kodused tegevused 13.01.2016

"Kodused tegevused" on kolmapäevane postitustesari, kus märgin üles enamvähem kõik, mida selle päevaga olen jõudnud ära teha või tegemata jätta.

***

Nii raske on jälle koolilapse rütmi tagasi end harjutada. Varakult ärkamine, laste riidesse utsitamine, kooli-lasteaeda saatmine. Oh tuleks see suvevaheaeg vähe kiiremini :D Kuna see ärkamine on veel suhteliselt uimane, siis usinast hommikusest toimetajast pole hetkel midagi järgi. No õnneks polnud ka pesusid, mida kokku korjata, sest kõik oli juba eelmisel päeval kappidesse ära pandud. 

Seega hommik oli väga "need asjad ma pean ära tegema" rütmis. Hambapesu, näopesu, ennast riidesse. Lastele riided valmis, lapsed voodist välja ja hambaid pesema. Riided selga, joped-mütsid-sallid peale ja minema. EI jõudnud Margusele isegi süüa anda. Vaeseke, pidi kolm tundi söömata olema :D 

Koju tagasi jõudes halastasin lapsele ja söötsin ta ära. Kuna ta magas laste ära viimise ajal ainult 15 minutikest, siis oli ta paras jonnijuurikas. Ainult emme süles oli hea olla. No nii me siis kuidagi moodi süles-lamamistoolis rütmis tegime mulle hommikusöögi valmis, sõin ära ka selle laps süles. Margus muudkui tahtis mu galette endale haarata, aga ei saanud midagi. Ema oli nälgas ja tahtis ise süüa saada :D 

Koos vaatasime veel arvutis veidi ringi, vastasime kirjadele ja kommentaaridele. Siis juba niitis uneaeg vaikselt sisse omadega. Oli valida, kas saan vankrisse lapse magama ja hakkan trenni tegema (sain kava, mille järgi teha) või panen voodisse magama ja hakkan tööd tegema. Margus kangekaelselt keeldus esimesest variandist. 

Laps magama pandud, panin pesumasina käima ja toitsin koerad ära. Siis koristasin WC ära ja köögi ka. Äkkmõttena tuli meelde, et pidin laste kelgud ülevalt alla tooma. Tegelikult pidi Priit need tooma, aga keegi ei tuletanud talle meelde hommikul. No ma siis võtsin julguse kokku ja ronisin ise üles. Meil hetkel alumist trepiosa ei ole ja üldse see üles saamine on üks paras tsirkus. Seega ma siiani pole julgenud isegi mõelda, et ma ise sinna ronin. Aga nüüd olukord nõudis. Sain käidud ja toodud vajalikud asjad alla :) 

Margus veel magas, seega hakkasin õhtusööki ette valmistama. Natuke tükeldamist-riivimist-koorimist. Kuna lastele oleks hea ikka minu toidu kõrvale süsivesikuid ka süüa, siis koorisin neile kartulid ka valmis. Selle lõppedes ikka Margus veel magas. No muidu ei tee kunagi voodis pikka und ja nüüd, kui mul vaja oli, et ta lühikese une teeks, magab tema nohinal. 

Laps magas, esmased olulisemad asjad olid tehtud, seega võisin minna  arvuti ja klõbistada seal natuke. Ega kaua ka tahtnud seal istuda. Võiks ikka uneaja korralikult ära kasutada. Magamistoas trenni teha ei saanud, nii lõin omale kööki treeninglaagri püsti. Veidi kitsas oli, aga mis teha.

Peaaegu sain trenni lõpuni teha. Mõned minutid enne lõppu ärkas Margus üles. Kolisin kiirelt arvutiga magamistuppa ja lõpetasin trenni väga miimika ja helirohkelt :D Margusel nalja kui palju ja lasi ilusti ära lõpetada. Pesema kohe ei saanudki minna, pidin lapse ära söötma enne. Küll tal vedas :D

Kui söödetud, siis läksin pesema. Margus sai niikaua pesukausis istudes pesumasinat vaadata. Muidugi oskas see just tsentrifuugima hakata. Veidi kartsin, et pistab röökima selle lärmi peale, aga naerukilkeid tuli kohe hulganisti selle põrina peale. Mina sain rahulikult end ära pesta ja ei teinud kutt teist nägugi. Ta pigem oleks sinna kaussi kauemaks ajaks istuma jäänud, aga ema ei lasknud.

Kui keha kreemitatud ja riide pandud, soojendasin endale lõunasöögi ära. Sain loa kaks päeva järjest sama sööki süüa (samal toiduajal), kui nii mulle mugavam on. Ja tõesti on. Igapäevaselt ei tahaks küll igaks toidukorraks hullult kokata. Kuna eilne lõunasöök tuli väga hea välja, aga mitte laste arvates, siis saingi teise portsu omale külma tänaseks varuda.

