-villad-jms asjad paika ja voilaa. Ongi põrand valmis. Aga reaalselt see nii kiirelt ei lähe. Eriti üksi tehes. 

Põranda alt sodi ja suurte kivide välja tassimine võttis juba mitu mitu päeva (ja päris palju on jätkuvalt veel tassimata). Kuna aknast otse välja visata selle külmaga ei saa, siis tassis priit ämbritega seda sodi välja. Ajakaotust võib lugeda ainuüksi selle pealt paar päeva kindlasti. 

Teiseks läks aega, kuni prussid saime. Ei olnud esialgu sellega üldse arvestanud, et põrandat üles lõhume ja polnud neid ette varunud. Aga kust sa pühade ajal saad neid prusse? Õnneks kohalike meeste abiga saime ilusti need peale jõule koju. 

Kui sodi nii palju oli välja veetud, et saaks hakata äärt valama, siis jätkuski tegevus sellega. See äär aga tahtis kuivada paar päeva. See jälle venitas paar päeva tegevuskäiku. Kui lõpuks piisavalt kuivanud äär oli, sai hakata Priit prusse paika panema. Kui ma nüüd õigesti tean, siis kolm prussi sai paika ära. Seejärel hakkas põrandat tegema eest otsast. 

Kuna meil toas on samal ajal veel asju ka, mida niisama kuhugi loopida ei saa, siis peab ta ühe otsa põranda valmis tegema, asjad sinna ümber tõstma ja siis edasi tegema. Kilplaste meetod, aga mis teha. Ühesõnaga kaks prussivahet soojustas ta ära. Plaate veel nii palju peale pole pandud, sest töönädal tuli juba omadega selga. Aga nädalavahetusel peaks vähemalt need kaks (pluss loodetavast vähemalt sama palju) prussivahet põrandaplaadiga kaetud saama. 

Me päris tervet põrandat hetkel siiski ei tee. Teeme nii palju, et trepipostide alused saaks ära valada, aga ahjuni veel ei jõua. Ilmselt suvel läheb suuremaks ahjude lõhkumiseks ja uue ahju ehitamiseks. Selleks aga tuleks õigesse ahjukohta (ahi liigub väheke) uus alus valada. Hetkel aga seda valada ei saa (ahi saab olema läbi seina otsapidi toas, mida me hetkel ei remondi).  Ühesõnaga pool tuba saab remonditud, teine pool mitte. Vähemalt põranda seisukohast. 

Ühesõnaga hetke olukord on midagi sellist, nagu all pildi peal :) 




Palun vabandust!

Lugesin FB´st mõni aeg tagasi üht omamoodi kahevestlust. Kuna ma seda hetkel üles ei leia, siis jutustan ümber, mis seal oli. Point oli sellest, et poeg läks isa käest enne abiellumist viimaseid õpetussõnu küsima. Isa palus aga tal vabandust paluda. Poiss ei saanud aru, et miks ta peab vabandust paluma, sest tahtis vaid õpetussõnu. Isa aga nõudis vabandust. Lõpuks poeg vabandas. Selle peale isa ütles, et see ongi kõige suurem õpetussõna tema poolt - naise ees tuleb vabandada ka siis, kui sa ei tea, mille eest sa vabandama peaksid.

Vabandamine kui selline, on vist paljude inimeste jaoks raske tegevus. Ka siis, kui sa pole abielus, abiellumas või mitte kaugeltki veel selles eas. Võtame või lapsed. Kui raske on ühe lapse käest peale väikest madinat õe/vennaga kätte saada vabandus. Ma ei mõtlegi neid kaht sõna (selle suudab iga ema lapse käest kurjemat häält tehes välja pigistada), vaid seda õiget tunnet, et laps tõesti kahetseb.

Oma laste pealt võin öelda, et Mareku poolt tuleb see tunduvalt raskemalt, kui Mareli käest. Just sellistes olukordades, kus enamasti vabandamise asemel tuleb "aga, tema...." stiilis ettekäänded ja põhjendused oma teole. Samas kui olukord on tõesti kogemata juhtunud, siis ei ole enamasti ka mind vahendajaks vaja ja lapsed saavad ilusti omavahel vabandatud ja asja klaaritud.

Miks aga see vabandus tuleb inimestel nii raskelt? Miks on raske tunnistada, et sa oled teinud valesti või sa oled kuidagi teist inimest haavanud? Kas see on ego, mis takistab neid sõnu ütlemast? Oskamatus end väljendada? Tunne, et sa polegi midagi valesti teinud? Eks igaühele oma põhjendus, aga leidsin Interneti avarustest sellise toreda lause: apologizing does not always mean, that you are wrong and other person is right. It just means that you value your relationship more than your ego.

