veebruari kokkuvõte ja märtsi eesmärgid

Teine kuu sellest aastast on läbi saanud. Aeg teha kokkuvõtteid ja seada uusi eesmärke!

Veebruarikuu eesmärgid: 
  • Jooks. Jätkuvalt üritan jooksma jõuda. Seekord panen eesmärgiks vähemalt 1,5 tundi jooksu. Kuna alguses nagunii on vahemaad ja ajad lühemad, siis eeldan, et viis jooksutrenni võiks kuu jooksul ära tulla. - Tehtud! Küll kaks korda jõudsin jooksma, aga 1,5 tundi sai nende kahe korraga ära joostud :) 
  • Kaal. Miinus 4 kg. Nädalas kilogramm on ok. Eriti minu kaalu juures.  - siinkohal pean silmad maha lööma ja ütlema, et ei saanud hakkama :( Kahe esimese nädalaga võtsin alla, kahe järgmisega tuli osa tagasi. Ühesõnaga kuu lõikes sai küll kilo alla võetud, aga rahul ei ole. Kohe mitte üldse!
  • Kõndimine. Kuuga 120km maha kõndida ei ole eriti suur väljakutse, aga arvestades ilmasid, siis igaksjuhuks üle pakkuma ka numbriga ei hakka. - tehtud! kokku kõndisin 164km. 
  • Maiustamine. Kuna veebruaris on meil sadamiljontuhat sünnipäeva, siis jätan siinkohal patustamispäevade arvu kolme peale. Aga selle erandiga, et üritan jääda normi piiresse maiustamisega (et ei söö tervet kooki ära, kuna sel päeval võib) ja võimalusel eelistan tervislikumaid patustamiseviise. -  ülim feil. Ma olen ikka selles etapis veel, et kas mitte üldse või kõik. Pean veel tööd tegema selle kohaga. 
  • Jõusaal/kodune jõutrenn. Vähemalt 4 tundi kuus olgu olla!- 4 tundi ja mõned minutid peale sai kokku. Oleks võinud tegelikult rohkem. Aga järgmine kuu jõuab veel, eks :) 
Kokkuvõtlikult võib öelda, et kui jaanuar säras söömise poolega, siis veebruaris võib trenniga rahul olla. Loodame, et märtsikuu tuleb siis see hiilgav aeg, kus paigas on nii söömine kui trenn! 

Märtsikuu eesmärgid: 
  • Jooks. Seekordne eesmärk on kordade suhtes - vähemalt neli korda märtsikuu jooksul pean jõudma jooksma. Ideaalne oleks küll 2 korda nädalas, aga ei hakka latti väga kõrgeks kohe seadma. 
  • Kaal. Numbrinäit kaalul alla 85kg. Ehk siis 84,9kg on maksimaalne, mida viimasel märtsi kuupäeval kaalul ees tahan näha. 
  • Kõndimine. Neli korda kuu jooksul (keskmiselt kord nädalas) kõnnin päevas üle 10km. 
  • Maiustamine. 12. märts on üks ja ainuke maiustamise päev! Tean, et naistepäev saab ka paras katsumus, aga üritan olla selle päeva ilma maiustamata (teen äkki kavasiseselt midagi magusamat, kes teab). 
  • jõusaal/kodune trenn. Jilliani kava läbimine (selle erandiga, et kava ei pea tegema nendel päevadel, kui käin jooksmas, aeroobikas või jõusaalis). 
Annan endast parima, et selle kuu eesmärgid saaksid 100%-selt täidetud. Ilmselt on maiustamise ja Jilliani punktid kõige suuremad väljakutsed, aga ma saan hakkama! Pean saama! 


nädala kokkuvõte 22.02-28.02.2016

Möödunud nädal oli selline nädal, kus sain arvuti ligi kaht kätt kasutades pikemalt vaid ühe korra. Selle korra kasutasin ära, et tellida Marelile sünnipäeva kingid ära. Seega mõistate, miks siin blogis haudvaikus on olnud. Jah, söömine pole ka olnud ideaalne, aga see pole blogivaikuse põhjuseks seekord :) Aga nüüd pikemalt siis nädalast.

Esmaspäeval käisin kõndimas. Tund aega kõndisin. Jõusaali ei läinud, sest meil hetkel Priiduga kokkulepe, et kui ta vähegi jaksab õhtul remonti teha, siis ta seda ka teeb. Ja see tähendab, et mina õhtul välja minna ei saa. Saan ju tegelikult kodus ka trenni teha. Olgu, see kodust välja saamine ise annab ka palju asjale juurde, aga hetkel olen nõus loobuma sellest luksusest, kui saaks juba elutoa kasutuse luksust omale lubada :D Söömine oli ilusti kava järgi.

Teisipäeval panin natuke hullu ja käisin lausa neli korda kõndimas. Olukord lihtsalt nõudis seda. Hommikune lapsed bussile, jala laste kontserti vaatama, sealt jala ema juurde ja siis hiljem veel üks lühike kõnd, et  Margus magama panna. Kokku ligi 2,5 tundi. Söömine kava järgi hommikul, õhtul ja vahepala ulatuses. Lõuna möödus tähistamise tähe all :)

Kolmapäeval oli igas mõttes rihm lõdvaks päev. Ei liigutanud end eriti üldse :D Söömise koha pealt põhitoidukorrad olid ilusti kava järgi, aga siis õhtul vahepala süües lõi katuse pealt ära ja läks veidi lappama.

Neljapäeval käisin esimest korda jooksmas sel aastal. Tempo oli muidugi tigukategooriast, aga suutsin üle 45 minuti järjest joosta. Arvestades, et lükkasin samal ajal läbi lume vankrit, siis olin peale jooksu väga rahul endaga. Õhtupoole tegin 48 minutilise kõnni ka. Söömisena oli kava järgi.

Reedel oli üks 25 minutiline kõnd ja kõik trenni koha pealt. Toitumine  oli pool päeva kava järgi. Õhtu läks jälle käest. Need õhtud on jälle ühed parajad peavaluallikad. Ma tean, et kui ma läheks õhtul trenni, siis poleks mul ka probleemi nende õhtutega, aga ma ei saa kogu aeg ju selle taha pugeda, et kui isu tuleb, siis jooksen kodust minema. Seega püüan ikka endast jagu saada ja ka kodus olles õhtud normaalse toitumisega mööda saata.

Laupäeval käisin maal tähistamas. Seega peale hommikusöögi ei olnud kavast haisugi. Trenniks jäi üks õueskäik lastega, kus ma paparatsot mängisin ja kelkudele järgi jooksin, kui õemees seitset kelkudel istuvat last korraga tõmbas :D Margus magas kogus ürituse muidugi kärus maha.
Mareli kelgurongis 
Pühapäeval läksin küll hommikul kõndima, aga kuna Priit tegi tööd õues, siis oli imelik niisama kõndida. Seega kõndisin 0,98km (väga täpne näit siia :D ) ja tassisin tuppa puud ära. Lisaks aitasin Priidul puitmaterjali maha tõsta kärust ja ära laduda. Ostsime veidi materjali juurde, et suure toa seinad-laed ikka tehtud saaks :) (üritan mingi aeg sellest ka update postituse teha). Söömine oli kavast mööda (Kata, arva, kuhu need piparkoogid õhtul maandusid??? :P)

KOkku sai liigutatud see nädal 5 tundi ja 37 minutit. Nii niru näitu pole ammu olnud, aga samas käisin jooksmas lõpuks. Söömine polnud  ka üldse hea, aga olin selleks valmistunud, sest tähistamist oli sel nädalal (üldse veebruarikuus tegelikult) rohkem kui küll. Aga tegelikult, kui see jooksuasi välja jätta, siis nädal oli väga niru. Pean olema parem!




nädala kokkuvõte 15.02-21.02.2016

Nädal jälle möödas ja aeg teha ülevaade, milline see nädal trenni ja toitumise koha pealt oli. Seekord alustan toitumisega.

Toitumine oli kuni kolmapäevani ilus ja kena. Edasi läks asi metsa. Täpsemalt kirjutasin sellest eraldi postituses (loe SIIT). Üritasin ikka igapäevaselt asja kontrolli alla saada, aga päris 100% kava järgi toitumist sel nädalal rohkem ei tulnudki.

Eks see emotsionaalne söömine on üks nõme asi. Õhtul, kui on kõvasti patustatud või hommikul tõustes on kerge öelda, et täna olen tubli. Kuid päevad pole vennad. Vahel juhtub asju, mis sööma ajavad ja enamasti on õhtud juba ilma lisapingetagi katsumuseks omaette. Tean küll, et kolm päeva tuleb pingutada, et kergemaks jälle läheks, aga need kolm päeva üle elada on ka omaette väljakutse.

Ah, mis ma ikka halan. Üritan selle nädala pidustused ka veel üle elada ja siis ehk suudan jälle maiustustest suurema kaarega mööda käia.

Aga liigume edasi trenni juurde. See on veidi rõõmsamas olukorras. Eks ma olen ennegi öelnud, et minu puhul ongi söömise pool tunduvalt raskemini kontrollitav. Kui muud trenni ei saa/jaksa/viitsi teha, siis kõndimine on praegu kohustuslik lausa. Lapsed vaja ju bussile saata ja pärast jälle neile vastu minna :) Minu praeguse kaalu puhul tean, et numbri alandamise mõttes piisaks ka sellest, aga tahaks ikka lihaseid ka saada :D Seega tuleb ikka veidi nädalas lihastrenni ka teha.

Esmaspäeval jõusaali ma ei läinud. Teadlikult, sest olin kodus teinud 45 minutit lihastrenni ja lisaks käinud kaks korda kõndimas (ajaliselt kokku üle 2,5 tunni). Tundsin, et jõusaal veel otsa oleks juba liialdamine.

