Viiekuune Margus

Täna sai Margus viiekuuseks. Erilist minisünnipäeva pidamist haigena küll ei ole, aga arengu ülevaate teen ikkagi.

Kõige suurem edasiminek viimase kuu aja jooksul on toimunud suus. Margusel on lõikunud kaks alumist keskmist hammast. Mõlemad tulid detsembri teises pooles ja tõid kaasa ka natuke jonni ja suures hulgas ilastamist. Ilavool pole siiani veel vähenenud ja ilmselt ei kao järgmistel kuudelgi veel kuhugi.

Selgeks sai Margus ka seljalt kõhule pööramise. Ega ta praegugi väga usinalt seda harrasta, sest on laisk selle koha pealt, aga kui ta ikka tahab end vähekenegi kuhugi poole nihverdada, siis on pööre väga kiirelt tehtud.

Muu liikumise koha pealt on seis umbes sama, nagu eelmine kuu. Natuke nihverdab end mööda tekipinda ringi, aga õnneks mitte veel väga palju ja enamus liikumisest on jätkuvalt teadvustamata. Kõige enam ajab teda ennast tigedaks see, et see tahtmatu nihkumine toimub tagurpidi, aga enamasti oleks soov ikka ettepoole ja mingi asja järgi liikuda. Kujutage siis ette seda pahameelt, kui liigud aga hoopis mänguasjadest eemale.

Mänguasju muidu tahab haarata juba hoolega. Lisaks ka kõiki muid asju, mis haardeulatusse jäävad. Käe ja silma koostöö on juba piisavalt hea ja alt veab suhteliselt harva. Ainult haaramine ei ole veel kõige parem, seega kipuvad vahel asjad näppude vahelt välja pudenema. Aga et seda vähem juhtuks, meeldib Margusel oma lutti suust välja tõmmata ja siis katse-eksitus meetodil seda suhu tagasi saada.

Võõrastamine pole veel õnneks omaks saanud. Natuke aga juba eelistusi näitab välja küll sirutades käsi välja sülle saamiseks või tõmbab käsi enda vastu näidates, et ei tahaks nagu väga mõne tädi/onu sülle ronida. Otseselt nuttu võõrasse sülle mineku pärast pole aga siiski veel olnud.

Naerupall on ta ka ikka jätkuvalt. Ikka ja jälle imestatakse, et kuidas küll üks laps saab nii palju naerda ja naeratada. Ei tea mina, kuidas seekord nii rõõmsameelne laps mulle sattus, aga ega ma kurda ka. Isegi praegu, kui ta päris tõbine on, kostub majas ta kilkamist ja itsitamist päris tihti.

Peamiseks toiduks on Margusel ikka rinnapiim. Kõrvale saab ta aegajalt püreed, enamasti soolast, aga on ka proovinud juba pirni ja banaani püreestatult. Kõige lemmikum on seni proovitutest kõrvits ja porgandi peale tehti väga jubedat nägu. Eks tema arvates võiks seda lisasööki rohkemgi saada, aga emme on paras tuisupea ja vahel jääb kolm-neli päeva lisatoidu andmisel vahele. Eriti, kui palju ringi uitamist on, või kui laps haige on, nagu praegu.


Kui nüüd murekohtadest rääkida, siis natuke olen mures ta silma pärast (praegu haigusega ikka väga jubedaks läinud), aga loodan, et kuu lõpus silmaarsti vastuvõtul saame sellest murest lahti. Lisaks tema liigutamise laiskuse suhtes olen ka natuke mures. Võiks ikka veidi usinam juba olla (emad pole kunagi rahul onju). Viimasel mõõtmisel-kaalumisel polnud perearsti kohal ka, et üle küsida, aga ilmselt peame oma praeguse haiguse pärast nagunii uue nädala alguses arsti juurde minema ja siis uurin seda asja ka igaksjuhuks.


2 comments:

  1. Loe nagu oma lapsest - haige aga rõõmus, keerab aga ei viitsi väga pingutada, kas muretseda seepärast või mitte.
    Ainult hammastega on meil nadid lood, neid veel pole ja kui poiss võtab õest eeskuju siis niipea veel ei tule ka.. :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. mul eelmisel kahel veel varem esimesed hambad tulnud :P

      Delete