Täpselt nii ongi. Kui sa hindad suhet, mis sul oma naise/mehe, elukaaslase, sõbra/sõbranna, lapsega on, siis sa teatud olukordades oled nõus enda seisukoha alla suruma. Oled nõus tegema end haavatavaks, rääkima asja lahti ilma kedagi süüdistamata, nägema asja ka teise külje vaatenurgast ja vabandama. Südamest vabandama. Mitte ütlema vaid need kaks sõna, vaid seda ka kogu hingega tundma.

See oskus ilmselt ei tule üleöö. Sellepärast mina õpetangi oma lapsi väiksest saati vabandama. Ja seda lisaks sõnadele ka eeskujuga. Olen oma laste ees mitmeid kordi vabandanud, sest ma pole ideaalne ja teen vigu ka nende suhtes. Oleme Mareku kui Mareliga pikki jutuajamisi maha pidanud sel teemal. Nii nendes olukordades, kus kumbki neist peaks vabandama minu ees kui ka vastupidistes. Loodan, et sellega saavad nad paremad oskused toime tulla ka täiskasvanu eas sarnaste olukordadega. Kasvõi siis, kui nad samuti abiellumas, kui antud poeg jutu alguses.

Kuigi minu jaoks ei ole vabandamine raske, tean inimesi, kelle suust ei ole ma kordagi vabandust kuulnud. Ta võib oma teguviisi põhjendada sajal eri viisil ja öelda, et ta teist korda samasse olukorda sattudes nii ei käituks, aga ta ei vabanda. Ta ei tunnista, et tal just sel hetkel, täpselt selles olukorras käitus või ütles ta midagi valesti. Temale peab jääma õigus. Ja jutul lõpp.

Selliste inimeste puhul jääb vaid pead vangutada ja omaette tõdeda, et mõne inimese ego on nii suur, et isegi suhted teda ümbritsevate inimestega ei ole sellest tähtsamad. Kui veab, siis tema ümber on inimesed, kes püüavad teda võtta sellisena nagu ta on ja oma solvatud, pettunud või haavunud olemise alla suruda. Aga üks hetk tuleb ikkagi olukord, kus tehakse või öeldakse midagi sellist, kus lasteaia stiilis "aga sa ise..."  või "aga tema tegi naa" põhjendused ei mõju ja see inimene leiab, et on ilma jäänud olulistest inimestest oma elus. EHK siis ta mõistab, kui palju võivad need kaks sõna tähendada...


Kodused tegevused 6.01.2016

"Kodused tegevused" on kolmapäevane postitustesari, kus märgin üles enamvähem kõik, mida selle päevaga olen jõudnud ära teha või tegemata jätta.

***

Tänane hommik algas vara, liiga vara.. Kuna Priidu bussiaeg nihkus varasemaks veerand tunni võrra, siis hakkab meil kõigil hommik veelgi varem. Laste koha pealt pean mõtlema koolinädalaks mingi muu süsteemi välja ja äkki ikka hakkama bussi jälle kasutama. Kuidagi ei tahaks neid hommikul nii varakult kooli/lasteaeda viia. 

Tegelikult täna sain veel kaua magada, sest järgmisest nädalast on vaja lapsi ka äratada ja siis pean veelgi varem ärkama, nii 5.30 ajal kindlasti, kui mitte veel varem. Ja see tähendab, et ka Margus peab minuga koos nii vara ärkama. Tal läks aastavahetusega veidi unerežiim paigast ja armastab pea südaööni mind üleval olemisega kiusata, seega unetunde just palju mulle antud perioodil ei jagata. Ärge siis imestage, kui vahel siin villast panen :D 

Ahjaa, teemasse tagasi. Ärkasin üles koos Margusega. Tahtis teine süüa, aga ei andnud. Oleks ju kohe siis magama tagasi vajunud, aga mul oli vaja, et ta üleval püsiks, kuni Priidu tööle minekuni. Seega võtsin ta sülle, käisime koos pesime hambad ära. Lisaks arendasin oskusi ühe käega nägu pesta ja pesumasinat täita. Tulid mõlemad täitsa hästi välja. 