Teisipäeval tegin toas 25 minutit lihastrenni ja käisin lausa kolm korda kõndimas. Ajaliselt sai kokku kõnnitud umbes 2,5 tundi. Sain nüüd endale üheks Marguse uneajaks kõnnikaaslase ja nii tulebki vahel päevi, kus lausa kolm korda kõndima saab :)

Edasi nädal mööduski vaid kõndides. Isegi kui söömine oli paigast ära, siis kõndimist ei saanud ikka ära jätta. KOlmapäeval kõndisin peaaegu 1,5 tundi, neljapäeval 50 minutit ja reedel 2 tundi. Laupäeval ja pühapäeval olid puhkepäevad.

Kokku sai ajaliselt trenni tehtud 10 tundi ja 33 minutit. Ajaliselt hea, aga arvestades, et aeroobika jäi see nädal ära, jõusaalis ei käinud, siis üritan järgmisel nädalal tublim olla :)

selle aasta nädalad ühes tabelis



Madalpunkt

Kui blogis on vaikus, siis ilmselt on blogijal kiire periood. Kui kaalu- ja trenniga seotud blogis on vaikus, siis võib põhjuseks olla ka parajasti käsil olev mõõnaperiood. Mul siin pole päris mitu päeva postitusi tulnud. Seega rahuldan teie uudishimu ja ütlen, et põhjuseks on olnud nii esimene põhjus kui kahjuks ka teine.

Viimane kuu aega kuni eelmise kolmapäevani oli vägagi ideaalilähedane toitumise ja trenni koha pealt. Polnud mingeid isusid, toitumine jooksis ilusti kava järgi ja trenni tegemine läks ka päris ladusalt. Hakkas juba vaikselt tunduma, et ehk olengi ahvatlustest, motivatsioonikriisist ja kõigest muust pahast, mis sellega kaasas käib, vaba. Aga alati, kui millegi suhtes valvsuse kaotad, hiilib see su selja taha ja äsab mõnuga üle kukla.

Nagu teate, siis on väike haiguselaine meid tabanud. Väike ütlen seetõttu, et mina ja Mareli oleme enamvähem sellest pääsenud. Ja Marek sai juba terveks. Aga Margust piinab siiani  nohu. Õnneks midagi hullemat pole, aga nohust ei saa kohe kuidagi lahti. Olenemata aga haiguse suurusest, siis lapse olemine on niru ikka.

Nii ta ongi juba päris mitmed päevad olnud "ma ei taha midagi muud, kui emme süles olla ja seal joriseda" olekus. Hommikust õhtuni laps kaenlas toimetusi teha pole just kõige toredam. Magamine on ka olnud kuidas juhtub. Pannes nüüd kokku haige laps + minu magamatus + lihtsalt väga kehv päev= eelmine kolmapäev.

Kolmapäeva hommik algas juba väga nirusti. Kõik asjad läksid nässu, kukkusid käest maha jne. Lõunaks juba oli peas väike suhkrusõltuvus mulle ajupesu üritanud teha. Senini ma suutsin vastu panna, aga kui ma oma mustikasmuuti magamistoa vaiba peale ümber suutsin keerata, siis käis peas mingi klõps läbi.

Selle klõpsuga kadus see tubli ajutegelane, kes seni oli suhkrusõltuvusele vastu vaielda suutnud. Kui ma olin vaiba puhtaks suutnud küürida ja  Marguse magama pannud, siis ma lihtsalt ründasin kööki. Et rahustada end. Emotsionaalne sööja, nagu ma olen, lootsin enda taevani aetud närviskaala alla tagasi tõmmata. Aga kööki jõudes olin ma vee närvilisem, sest meil ei ole ju kodus magusat :D :D

Nii ma siis sõin banaani, õuna, kohupiima jms tervislikku, mida vahepaladeks ja hommikuteks olin varunud. Päris mitme päeva varu sõin ära. Ega paremaks olemine ei läinud, sest keha nõudis nö rämpsu. Olemine läks isegi kehvemaks, sest nüüd oli magu vastikult täis, aga isu ikka meeletu magusa järgi.

Kes pole suhkrusõltlane ilmselt ei pruugi seda tunnet ette kujutada, aga see on väga nõme. Sest ühtpidi mõistad, et sa ei peakski neid asju sööma, mida keha nõuab, aga samas see nõudlus on nii suur...

Igatahes lõpuks võtsin julguse kokku ja helistasin Priidule, et ta mulle poest kooki tooks. Priit aga oli juba kohe tuppa astumas :D Nii ma magusat ei saanudki sel päeval ja õhtul läksin magama teatud südamerahuga, sest küll minust olenemata põhjustel suutsin kõige hullemast pääseda.

Järgmisel hommikul oli olemine veidi lootusrikkam. Oli planeeritud väga tihesisu päev ja jäin lootma, et see on nö pääsetee maiustamise eest (sest isu oli ju ikkagi rahuldamata ja pakitses sees). Kuni lõunani suutsin vastu panna, aga kui terve tee Paidest ema juurde Margus röökis autos, siis mul lendas katus pealt. No selle päeva kohta võib öelda leebelt, et see läks omadega ikka väga metsa.

Reedel suutsin jälle hommikul rajal olla, aga õhtul läksin sünnipäevale. Mhh, ma enam seda päeva ei kommenteeri. Laupäeval olin varahommikust õhtuni välja lapsehoidja ametis ja mitte oma kodus. Kuskil, kus oli VÄGA palju ahvatlusi. Seega jällegi vist rohkem pole vaja öelda. Eile suutsin juba ilusti rajal püsida, kui välja arvata õhtusöök, mille ajal käisime jälle sünnipäeval, aga seal väga üle piiride ei läinud :)

Täna on tunne juba veidi kindlam. Tundub, et hakkan tunneli otsas valgust jälle nägema ja madalpunktist välja ronima. Samas 100%list kava järgimist lubada ei saa, sest sel nädalal on ees KOLM tähistamist!!! Üritan selle nädala üle elada nii väikeste apsudega, kui võimalik. Teha oma mõtlemisega nii palju tööd, kui suudan, aga kuna juba kõva suhkrulaks on all, siis on neid isusid veelgi raskem taltsutada. Eriti, kui nad on mul silme all.

Nii, täitsa ausalt said nüüd oma apsud kirja pandud. Ei ole minulgi see teekond nii sile, kui vahel tundub. Aga kui selle nädala veel üle elan, siis saab jälle veidi rahulikumas rütmis sammuda.

Üks asi, millega pean hakkama mingil viisil kogu selle toitumise ja trenni kõrvalt tegelema, on see emotsionaalne sööja minu sees. Hetkel tunnen, et olen  punktis, kus on kaks lahendust - kas mitte üldse või kõik. Kuidagi võiks ju jõuda punkti, kus üks tükk  kooki on ok ja rohkem pole vajagi. Aga kuidas ma sinna küll jõuan????


Nuppi emapiimast - minu kogemus

Lubasin suure suuga teha kokkuvõtte, kui olen oma Nuppi emapiimad ära joonud. No mustandiks see postitus siiani ongi jäänud. Võtsin nüüd end kokku ja teen lõpuks selle postituse lõpuni valmis.

Eelmise aasta lõpus saadeti mulle proovimiseks emapiim (loe SIIT) . Ma ausalt polnud sellisest asjast varem kuulnudki, aga tekst oli ju väga julgustav proomiseks. Ikkagi keha peaks saama just neid vitamiine, mida vaja imetamise ajal.

Sain proovimiseks kaks pakki, millest kokku oleks pidanud saama 22 päeva juua seda piima. No ma nii kaua ei saanud (kohe pikemalt, et miks) ja järjest päevadel ei õnnestunud seda juua ka, aga joodud nad sain.

Kuigi õpetuse peal on kirjas, et tuleks juua sooja veega segades seda jooki, siis tegelikult võib juua ka külmalt, jogurti sisse pannes, kohupiima sisse pannes ja jumala eest, kui tahad, siis sega või kohvi sisse (nali, ma ei tea, kas tegelikult nii saab, sest ma ise kohvi ei joo :D). Aga tõesti, seda ei pea ainult vee sisse segades jooma.

Lisaks võid sinna natuke oma maitse eelistusi lisada. Ma ise jõin nii, et lisasin mõrudat kakaod sisse teelusika. Ja ülimalt nämma mõru kakaojook sai. Proovisin ka nii, et lisasin mett, kaneeli. Ka need variandid olid head, aga esimene oli siiski lemmik.

Kõige enam tundsin tuge Nuppi piimast, kui uut toitumist hakkasin sisse juurutama. Nagu teate, siis uue toitumise sisse harjutamise harjub ka keha uue toitumisega. Kartsin natuke, et äkki mõjub ka piimale. Nii, kui väikestki märki tajusin, et piima vist vähem, jõin päevas topelt koguse Nuppi piima. Ma ei tea, kas sellest, aga paari päeva pärast oli "piimatööstuses" jälle kaupa rohkem, kui vaja :D

Ühesõnaga mina soovitan seda. Väga hea variant vahepalaks, maiustamiseks (kui lisada miskit meelepärast) ja lisaks saab ju häid vitamiine ja aineid. Kes imetab, siis soovitan endal järgi proovida :)


toiduteisipäev 16.02.2016

Toiduteisipäev on postitustesari, kus kirjutan üles ühe päeva toidud, olenemata, kas sel päeval on toitumine 5+ või alla igasuguse arvestuse. Kirja lähevad kõik ampsud, näksimised ja ka õhtused voodis söödud salaampsud (neid loodetavasti siiski ei tule). Kommentaaridena on alati oodatud konstruktiivne kriitika, kiitused, lohutused jne.