Söömine oli juba ooper omaette. Margus ei tahtnud kuidagi mu sülest maha jääda ja kättpidi taldrikus oleks ta ka heameelega olnud. Nii ma siis võimlesin Margusega, et ta saaks mul süles istuda, aga ma saaks toidu ikka enda suhu. Ülesanne sai täidetud. Aga Margus sellega rahul polnud.

Kutt oli kohe nii solvunud selle peale, et järgmised tund aega pidin ma temaga mööda maja ringi käima ja lõbustama. Ei olnud nõus pooleks minutiks ka voodi peale jääma. Ju arvas, et trennist jäi mulle väheseks. Mu parema käe muskel on varsti vägagi muljetavaldav, kui ma oma 10 kilost hantlit veel mõned kuud niimoodi süles kannan.

Lõpuks sai kell nii palju, et võis püree sooja panna, lapsel kõht täis sööta, veidi tissi otsas lasta tal mõnuleda ja magama panna. Nii suur isu oli endal ka magama heita, aga lubasin ju suure suuga täna toitumiskava postituse ära teha. Nii ajasingi end Marguse kõrvalt püsti, tõmbasin ühe teki ümber ja hakkasin trükkima.

Neli rida sain kirja pandud ja Margus hakkas nutma. Tüüpiline :) Peale 10-minutilist kussutamist jäi magama tagasi ja sain postituse lõpuni kirjutada. Enamvähem selle lõpetamise ajal ärkas Margus üles ka.

Kell oli siis juba nii palju, et jõudsin lapsel kõhu täis sööta, ise vahepala võtta, veidi mängida ja hakkasime õue minema, et Marekule ja Marelile bussi vastu minna. Uneaeg küll lapsel veel polnud (oli tunnikese alles üleval olnud), aga katsetasime kuidas Margus kärus ärkvel olles püsib.

Ärkvel olles väga ei saanudki püsida, sest olenemata vähesest ärkvelolekust niitis värske uni nuiaga maha ja tüüp magas jälle. Ma natuke (üle 45 minuti) nühkisin temaga mööda lumist teed. See oli vist mu kõige raskem kõnd üldse, sest käru tuli ikka lükata kõvasti, et see edasi liiguks ja ma, tark, võtsin kelgu kaasa, et tagasi tulles suurematega neile veidi lõbusõitu teha. Väga vale mõte oli see :D Marelit veel jõudsin tõmmata, aga Marekul pidin poole tee peal vabandades paluma tal kelgult püsti tõusta. Aga ma liikusin vist nii aeglaselt, et ega ta kurb polnudki, vaid jooksis minust mööda ja lumme mängima.

Nii kaua kuni ma rammisin seal lumes, möllasidki lapsed ka õues. Tuppa minnes oli juba väga hämar. Kiirelt panin veel koertele süüa-juua, tõin puid tuppa ja juba tuli vigisev Margus käruga tuppa tõsta ja hakata riidest lahti võtma.

See lahti riietumine on lumisel ajal kõige jubedam tegevus. Kõik kohad on märjad lumest, riided tuleb kuhugi kuivama panna ja üldse üks paras kaos see riietumine. Eriti kui kõrval on titt, kes hirmsasti tahaks süüa või sülle või veel midagi kolmandat. Aga saime hakkama.

Kui Margus maha rahustatud, sain pesud ka masinast lõpuks kuivama panna. Marek mängis niikaua Margusega. Ei teagi, mis nad seal täpselt tegid, aga Margus lõkerdas hirmsasti naerda. Ju siis oli lõbus mäng.

Kuna lapsed olid omadega rahul ja kell oli juba hirmus palju, hakkasin kiirelt õhtusööki tegema. Kõik oli juba õnneks ette valmistatud, seega väga palju toimetamist polnudki. Ainult natuke labidaga toitu segada ja oodata, kuni kartul ära keeb. MIngi hetk ühines Margus ka minuga toitu tegema. Rohkem oli temast küll segajat, aga talle pakkus see hirmsasti nalja, kui ma ei lubanud midagi kuskilt maha tirida.

Söök sai valmis täpselt selleks ajaks, kui Priit tuli. Kamandasin mehe last valvama ja sõin ise ruttu oma söögi ära. Siis said teised rahus sööma hakata. Peale sööki tuli hirmus uni peale. Kohe nii suur uni, et oleks vist kohe magama heitnud, kui Margust poleks kodus olnud :) Magama küll enne poolt kümmet ei saanud, aga otsustasin, et jõusaali (mis kolmapäeviti avatakse alles seitsmest) minema ka ei hakka. Kaks trenni põhimõtteliselt juba täna tehtud, et mis sest kehast üleliia ka piinata.

Ülejäänud õhtu vedelesingi voodis, küll Margusega tegeledes, küll niisama telekat vaadates. Uni isegi läks vähemaks kuskil poole üheksaks, aga kui Margus lõpuks magama jäi, siis ega enam isu midagi tegema hakata küll polnud. Pea padjale ja tuttu :)



No comments:

Post a Comment