Seejärel tegime Marguse hommikused "iluprotseduurid" ja nähes, et laps piisavalt ärkvel juba, andsin natuke süüa ka. Ei tahtnudki väga. Kardan, et mõni vill suhu ka tulnud (näha küll pole, aga ega siis viiekuune kaua omale suhu lase vaadata), sest hetkel soe toit väga kaubaks ei lähe ja olen andnud talle natuke jahedat puuviljapüreed. See sobib veidi paremini. 

Siis panime juba riidesse ja saatsime Priidu tööle. Tuppa tagasi jõudes Margus magas edasi ilusti. Jätsin ta esikusse magama. Hetkel suure külmaga hoiame esiku ja köögi vahelist ust kinni ja seega seal oma 5 kraadi kindlasti jahedam, kui toas. Ise tulin tuppa, et arvutis üks ring ära teha :) Enne aga korjasin veel kuivad pesud ära, et masina töö lõppedes kohe uued kuivama saaks panna. 

Tänaseks ei olnud mul hommikul erilisi plaane. Peale selle, et pidime maale minema õe kaksikute sünnipäeva tähistama (hip-hip-hurraa värsketele kahestele!) ja sellega seoses oma esimene patupäev söömises ka ära kasutada. Ühesõnaga mõtlesingi hommikul niisama lebotada kuni lapsed magavad. Kui ärkavad, siis neile söök valmis teha ja mingi aja pärast juba maale ära ronida. Endale süüa teha polnud plaanis. Mõtlesin mingi aeg kiirelt endale ühe Nuppi joogi teha enne, kui kuhugi minek.  

Aga plaanid väga ei lähe nii, nagu mina tahan. Millal enne on läinud? :D Seega jäi arvutis passimine suhteliselt lühiajaliseks ja hakkasin hoopis enda magamistuba koristama. Deem, pidin ma tule põlema panema ja seda segadust nägema :D 

Sain umbes pool tundi koristada ja siis tuli päästjakellana Marguse jorin. Tõin kuti tuppa, võtsime riidest lahti ja hakkasime süüa tegema. Enne panin veel magamistoas küünlad põlema :) Mulle meeldib ikka ajaviiteks neid põletada. 

Tegin prooviks Margusele putru. Endale tegin joogi ka juba ära. Kõht hakkaski vaikselt tunda andma juba. Tegin seekord Nuppi emapiima koos kakaoga. Selle õige mõru kakaoga ikka. Panin pool lusikat ja andis nii mõnusa kergelt mõru maitse joogile juurde. Jook ise on pigem magusapoolne muidu. Ideaalne alternatiiv kakaole. 

Kui mul jook joodud, läksime Margust söötma. Ei sobinud talle see puder. Ju polnud õige päev selle jaoks. Peale paari välja puristatud ampsu panin kausi ära ja andsin rinda. Seda vähemalt sai oma 3 minutit korralikult söödud enne, kui vingerdaja ussike jälle sisse kargas ja oli vaja lollusi tegema hakata. Tundub, et haigusepisik on meie majast lahkumas (kui väike jorin, ilmselt täppide sügelusest, välja arvata). 

Mis aga selle haigusega Margusele külge hakkas, on see, et ta ei taha enam üldse üksi toimetada. Seega ei anna tema ärkvel oleku ajal väga suurt midagi teha või siis peab kaasnema sellega suur tsirkuse tegemine (nagu näiteks eile süüa tegin - pliidil tõstsin lihatükke ümber ja samal ajal laulsin ja tantsisin, et laps rahulik oleks lamamistoolis). Ühesõnaga siis Margus andis ka märku, et täna me ei raba tööd teha, vaid võtame vabalt. Mis tähendab muidugi temaga tegelemist. Kuulasin sõna.


Kui uus uneaeg peale tuli, siis ajasin veel magavad suuremad lapsed üles, panime riide ja läksime sünnipäevale. Seal olime kuni saime Priidu ka bussi pealt kaasa võtta ja koju suunduda.

Koju minnes oli kõht kõigil (peale Priidu :D) täis ja söögitegemisega tegelema ei pidanud. Panin pesud kuivama ja läksin juba häälekalt märku andva Marguse juurde. Kuna kell oli suhteliselt palju, siis juba veidi aja pärast hakkasime magama sättima. Lootsin, et ehk Margus hakkab tagasi tavareziimi oma unedega minema (aastavahetuse üleval istumine lõi kõik paigast ära) ja jääb ilusti kaheksa aeg magama kohe ööunne. Läks õnneks ja koos temaga vajusin ka mina. Tuleb välja puhata, et homme natuke asjalikum olla :)