***

Tänane päev algas juba peaaegu traditsioonile teisipäevase hommikusöögiga. Ehk siis kohupiim praetud õunaga. Ma ausõna ei söö seda iga päevaselt, aga kuidagi jookseb kohe teisipäevaks just see toit. Sel päeval oli lihtsalt kohupiim oma kuupäeva kaotamas ja tuli teha just kohupiima hommikuks. 

Lõunaks oli juba pühapäeval valmis tehtud kapsas hakkliha ja riisiga. Pilti on instagrami jälgijad juba näinud, aga panen siia ka ikka. Hapukoor oli ka peal. 


Õhtusöögiks proovisin uut toitu - peedisalat kana ja peekoniga. Mul peekonit polnud, panin selle eest veidi rohkem kana. Aga see väga mu maitsemeelte järgi ei olnud. Polnud paha, aga kavas on mitmeid paremaid toite, mida ma eelistaks :D 

Vahepalaks tegime smuutit. Õuna-banaani-spinati smuutit. Sellest on ka instagramis juba pilti olnud. Üldse, keda huvitavad rohkem jooksvalt toidu-, trenni- ja üldse igapäevaelu pildid, siis mu kasutaja on instas marisjamaailm_blogi. 


Need smuutid on täiega hitid Marguse jaoks. Kuna sinna sisse ma midagi peale puhta toidu ei pane, siis on tema jaoks ideaalne toit ja talle hullult maitsevad ka. Üks päev jõi üle 100ml mu smuutit ära :D 

Selline seekord see teisipäev sai. Järgmine kord proovin hommikuks midagi muud süüa :D 

Kaal: 87,5kg 


nädala kokkuvõte 8.02-14.02.2016

Eile polnud aega enam õhtul kokkuvõtet nädalast teha, seega saab täna see kirja pandud.

Esmaspäev oli väga edukas päev liikumise koha pealt. Käisin kaks korda kõndimas ja õhtul veel tund aega veetsin jõusaalis ka. Kõndimisele kulus aega veidi üle kahe tunni kokku.

Teisipäeval käisime Margusega arsti juures. Selleks, et arsti juurde saada tuli enne autoni kõndida. Seega sai kõndida päris palju. Meil hetkel selline elukorraldus, et kui kuhugi autoga minna tahan, siis laenan autot emalt. Meil ei saa autoga õue peale ega sealt välja pori pärast :D Seega ärge keegi küllatulekut planeerigu :D Igatahes kõndisin teisipäeval kokku veidi üle 1,5 tunni.

Kolmapäeval oli põhimõtteliselt trennivaba päev. Hommikul 21 minutit kõndi oli ja see oligi selleks päevaks kõik. Margus oli eelmise päeva vaktsiinidest või hamba tulekust nii jorin ja natuke tõbine. Ei julgenud temaga väga välja minna.

Neljapäeval kõndima ei saanud. Nüüd oli juba Marek ka haige ja Margusel nina päris tatine kohe. Aga õhtuks oli juhe nii koos, et aeroobikas käisin ikka ära.

Reedel ma enam ei suutnud toas istuda. Kuna Margusel palavikku polnud, siis läksime ikka jalutama. Marek sai üksi ka selle aja toas oldud. Kokku kõndisime veidi üle 2,5 tunni.

Laupäeval oli ka ainult kõndimine. Ajaliselt veidi üle 45 minuti. Muud trenni polnud aega teha, sest käisime maal sõbrapäeva tähistamas.

Pühapäev möödus nii kiiresti, et planeeritud tubane trenn jäi ära. Aga kõndimas käisin ikka :D Peaaegu kaks tundi sai kõnnitud.

Kokkuvõtlikult sai see nädal meeletult kõndida ja väga muud ei teinudki (v.a üks aeroobika ja üks kord jõusaali). Aga kilomeetreid kogusin selle eest hästi. Trenni minuteid läks kirja kokku 11 tundi ja 21 minutit.

Söögi koha pealt oli päris hea nädal. Kaal langeb jätkuvalt, kõht on täis jätkuvalt ja toidud on ka head  jätkuvalt :D


Sõbrapäev

Täna on 14. veebruar - terves maailmas tuntud kui suur sõpruse-armastuse-hoolivuse tähtpäev. Ma ei julge facebook´i lahti võttagi, sest ilmselt iga teine (kui mitte tihedamalt) postitus on just selle pühaga seotud. Kes soovib teistele head püha (tegelt see vist pole püha?!?), kes peab meeles kõige kallimaid kena teemakohase tsitaadiga, kes nutab kedagi taga jne.

Aga millegi pärast on minu jaoks see päev selline... liialt kommertslik, et sellest suurt kära teha. Ausalt, ma isegi ei küpsetanud tänaseks kooki :D Jah, armas ju oleks olnud näiteks minna kuhugi välja Priiduga või ka koos lastega, aga seda võime me teha igal teisel nädalavahetusel, kui vaba aega rohkem ja lapsed terved.

Seega, me ei tähistagi seda. Natuke seest kripeldab, sest äkki lastele oleks see oluline päev, kui ma sellest suurema numbri teeks. Sama mõtlen iga teise tähtpäevaga, mis minu jaoks erilist tähtsust ei oma. Et äkki lapsed tahaks neid tähistada, aga kui neid lapsest peale pole õpetatud oluliseks pidama, siis ei oskagi nad ju neist väga midagi arvata...

Nii palju lapsed ikka päeva võlu said tunda, et kodus tegime sõpradele kaarte nende meeles pidamiseks ja nad ise said vastu kaarte ja nänni ning vanaema juures käies said väiksed sõbrapäeva kingitused ja natuke maiustamist ka. Pidasime seal päev ette päeva ära nende jaoks :)

Kuidas te tänast päeva tähistate?

Mareku ja Mareli kaart-ümbrikud, mida nad tegid sõpradele (sees väike üllatus)

PS! Nii palju päevast ikka lugu pean, et soovin kõigile vastutulijatele ja ettejääjatele sõbrapäeva! Seega, head sõbrapäeva kõik mu blogisõbrad. Olgu teil see päev nii eriline või tavaline, kui te ise seda soovite ;)

Kuu aega FitCatiga (võrdluspildid)

Kuu aega ongi juba möödas ajast, kui sain võimalusega FitCati toitumiskavaga oma toitumist korrigeerima hakata. On aeg teha vahe kokkuvõtteid ja veidi muljetada. Ja muidugi natuke numbreid ja pilte ka jagada, sest need vist huvitavad teid kõige rohkem.

Alustades algusest, siis meie koostöö Katiga algas 12. jaanuaril. Alustuseks tegime pika pika telefonivestluse, et tema saaks minu käest kõikvõimalikud asjad üle täpsustada ja mina muidugi oma sajale küsimusele vastuse. Sain väga palju näpunäiteid, kuidas enda igapäevatoitumist võimalikult lihtsa, kiiresti teostatava ja odavana hoida. Samuti juhendeid, kuidas lastele toitumiskava kohandada. 

Panen mõned näpunäited, mida Kati mulle jagas: 
  • Tee kaheks päevaks üks ja sama toit valmis, kui on teada, et järgmisel päeval aega napib kokkamiseks. Samamoodi saab ette valmistada nädalaks toiduaineid, mis kannatavad kapis ootamist (näiteks valmista suurem hulk kana/liha valmis ja pane külmkappi ootama oma kasutust). 
  • Lastele lisa õhtuks midagi süsivesikuid sisaldavat, näiteks kanapaja kõrvale kartul vms. 
  • Kasuta vajadusel asendusi, kus saad endale mitte maitsvad toiduained ümber vahetada ja nii ei jää toit ebameeldiva maitsega. 
  • Asendusi saab kasutada ka olukorras, kui poeskäik on alles ukse ees ja midagi ikka oleks vaja süüa teha. Menüüst saab ilusti toiduaine järgi valida endale sobiv toit ja ka toidusiseselt saab vajadusel asendusi teha vastavalt külmkapi sisule. 
  • Asendused on senikaua ok, kuni kaal langeb. Kui kaal enam langeda ei taha, tuleb alati Katiga ühendust võtta ja edasisi plaane arutada. 
Neid näpunäiteid jagus veel tegelikult päris palju, nii toitumise, kui trenni kohta, aga kõike ei hakka siia kirja panema. Sellest vestlusest sain mina väga palju vajalikku infot ja personaalsus kava juures sai uue tasandi, sest reaalselt inimesega rääkides on ikka teine asi, kui vaid e-maili vahendusel fakte vahetada. 

Keha harjus kavaga hämmastavalt kiiresti. Toidud on siiani kõik ülimalt lihtsalt ja normaalse ajaga valmistatavad. Võib öelda, et köögis ma ei veeda rohkem aega, kui varem. Ühegi toidu valmistamine pole võtnud nii kaua aega, et tekiks tüdimus kokkamisest ning maitsed on olnud ütlemata head. Nii head, et enamus õhtusöökidest saan teha ka teistele, mitte ainult iseendale. 

Laste koha pealt pean siiski veel vahel teisi variante ka välja mõtlema, sest igapäevaselt pole nad valmis maitsma mu toite. Aga tean, et lastel lähebki kauem aega uuega harjumiseks. Seega alla ei anna selle koha pealt ja annan aega harjumiseks. Tean juba eelnevatest kogemustest, et liialt peale sundimine annab vaid vastupidise efekti (eriti Mareku puhul). 

Toidu koha pealt veel nii palju, et üks asi, mis mind kõige rohkem kava juures on hämmastanud, on see, et Kati tõesti üritab teha kava, kus kõik klientide lemmikud on kavas sees, aga tervislikus võtmes. Ta ise uurib klientidelt, mida veel võiks lisada ja vastavalt sellele teeb uuendusi. Selle kuu ajaga, kui mina olen kava järgi toitunud, on kavasse mitmeid uusi toite tulnud. Näiteks viimane toit, mis tuli, oli müsli. 

Kuigi trennikava otseselt FitCati toidukavaga kaasas ei käi, siis trenn sai Katiga läbi arutatud ja kooskõlastatud. Eesmärgiks jäi, et nädalas kolm trenni ära tuleks - jõusaal, aeroobika ja kodune trenn/ujumine, olenevalt nädalast. Selle koha pealt olen ma arvan täitsa tubli olnud. Kui mõni trenn on ära jäänud, siis olen proovinud veidi rohkem kõndimas käia. Trenni kohta saab vaadata blogist iganädalaseid kokkuvõtteid SIITSIIT, SIIT ja SIIT

Ja nüüd siis tulemused. Ma ei mõõtnud end alustades mujalt, kui ainult vöö koha pealt. Seega muid numbreid peale vöö mõõdu ja kaalu ette näidata ei ole, aga minu meelest pilt räägibki rohkem, kui sada numbrit :) 

10.jaanuar                                12.veebruar
kaal:96,5kg                                 kaal: 88,2kg (-8,3kg) 
vöö: 110cm                                 vöö: 99cm (-11cm) 


Minna on veel pikk maa ja kaalu enam kindlasti nii kiiresti ei lange, aga loodan, et järgmisel kuul saan sama hea võrdluse üles panna :) 


Kodused tegevused 10.02.2016

"Kodused tegevused" on kolmapäevane postitustesari, kus märgin üles enamvähem kõik, mida selle päevaga olen jõudnud ära teha või tegemata jätta.

***

Hommik. Äratuskell heliseb. Löön kähku selle vakka, sest ma just sain magama. Pärast seda, kui ma sadatuhatmiljonit korda öösel Margust kussutasin. Peast käis mõte läbi, et kas on väga läbinähtav, kui ma teesklen, et ma magasin sisse?!? Vist küll. Deem, bussijuhile peaks ju siis ka teatama, et tal pole vaja siia porimülkasse ronida, kui ma sisse magaks.

Kell on juba 6.35. Marek peaks juba vähemalt hambaid pesema, kui mitte riidesse panema. Mhhh, Margus ka ju veel magab, miks ma ei või magada?!?!?! Uhh, ei ole midagi. Püsti!

"Marek, ärka üles! Kell on juba väga palju."
"Ma ei jaksa.... (mõmisedes keeratakse külge)
"Marek, tegelikult ka! Kell on kohe kolmveerand juba! Aja end püsti!"
"Ma ei jaksa ju... Ma tahan magada!"
"Kui ma vetsust tagasi tulen, ole parem püsti ja valmis hambaid pesema!!!"

Enamasti kurjatooni tegemine ajab lapsed liigutama. Ka seekord. No püsti ta sain, hambad said ka pestud ja imede korral jõudis ta isegi natuke multikaid vaadata enne, kui uksest väljusime.

Lisaks sissemagamisele käis peast mõte läbi, et saadan Mareku üksi bussi peale. Mareli on meil täna jälle kodune laps. See mõte läks ka aia taha ja Marekut bussi peale saates ma vaid ohkasin, et jumal tänatud, et teda üksi ei saatnud. Sellisel juhul oleks ilmselt buss ilma temata minema sõitnud ja ma oleks pidanud teda kooli hoopiski bussijaama asemel saatma.

Bussijaamast tagasi kõndides vandusin vaid, et miks ilm nii kuradi nõme peab olema. Külm tuul ja pori oli ka talla all nii paks ja libe, et oleks võinud liugu lasta. Vot sulle hilist liulaskmist :D Seega võite aimata, et tänasest pikemast kõnnist ei tulnud midagi välja. Nii palju ikka liigutasin end, et hommikune "koerad söödetud, puud kööki" ringi tegin ära. Ja rohkem ei ühtegi üleliigset liigutust.

See viimane lause kehtis ülejäänud päeva kohta. Margus oli eelmise päeva vaktsiinidest (sai kaks süsti arsti juures käies) ja hambatulekust nii läbi, et ainult jorrab või magab või teeb kaht korraga. Ühesõnaga päeva eesmärgina võiski nimetada, et peaasi, et üle elame selle päeva. Olenemata, kas nõud on pestud, toad korras või pesu kuivama pandud.

Tegelikult nii palju ikka tegin, et nõud said päeva jooksul pestud, pesu sai ka nii kuivamast ära võtta kui uusi kuivama riputada ja süüa tegin ka ikka korralikult. Ei ole mul jaksu, et tühja kõhuga Margust rahustada.
Margusele maitses väga mu vahepala :) 
Aga enamus aega päevast möödus voodis. Küll Margust toites, teda süles hüpatades, magama pannes või arvutis istudes. Enamasti kui ta magama sain, siis ei hakanud väga kaugele minema, et midagi teha. Pool tundi ja klõps oli kutt jälle üleval oma jorinaga.

Ja nii õhtuni (valetan! Järgmise hommikuni) välja. Uni on nõrkadele!

PS! Kui trenni teha ei saa ja ainult tubane olen, siis on kohe tunda mingi nõmedat näksimise vajadust. Aga õnneks hoidis Margus mind piisavalt tegevuses oma jorinaga.


Rattasõit lapsega

See, et aastaajalt veel talv on, ei mängi enam rolli. Ilma poolest on ju kevad käes ja mõtted kipuvad järjest enam kevadesse ka liikumise koha pealt. Paljud julged on juba rattad oma talvekontoritest välja ajanud ja hooaja esimesed sõiduki teinud. Ma nii tubli veel pole olnud, aga mitu korda on peast see mõte läbi käinud küll.

Selleks, et ma see hooaeg võimalikult palju rattaga sõita saaks, on vaja Margusele mingis variandist rattatooli. Kuna täna Margus on natuke haiglane ja joriseb oma hambatulekust ja eilsest kahest vaktsiinist, siis olemegi täna suhteliselt tubased ja ma üritan natuke uurimistööd teha, et millist tooli tellida.

Kuna mul rattal pakiraami pole, siis peaks olema üks korralik ja tugev rattatool. Hakkasin vaatama eri variante ja natuke ikka hakkas kõhe, et kuidas ikka see 8 kuune seal mu selja taga istudes mööda kruusateed chillib. Suure otsimise tagajärjel leidsin sellise laheda tooli nagu weeride (LINK). Hind muidugi nii lahe ei olnud.

Weeride´i eelis on see, et seal on ka lauake ees, kuhu oma väsinud pead toetada, kui sõit pikaks läheb. Pole küll parim asend tukkumiseks, aga parem ikka, kui pea kuskil niisama ripakil. Kuigi nüüd mõeldes oma tee olukorra peale, siis äkki ilma lauata variant on parem?!? (tuli kohe ette pilt, kuidas iga augu peale Margus oma pea sinna unesegasena ära lööb)

Teise variandina soovitati mulle beebide grupis OKBaby orioni tooli (LINK). Põhimõte on sama (et saab ette istuma panna), aga kuna sel puudub all toetav post, siis on kaalupiirang väiksem. Seega sellise tooliga sõidaksime ühe hooaja ja siis tuleks tool maha müüa. Hind aga on selle eest tunduvalt taskukohasem.

Kui nüüd loogiliselt mõelda, siis ilmselt üle ühe aasta Margust ette istuma ei panekski. Ta ju järgmiseks kevadeks juba nii suur, et sõit oleks rohkem, kui ebamugav, kui ta ees istub. Olgugi, et suhelda temaga sõidu ajal oleks sada korda toredam ja tal oleks rohkem näha, kui minu suur ahter. (ja, järgmiseks kevadeks on sõna "suure" asemel juba "kena" :D).

Ühesõnaga mõtlemisainet on. Lisaks leidsin veel igasugu huvitavaid variante, mida hea meelega ostaks, kui need kõik nii kallid ei oleks. Esiteks selline TAGA (LINK) ratas oleks ikka ulmelahe. Ei mingit eraldi tooli, tunduvalt turvalisem sõita ja lapsele mugavam ka ilmselt. No aga hind on ikka meeletu!

Siis Mareli vanusele leidsin weeride´i toodangust ratta, mille saaks ema/isa ratta järgi ühendada (LINK). Ma juba kujutasin vaimusilmas ette, kuidas Mareli sõidab mu taga, Margus on ees toolis ja Marek eraldi oma rattaga. No saaks juba ringi kruiisida küll.

Lisaks oleks muidu selline (LINK) rattakäru ka väga mõtekas ost. Margus saaks sellega päris pikalt minuga ringi reisida. Aga ma natuke põen sellisega manööverdamist. Samas kasutusaeg oleks kõige pikem vist ja neid on ju ka sellised variante, mida saaks niisama käruna ka kasutada. Ahjaa, ja see väike asi, et hind on ka neil enamasti ikka üle paarisaja euro :S

Selliste mõttelendude peale hakkab peas kerima laul "kui mul oleks miljon krooni...". :D No siis ju ostaks küll ja üldse ei kaaluks ja vaagiks siin seda asja, aga ei ole seda miljonit kuskilt võtta. Ah, pole ju ka tuhandetki (sadadest rääkimata) võtta sellise asja jaoks. Nii peangi kaaluma jätkuvalt, kas taha istme pulga külge odavam või ette, veidi kallim tool.

Palun nüüd muljeid, kes on ostnud tooli lapsele ette või taha. Kuidas sõita on mööda konarlikku maad? Millele ostmise juures tähelepanu pöörata? jne kõikvõimalikud küsimused, millele esmakordselt tooli ostes ei pruugi ma tulla :) 

PS! Avastasin, et taha saab ka selliseid toole osta, millel saab seljatoe kallet muuta. Ma seda ei teadnudki ja seega on valik veelgi laiem :D


Toiduteisipäev 9.02.2016

Toiduteisipäev on postitustesari, kus kirjutan üles ühe päeva toidud, olenemata, kas sel päeval on toitumine 5+ või alla igasuguse arvestuse. Kirja lähevad kõik ampsud, näksimised ja ka õhtused voodis söödud salaampsud (neid loodetavasti siiski ei tule). Kommentaaridena on alati oodatud konstruktiivne kriitika, kiitused, lohutused jne.

***

Tänane toitumine on ühtpidi hea olnud, aga samas olid mõningad puudujäägid. Aga alustame hommikust. 

Hommikusöögiks oli praetud õun kohupiimaga. Maitsestamiseks panin peale veel mett ja kaneeli. Tean, et olen seda varem ka öelnud, aga see lihtsalt on nii hea. Enamasti teen ma õuna veidi rohkem, kui ette nähtud ja nii saan korraga endale ja Margusele söögi valmis. Margusele väga meeldib see praetud õun. 




Lõunasöögi söömiseni läks liialt palju aega ja tagantjärgi tarkusena oleks pidanud poest ostetud kaubast ühe banaani ära sööma Türil olles. Aga ma seda ei teinud, sest tahtsin väga seda smuutit proovida, mida kava muidu ette nägi. 

Ühesõnaga lõpuks oli seis selline, et vahepala jäi üldse vahele ja lõunasöök sai hiline. Lõunaks oli sama toit, mis eilegi. Ehk siis kotlet kodujuustusalatiga. Enne eilset ma seda proovinud polnud ja ei julgenud kohe salatit topelt portsu teha (kotlet läheb nagunii kaubaks, kui salat isegi ei maitse), aga salat oli väga maitsev. Kuna kotleti materjali oli kaheks päevaks tehtud, siis saingi täna ka sama toitu süüa. 

Õhtusöögiks oli ka toit, mida enne polnud teinud. Nimeks tomatine sea kaelakarbonaad. Mul kaelakarbonaadi polnud, seega kasutasin sea välisfileed. Kõrvale oli ikka suur ports salatit ka ja mu kõht sai nii täis, et tõesti oli tunne, et kurgust hakkab midagi tagasi ajama :) 



Kokkuvõtteks võiks siis öelda, et toidud on ilusti õigetes kogustes ja menüü järgi tehtud, aga ajaliselt läksid selle päeva toitumised küll nihu. Eriti selle koha pealt, et vahepala üldse ära jäi. 

Edit: Kaalunumber ununes panna :D
Kaal :89,0kg

Alustame rohenäpluse ja potimajandusega

Mul täna tuli täiest lambist üks mõte. Vaatasin esikus riiulil üht seemnepakki, mis oli kuidagi teiste juurest jooksu pannud ja üks lambike läks põlema. Ise veel imestasin, et miks see lambike siiani veel põlema pole löönud.

Ilmselt saate juba isegi aru, et mul tuli mõte panna seemnei td natuke juba mulda. Ei, ma veel ei hakka kurki ega tomatit ette kasvatama. Nii kannatamatu ka pole. Aga leidsin, et mul on eelmise aasta varudest alles veel salati, tilli, murulaugu seemneid ja mõned sibulad, mida võiks mulda lükata. Seega tegin ühe nö rohelise muru karbikese omale aknalauale (tegelikult meil pole köögis aknalauda, aga oletame, et seda kohta akna ees võib ka ilma aknalauata nii nimetada).

Omaasi, kui palju sealt kasvama läheb, aga täitsa tore on nüüd oodata ja vaadata, millal miskit nina välja pistma hakkab. Selline hea soojendus kevadiseks taimede ettekasvatamiseks ja seemnete istutamiseks.

eelmise kevade taimed :) 

Nädala kokkuvõte 1.02-7.02.2016

Esmaspäev oli väga edukas päev. Jõudsin kaks korda kõndimas käia ning lisaks ka tunnikese jõusaalis olla. Kõndimisele kulus aega kokku nõks üle 1,5 tunni. Jõusaalis tegin ülekeha trenni, sest suutsin kõndida endale talla alla suure villi ja see tegi hullu valu. Aga kuna lubasin Marekule, et lähme jõusaali, siis ära ka ei saanud minekut jätta. Marekul oli ka seekord paras trenn. Kaks teist last olid veel vanematega kaasas ja neil oli saaliosas jooksmist ja tegemist piisavalt.

Teisipäeval oli ülekeha päris kange. Seega piirdusin kõndimisega. Kuna harjutame jälle bussiga koolis käimist, siis tuleb mul kõndimist tööpäevadel juba kohustuslikus korras piisavalt. Eriti kuna ma väga ei taha alla 45 minuti õues olla. Et kui juba välja on end aetud, siis võiks ju 45 minutit ära käia ka. Teisipäeval käisin lausa kaks korda ettenähtud aega. Nii et jällegi veidi üle 1,5 tunni kõndi sai kirja.

Kolmapäeval sai ka kaks korda kõndimas käidud. See laste bussiga kooli/lasteaeda - koju sõidutamine on väga hea mu kehale :D Ainult peab endale meelde tuletama, et liiale ei läheks. Eriti, kui mingi tervisehäda ka on. Suutsin kolmapäevase kõnniga jala ikka puhta pekki keerata. Õhtu otsa olin täiesti voodihaige ja jalg oli veel valusam, kui esmaspäeval. Aga kokku sai kõnnitud 2 tundi ja 12 minutit.

Neljapäeval mõtlesin veidi tagasihoidlikumalt võtta. Hommikul mässasin veidi selle villiga, mis talla all elutses (nii suurt pole ma vist veel enne näinud). Torkisin selle nõelaga tühjaks ja panin plaastri peale. Peale hommikust minikõndi (ehk lapsed bussile/20 minutit) viskasin jala üles ja puhkasin. No et ÄKKI saan jala nii palju liikuma, et ikka aeroobikasse minna õhtul.

Pärastlõunaks oli jalg juba päris kobe. Kuna lapsed tahtsin spordisaali minna, siis jalutasin Kabalasse neile järgi ja läksime jõusaali natukeseks ajaks. Koju jalutasin ka veel sealt ja jalg oli väga viis. Olin enne selgeks mõelnud, et kui spordisaalist tagasi jõudes jalg on okei, siis proovin ikka aeroobikas ka ära käia.

Jalg oli heas seisus, nii läksingi aeroobikasse. Ja hea oli, et läksin. Kohe ülimalt mõnus oli olla peale trenni ja jalg oli jätkuvalt täitsa talutav. Õhtul torkisin teist veel, et viimnegi vedelik välja tuleks ja järgmiseks päevaks oli jalg enamvähem korras :)

Reede hommikul pikemat kõndi teha ei saanud, sest Margusel oli mingi jama unedega. Ei olnud tavarütmis ja seega ei maganud ta laste saatmise ajal. No leppisime siis 25 minutiga. Lõuna ajal ka kõndima ei läinud, sest oli vaja laupäevaks kooki küpsetada. Lohutasin, et õhtul vähemalt peaks saama korralikult tund aega ujuda. Ja seda ma sain ka. Ma naudin ujumist vist sportlikest tegevustest kõige enam. Eriti, kui nii kaua pole rahulikult ujuda saanud.

Laupäeval oli meil suuremat sorti koosistumine. Aga trenni sai ikka tehtud. Tegime sugulasega 53 minutit lihastele säru ja järgmine päev andis märku, et sai ikka korralikult tehtud. Kellegagi koos trenni tegemine on ikka teine tera. Pingutad grammikese võrra ikka rohkem, kui üksi kodus.

Pühapäevaseks trenniks jäi kõndimine. Lihased olid megakanged eelmise päeva trennist, seega oligi kõndimine väga hea venituseks. Pühapäevast kohe pikemalt, aga panen kirja enne nädala trennitunnid. Kokku sai siis trenni tehtud see nädal 12 tundi ja 5 minutit! Väga, väga rahul endaga :)

Aga nüüd siis tänasest päevast. Pühapäev oli üldse natuke teistsugune päev, kui teised päevad sel nädalal. Olemine oli kõike muud, kui hea. Tõsine toidupohmakas oli külas. Ei söönud meeletult üle laupäeval, aga siiski veidi rohkem, kui olin plaaninud ja veidi võtsin ikka neid asju ka, millest oleks pidanud näpud eemale hoidma. Eks nendest viimastest asjadest see toidupohmakas mulle kaela ka sadas. Hommikul oli nii kehv olla, aga ajasin hommikusöögi ikka kava järgi sisse. Lõunaks oli olemine veelgi kehvem ja asi läks nihu. Jõin apteegitilliteed, et paremaks olemist teha ja muidugi oli kõrvale vaja näksida üht ja teist (no mõistus eks! Endal paha olla, aga ikka vaja!).

Ühesõnaga kassisin ikka hoolega ja põdesin, et kuidas ma nüüd ikka uuesti ilusti raja peale tagasi saaks. Kuni ühes grupis üks inimene mulle paar toetavat sõna kirjutas. No kuidagi mõjusid need nii õigesse kohta, et võtsin Marguse ja läksin temaga õue kõndima (kutil just tuli uneaeg ka). Kõndisin kohe üle tunni aja ja selle ajaga sai mõistus ilusti klaariks. Kass pani ajama ja õige tunne kogu selle söömise ja trenni suhtes tuli jälle peale. Nii et koju jõudes oli olemine sada korda parem - niii vaimselt kui füüsiliselt.

Muu nädal läks, nagu ikka, eeskujulikult kava järgi. Aga laupäeva ja pühapäeva pean kirja panema patupäevadena. Seega veebruari peale on ainult üks patukas veel kasutada!

Mis aga selle nädala tipphetkeks sai, oli see, et sain kaheksa kaalule ette! Seega üle 10kg alla võetud. Pildi teen ilmselt järgmise nädala lõpuks, siis kuu aega FitCati kava järgi toitutud ka :)

Nüüd, kui olen oma sisemise rahu jälle üles leidnud ja olemine täitsa tiptop jälle, lähen entusiastlikult uuele nädalale vastu ja proovin teha nii, et sellest tuleks vähemalt sama hea trenni nädal ja kahe päeva jagu parem toidunädal ;)


FitCati retsept - maailma parim šokolaadikook

Kui juba tähtpäev on ja inimesi ka rohkem kui 20 kokku, siis kasutasin võimalust proovida veel mõnda tervislikku kooki. Tahtsin proovida mingit šokolaadist varianti seekord. Pikalt kaalusin kahe koogi vahel - Kati maailma parima šokolaadi koogi ja ühe kõrvitsa brownie (LINK) vahel. Lõpuks otsustasin siiski esimese kasuks. Retsept on täpselt selline, nagu FitCati toitumiskavasse on pandud (jah, kavas saab ka kooke lisada toidukorraks ;) ).

Maailma parim šokolaadikook 
Vaja läheb:
360g tumedat šokolaadi 
50g võid 
12 suurt muna 
50g kookospalmisuhkrut 
100g kooritud sarapuupähkleid 
200g vaarikaid või meelepäraseid marju 
50g šokolaadi kaunistamiseks

Sulata šokolaad veevannil ja seejärel sulata šokolaadi sisse või. Eralda munavalged munakollastest ja tee seda ettevaatlikult, et valgete sekka ei satuks munakollast. Vahusta munakollased poole retseptis antud koguse suhkruga kohevaks vahuks ning sega sulatatud šokolaadi ja või seguga. Vahusta munavalged pehmeks vahuks, lisa ülejäänud suhkur. Jätka vahustamist, et saada munavalgetest tugev vaht, mis kaussi üle pea tõstes välja ei valguks. Sega üks neljandik munavalgevahust šokolaadisegu hulka. Seejärel sega saadud šokolaadisegu õrnalt järelejäänud munavalgevahu hulka. Pane veerand saadud segust eraldi kaussi ja jäta külmkappi seisma. Ülejäänud segu pane võitatud 26-28 cm diameetriga vormi, mille põhja on laotud eelnevalt kooritud sarapuupähklid. Küpseta 150-kraadises ahjus umbes 35 minutit. Eemalda vorm ja jäta kook jahtuma. Jahtudes vajub kook keskelt veidi kokku, mis on täiesti normaalne. Vahusta miksirga šokolaadisegu, mis sai enne külmkappi pandud. Tulemus peaks oleks ühtlane ja läikiv vedelams šokolaadikreem. Kata kogu kook saadud šokolaadikreemiga ja kaunita pealt marjade, riivitud šokolaadi ning soovi korral söödavate lilledega. Hoia kooki serveerimiseni jahedas. 

Mina ise tegin väheke muudatusi vastavalt oma võimalustele. Esiteks ei olnud mul pähkleid, mis maitse suhtes kohe kindlasti koogile teenet ei teinud. Aga kuna Marek on pähklite vastu allergiline, siis ei hakanud neid panema (eelkõige Mareku pärast ma üht šokolaadikooki tahtsingi teha). Teiseks vaarikaid ma ka ei pannud (mis oleks kindlasti maitsele väga palju juurde andnud). Ma kaunistasin hoopis veidike lapsemeelselt jällegi, sest tegu oli ikkagi lapse minisünnipäevaks tehtud koogiga :) 

Kuna mu ahi on paras jura, siis läks mul põhi natukene kõrbema. Aga muidu maitselt mulle see kook meeldis väga. Mõnusalt mõru (kui mõru oleneb kindlasti juba sellest, mis šokoloaadi kasutad), aga samas kergelt suus sulav. Ideaalne kindlasti ka jäätisega söömiseks neile, kes kaalul nii teravalt silma peal ei hoia. 



Mõnus kõrvitsane kohupiimakook

Laupäeval oli meil suuremat sorti perekondlik koosistumine. Tähistati tervet portsu sünnipäevi. Kellel ette ja kellel tagantjärgi, aga kõik sünnipäevalised oli veebruarikuu omad. Kuna Margus sai 1. veebruaril kuuekuuseks, siis lubasin ka väikse koogi/tordi selle puhul teha. Aga mis kooki teha?

Esimese mõttena tuli kohe pähe see ahvatlev kõrvitsakook, mille linki siin mõni aeg tagasi ka jagasin (jagan veel, vajuta SIIA). Kuna sellel retsepti järgi oli küpsise põhi, siis leidsin, et pean ikka veidi omaloomingut ka tegema. Otsisin netist veidi ja leidsin täisterakaerahelvestega koogipõhja tegemise õpetuse (võtsin SIIT). Panin siis kaks retsepti omavahel kokku, muutsin natuke vastavalt enda soovidele ja sündiski üks tervislik kook.

Vaja läheb:

Põhi:
100gr võid (mitte küpsetusmargariini) 
4 spl mett 
250gr täistera kaerahelbeid 

Täidis: 
4 spl mett 
300gr kohupiimapastat (maitsestamata oleks parim) 
200gr riccotta kohupiima (või siis mingit toorjuustu) 
5 muna 
400gr kõrvitsapüreed
maitsestamiseks ingverit ja muskaatpähklit (ma panin piparkoogimaitseainet tibake) 

Sulata või. Sega või meega läbi. Vala mee-või segu kaerahelvestele. Vajuta kaerahelbed vormi põhja ühtlaselt laiali ja pane külma tahkuma.

Sega kohupiimad omavahel ja lisa mesi. Sega üks haaval sisse munad (enne uue lisamist sega korralikult läbi). Lisa püree. Viimasena lisa maitseained , sega segu korralikult läbi ja vala põhjale. Pane ahju ja küpseta 160 kraadi juures tund aega. Lase rahulikult jahtuda koogil enne, kui vormist välja võtad.

Mina tegin koogi veel veidi lapsemeelsemaks, et ikka Marguse minisünnipäevakoogina välja paistaks :) Aga need kaunistused pole üldse tervislikud (ja ma ise neid pealt ei söönud ka) ega vajalikud.

PS! Vormiks sobib kõige tavalisem ümmargune koogivorm (24-28cm läbimõõduga). Mul endal ahju see ei mahu ja kasutan koogivormi, mis on 22*30 suur.

PS!PS! Kõrvitsa maitset pole tõesti tunda ja kook on väga mõnus! Kuna mul püreed külmkapis veel jagub, siis kindlasti teen seda kooki mõnel tähtpäeval veel!




Kodused tegevused 3.02.2016

"Kodused tegevused" on kolmapäevane postitustesari, kus märgin üles enamvähem kõik, mida selle päevaga olen jõudnud ära teha või tegemata jätta.

***

Hommikul ärgates mõtlesin, et "nii, nüüd on käes see päev, kus ma ei tee mitte midagi!". Njah, loota ju võis :D Tegelikult hakkas hommik juba väga töiselt. Esmalt ikka iluprotseduurid, siis pesu kuivamast kokku, uued asjad kuivama ja uus masinatäis käima. Järgmiseks Marguse riietumine-puhastamine. Marekut täna üles ajama ei pidanud, see ärkas ise. Mareli, vana lohe, on üldse meil praegu kodune. Ei viitsi tema lasteaeda minna ja ausalt, üks "tee on nii porine, mul pole kuhugi astuda" targutaja bussi peale saata ongi kergem minu jaoks :) Marek natuke poriseb küll vahel, aga tema on ju SUUR ja peab targaks saama. Mareli aga nii vana veel ei ole :D 

Kuna Margus ärkas nii vara, siis pidin JÄLLE juba veidi peale seitset välja kõndima minema, et kutt magama jääks. Marek liitus minuga veidi hiljem, et siis teeotsa jalutada ja bussi peale minna. Me nüüd harrastame veebruarist jälle bussiga ja jala käimist. Kui ilma on, siis käin neil jala järgi ka. Leppisime kokku, et kui ilmad alt ei vea, siis kolm korda nädalas tulevad ikka jala. See nädal on ühe korra tulnud alles. 

Kui laps bussile saadetud ja minul natuke veel kõnnitud (45 minutit tahan ikka täis saada, kui juba käruga välja mindud on), siis tõstsin vankri esiku ja ise tuppa. Marelile tema kohupiim ja endale oma. Seekord siis marjadega, mmm... Mul sõbranna (tänks, Eret!) andis mulle veidike mustikaid ja toormoosi sügavkülma. Nüüd ma elan jälle mõne aja üle nende najal :) 

Kuna Margus magas, Mareli tegeles oma asjadega ja mul kõht täis söödud, siis oli täpselt see moment, et natuke interneeduses möllata. Muideks, ma avastan vaikselt instagrammi, et kui keegi huvitatud jälgimisest, siis mu kasutajanimi (nimetatakse seal nii nime??? Ma täiega võhik veel sel teemal) on marisjamaailm_blogi (LINK).

Ütleme nii, et midagi tarka ma enne Marguse järgmist uneaega ei teinud. Vaatasin veidi aega arvutis ringi ja  raiskasin jälle raha (ostsin Margusele kevadeks komplekt õues käimiseks). Kui Margus ärkas, siis tegelesin temaga. Kuni tal jälle uneaeg tuli. Ta praegu (vist) hamba tuleku pärast suht jorraporra ja väsib kiiremini ära, aga magama ikka ei jää enne, kui kaks tundi on üleval passitud. Nii kipub see magama minek üks paras jonnitrall olema. Enamasti päästab väga hulluks minemise eest igemegeel. Seda panen, siis paar minutit ja laps magab :D (aga iga kord ju ka panna ei saa, liiga tihedaks läheb).

Kui Margus magama jäi, siis hakkasin tubliks jälle. Panin pesu kuivama, mis masinas ootas. Siis tegin köögi korda, soojendasin endale kanasuppi (tegin eile suurema koguse). Sööma ma ei jõudnud, sest Magus ärkas juba üles. Nii siis pidin sööma, kui üks väga "ma tahan ka maitsta" näoga kutt mu ampse luges.

Ja kui juba Margus lamamistooli sai pandud ja ta seal rahulikult oli nõus olema, siis pesin juba lastetoas ja köögis põranda ka ära. No nii muuseas, aja täiteks :D Ja peale seda tuli juba jälle jonn ja jorin. Nii ma langesin vaikselt jälle sellesse "ah, ma ei tee rohkem midagi" olekusse ja tegelesin hoopis lapsega. Kuniks ta magama sain. Uneaeg jäi üliüürikeseks mingil põhjusel (haa, ilmselt see hammas jälle!). Õnneks ma polnud veel voodist end välja ajanud midagi tegema :D

Nii me siis mürasime Margusega veidi aega. Ta tahtis pulti saada, aga ma panin puldi hääästi kaugele ära. See meelitas teda näitama oma salajasi roomamisoskuseid. Sai hakkama küll, kui ikka väga tahtis seda pulti kätte saada :D

Kell oli nii palju, et varsti tuli hakata Marekule vastu minema. Kuna mul väike võistlusmoment ühe juulikast emmega, siis see õuemineku mõte käis läbi peast suure ohkega. Vaja vähemalt viis km maha käia, et ma ikka alla ei jääks. Aga õues sadas vihma. Vastikut külma ja märga vihma. Aga mis teha, võistlushimu sai võitu :D

Seega varsti panime juba end riidesse ja ronisime sinna välja vihma kätte. Ojee, kui õnnelik ma olin :D Ahjaa, oote sõin ka enne ära. Selleks ajaks, kui õue jõudsime, oli ilm tibakene paranenud ja kõige hullem see vihm polnudki. Sai lausa kokku 7km kõnnitud. Vahepeal sai Marek koju ära saadetud ja ise kõndisin edasi.

Kuna mul esmaspäevast alates on talla all vill, mis teeb veidi haiget, siis tegin selle kõndimisega endale karuteene. Õhtul oli jälle jalg nii valus, et ei saanud isegi kanna peale toetada seda jalga :( Kirusin vaid omaette, sest ilmselt ei saa nüüd aeroobikasse minna. Selle jala päka peale toetada ju ei saa...

Kuigi jalg oli nii valus, tegin valu kiuste õhtusöögi valmis ja ülejäänud õhtu olin voodis pikali. Puhkasin jalga, et vähemalt nii palju läheks paremaks, et hommikul lapsed bussi peale saan saadetud.

Praegu, neljapäeva hommikul, igatahes on vill veel korralikult vett täis ja päris hell. Plaan jala poes ära käia vist ei lähe läbi, aga eks siis ole näha, kui bussi peale lähen lapsi saatma, kuidas kõndida on.


Toiduteisipäev 2.02.2016

Toiduteisipäev on postitustesari, kus kirjutan üles ühe päeva toidud, olenemata, kas sel päeval on toitumine 5+ või alla igasuguse arvestuse. Kirja lähevad kõik ampsud, näksimised ja ka õhtused voodis söödud salaampsud (neid loodetavasti siiski ei tule). Kommentaaridena on alati oodatud konstruktiivne kriitika, kiitused, lohutused jne.

***

Seda teisipäeva alustasin ma hommikusöögiga, mis hetkel on üks mu lemmikutest. Selleks on kohupiim praetud õunaga. See on täpselt selline asi, et tead, et toit on tervislik ja puha, aga samas on see parajalt magus amps, et viimnegi magusaisu ära kaoks. 


Lõunaks tegin kanasuppi. Retsepti järgi jäi minu jaoks kahtlaselt paks supp. Ma pigem leeme armastaja supi juures, aga mis siis ikka. Oli veidi tummisem, kui muidu, aga harjume ümber. Tegin topelt koguse, et järgmisel päeval saaks kergemalt läbi. 

supp pliidil podisemas 
Vahepalaks oli õunad. Tükeldasin endale valmis, kaalusin ära ja siis lasin suul käia. Vahepalana ma tihti eelistan neid variante, kus väga palju ette valmistusi pole vaja teha. Õun, pirn, banaan, pähklid jms. Enamasti on see söögikord, mis tuleb nö jooksupealt ja parem on, kui see väga ettevalmistusi ei vaja.

Õhtuks oli tatar hakklihaga. Ma ei saa sellest kohe üle ega ümber. Tatar ja hakkliha koos on lihtsalt nii hea. Ja muidugi mu lemmikud paprika ja sibul seal sees on kui kirsiks tordil :) 


Selline toidupäev saigi. Ise rahul endaga ja toitudega. Ilusti kava järgi toitutud ja mida veel tahta, eks :) 

Kaal: 90,2kg 


trenn beebiga

Kui ma seda postitust tegema hakkasin, oli Margus mitu head kilo kergem ja mitu head kuud noorem ka. Nüüdseks on juba asjad veidi muutunud, aga üritan kirja panna siiski erinevaid harjutusi, mida me oleme teinud või teeme praegugi koos. Üks põhimõte on kehtinud algusest peale. Kindlat kava lapsega koos mina teha pole saanud. Pigem tuleb lapse olemise ja tujude järgi valida harjutusi ja tihti peale tekib ikka trenni ajal uusi harjutusi ka, mille peale trenni alustades pole tulnudki.

Enamasti kipuvad meie trennid 15-45 minuti pikkuseks jääma. Mida paremas tujus laps on, seda pikemalt saame teha. Selle aja sisse jääb ka harjutusi, mida saan teha ilma lapseta. Sel ajal on ta mu kõrval maas või voodi peal. Aga siis pean samal ajal laulma, nägusid tegema, kätega kaasa vehkima või veel mingit järgmist kahtlast ja mittetrennilikku tegevust sooritama. Panen mõned harjutused, mida meie proovime jõudumööda koos ära teha. Täpselt sellises järjekorras ja koguses, nagu parajasti "treener" teha laseb.
  • tavalised kükid, neid saab teha mitut moodi. Margus kätel pikali, püsti süles, käelabadega Margust kinni hoides. Enamasti hoian teda kahe käega enda rinna kõrgusel ja "sõidab" koos minu keha liikumisega üles-alla. See meeldib talle väga. 
  • kükid, kus jalalabad on väljapoole suunatud. Marguse hoidmise viisid on samad. 
  • Põlvetõste kõnd. Teen seda kaht eri moodi, olenevalt kuidas parajasti Margus süles on. Kui on puusal, siis on põlvetõsted ette, kui hoian kahe käega vastu rindkere, siis põlvetõsted kergelt väljapoole suunatult. Kõnnin nii temaga toas ringi. 
  • Sääretõste kõnd. Laps käes ja kõnnin toas ringi nii. Enamasti loen mingi kindla arvu samme. Näiteks 50. 
  • Hüpatamised. Kas tõstan lihtsalt Margust üles või viskan teda õhku. See on nö lõbustus harjutus, kui laps hakkab ära tüdinema mu trennist. See alati tõmbab tuju jälle mõneks minutiks rõõmsaks. 
  • Selili olles panen Marguse säärte peale (jalad üles tõstetud põlvedest kõverdatuna). Liigutan jalgu sirgeks ja kõveraks tagasi. 
  • Selili olles panen Marguse säärte peale (jalad üles tõstetud põlvedest kõverdatuna). Kiigun kumera selja peal. 
  • Margus on kõhu peal (vahel istuvas asendis, vahel kõhu peal rist üle mu kõhu) ja tagumiku tõsted. 
  • Margus on kõhu peal ja sirge jalatõsted üles ja kõrvale. Mõlemas suunas jutti teha ühele jalale ja siis teisele. 
  • Väljaaste kükid. Oi, need on kõige vastikumad. Kükki lastes on laps rinnal, keha üles tagasi lükates tõstad ka last üles. 
  • Kehapöörded. Hoian Margus enda ees, käed on küünarnukist 90 kraadi kõvedatud ja hoian Margust nö kätevahel ja siis keeran ülakeha mõlemale poole nii kiiresti kui saan. 
  •  Kõhulihaste harjutus. See kõige tavalisem (mitte päris istesse tõus). Margus istub kõhul või on käpuli mu otsas. 
  • Plank. Margus on selili maas. Mina olen tema koha peal sirgetel kätel ja sirgetel jalgadel. Samal ajal tuleb nägusid kõvasti teha (õnneks/kahjuks seda ma eriti kaua hoida ei jõua :D ). 
Rohkem harjutusi hetkel meelde ei tule, mida trenni tehes kasutan. Kui kellelgi on mingeid soovitusi, siis on alati teretulnud. Arvestama aga peab, et ma üle 10 kilose lapsega neid teha ka jõuaks :D 

Lisaks trennile saab väga hästi teha erinevaid harjutusi jooksvalt päeva jooksul teha. Midagi üles korjates, pliidi ääres sööki segades jne. Ma ise kasutan päris tihti selliseid momente, et veidi kükke teha või jalatõsteid vms. Trennina nad kuidagi kirja ei lähe, aga vast ikka parem, kui niisama seista või toolil istuda :) 

Emme trenn - Margus viskab söögitoolis olles asju maha ja emme peab korralikult kükki tehes kõik üles korjama! :D


Jaanuari kokkuvõte ja veebruari eesmärgid

Detsembri lõpus seadsin endale 5 eesmärki jaanuari kuuks. Vaatame, kui hästi või halvasti ma neid täitsin.

Jaanuari kuus ma:
  • hakkan jooksmas käima. See ei juhtu ilmselt kohe esimesel jaanuaril. Võib olla isegi mitte ka kohe esimesel nädalal (olenevalt ilmast), aga ma võtan uuesti ette algaja jooksja treeningplaani ja alustan nullist. Sest täpselt seal ma oma jooksuvormiga olengi. 31. jaanuariks peab olema tehtud jooksutrenni vähemalt 2 tundi (arvestada võite, et plaanis oli ühe trenni aeg esialgu 20 minutit)!  - Eee, suur NULL! Sel hetkel ma üldse ei arvestanud võimalusega, et lumi võib maha tulla. Aga näed, tuli. Läbi lume oli käruga kõndidagi väga raske, seega jooksu koha pealt feilisin ikka sajaga. Olgu, jõusaalis käies ma lindil ikka jooksin, aga kindlasti mitte 2 tundi kokku :) 
  • käin regulaarselt jõusaalis. Kui mitte kaks korda, siis vähemalt korra nädalas ma sinna jõuan. On see siis esmaspäeval või kolmapäeval, aga vähemalt ühel neist päevadest mind sealt leida võib. 31. jaanuariks peab olema jõusaalis veedetud (või viimases hädas kodus kangiga maadeldes) vähemalt 4 tundi.  -  Nii ja naa. Eesmärki ma ei täitnud, sest jõusaali jõudsin ma jaanuari kuus ainult kahel korral. Aga tegin kodus veidike samu harjutusi, mida muidu teeks jõusaalis. Seega päris läbi kukkunuks selle koha pealt ei pea. 
  • väldin magusat! See saab ilmselt olema see kõikse raskem ülesanne. Aga ma saan sellega hakkama. Seega, 31. jaanuariks on mul olnud maksimaalselt kolm patustamispäeva, kus olen endale magusat lubanud.  - Oi, selles olin ma ülitubli! Paneks kohe hindeks 5+! Üks patustamise päev ja ka siis hakkas magus juba peale paari koogi tükki vastu. Selline asi, et Maris jätab pool torditükki alles, sest see on nii magus, juhtus vist küll esmakordselt :D 
  • saan oma kaalunumbri vähemalt 5 kg väiksemaks. Kuna pühadega nagunii tuleb neid kilosid, mis on pigem ülenuumamisest, siis ma arvan, et selle eesmärgi saavutan ma juba esimese 2-3 nädalaga ja saan rohkemgi alla. Aga ei hakka ülisuuri eesmärke panema ja ka 5 kg kuuga on tegelikult juba rohkem kui küll.  - tehtud! Kui nüüd arvestada päris 1. jaanuari kaalunäitu, siis sain isegi 9 kg alla :) Aga nagu juba eesmärki seades ütlesin, siis vähemalt 3-4 kg sellest oli puhtalt söömapühade tagajärg ja läksid ludinal juba esimese 10 päevaga :) 
  • Ei joo cocat, fantat, sprite, limonaadi, kellukest jne. Ehk siis kõik gaseeritud joogid on menüüst väljas. Ka patustamise päevadel! 31. jaanuariks ei ole joonud tilkagi gaseeritud magustatud jooke. (alkoholi ei hakka üldse mainimagi, sest rinnaga toites on see nagunii menüüst väljas). - polnud mingit probleemi sellega! Ei pea isegi seda enam eesmärgina üles loendama, sest ei olnud isegi kordagi ahvatlust, et tahaks. Tundub, et kui magusat ei söö, siis ei tule seda coca isu ka peale :) 
Endomondo andis jaanuarikuu kohta sellise kokkuvõtte: 

Ainult pool tunnikest jäi ööpäevast puudu. Deem :D Ja kuigi ma iganädalaselt olen ikka halanud, et oleks võinud veel seda ja toda teha, siis üldjoontes olen ma jaanuarikuuga rahul. Jooksmise asi kripeldab, aga sellest tuleb üle vaadata ja järgmisel kuul rohkem loota. 

Nii jõudsimegi veebruari kuu eesmärkide juurde. Panen kirja jälle 5 eesmärki, mida üritan täita selle kuu jooksul. 
  • Jooks. Jätkuvalt üritan jooksma jõuda. Seekord panen eesmärgiks vähemalt 1,5 tundi  jooksu. Kuna alguses nagunii on vahemaad ja ajad lühemad, siis eeldan, et viis jooksutrenni võiks kuu jooksul ära tulla. 
  • Kaal. Miinus 4 kg. Nädalas kilogramm on ok. Eriti minu kaalu juures. 
  • Kõndimine. Kuuga 120km maha kõndida ei ole eriti suur väljakutse, aga arvestades ilmasid, siis igaksjuhuks üle pakkuma ka numbriga ei hakka. 
  • Maiustamine. Kuna veebruaris on meil sadamiljontuhat sünnipäeva, siis jätan siinkohal patustamispäevade arvu kolme peale. Aga selle erandiga, et üritan jääda normi piiresse maiustamisega (et ei söö tervet kooki ära, kuna sel päeval võib) ja võimalusel eelistan tervislikumaid patustamiseviise. 
  • Jõusaal/kodune jõutrenn. Vähemalt 4 tundi kuus olgu olla! 
Eesmärgid maha seatud, nüüd on vaja minna toimetama, et need ka täide viidud saaks :) Kohe nädalavahetusel tulemas meil suur, suur koosistumine, mis ilmselt vähemalt ühe patupäeva kohe kirja paneb (kui mitte kaks). 

Poole ühene Margus

Margus sai eile kuuekuuseks. Hip-hip-hurraa!! Panen natuke kirja ka, kuidas viimase kuuga kutt arenenud on ja millised uhked oskused omale juurde hankinud.

Võtame kõige pealt selle liikumise teema. Ei rooma meie Margus veel kuhugi. Jätkuvalt olen selle üle õnnelik. Selle eest on ta kõhu peal ringi ukerdamises päris osav. Seega olen teda ikka vahetevahel voodi alt leidnud, kui korraks toast välja lähen. Voodi peale ei saa teda üldse enam üksi jätta. Ta kohe oskab selle voodi ääre kiiresti üles leida.

Kui kõhuli keeramine venitas oma tulekuga pikalt, siis kõhult seljale keeras ta tunduvalt kiiremini. Lausa üks päev peale viiekuuseks saamist. Ja selles on ta siiani osavam võrreldes kõhuli keeramisega. Praegu tuleb see kõhult seljale keeramine tihti ka sellega, et ta üritab jalga seada, et end edasi lükata, aga lükkab hoopis selili end :D

Istumisega on hetkel selline lugu, et ise ta veel end istuma ei aja. Seega ma väga ei pane teda veel istuma. Aga iseenesest istub ta päris ilusti  juba. Ainuke koht, kus ta istuvas asendis peab olema, on söögitool. Mujal teda lihtsalt pole võimalik toita.

Toiduga on meil kahtlased lood. Vahepeal on päevi, kus ta on ainult rinna peal. Siis on päevi, kus ta ilmselgelt tahaks lisa. Nii me siis toimetamegi. Vahel saab lisa ja vahel mitte. Lisaks Marguse enda isudele mõjutab söömist veel ka tervis. Jaanuari alguses, kui tuulerõuged olid, siis ma jätsin igasuguse lisatoidu ära. Andsin lihtsalt tihedamini rinda.

Rinnapiimaga olen täheldanud, et ta ei saa sellest enam kõhtu niivõrd täis, kui varem. Söögivahed on tunduvalt väiksemad, kui ta ainult rinda on saanud. Ei tea, kas mul piima vähemaks jäänud või temal isud suuremad. Ilmselt siiski viimane.

Lisatoidust saab Margus praegu enamasti kõrvitsapüreed ja putru. Kui issiga kodus, siis magusamat püreed ka. Lisaks annan talle näppu üht või teist närimiseks/lutsutamiseks. Proovin pooleldi seda näputoidu teooriat ka rakendada. Margusele väga meeldib see. Eriti, kui sai eile oma sünnipäeva koogi tüki ära tükeldada :D

Jätame selle toidujutu nüüd ja liigume edasi. Naljavend on ka Margus jätkuvalt. Naeratab rõõmsalt kõigile, aga enam nii väga rõõmsalt võõraste sülle ei lähe. Õhtuti on emme vajadus kohe eriti suur ja minu trennis käimised on järjest suurema süütundega. Isegi issiga kodus olles on enamasti emme otsingu nutt kohal.

Lisaks niisama naeratamisele oskab ta ka suuga puristada. Kohe nii, et kõik, mis suus parajasti on, tuleb välja puristada. Eriti tore on seda muidugi söögiajal teha. Nalja kui palju, kui kõik kohad ilusti oranžid on kõrvitsapüreest.

Hästi naljakas on Marguse jaoks peegel. Või pigem vist peegelpilt, mis peeglist paistab. Selle peale tuleb alati itsitada ja peegel-mina tuleb musitada ka. No mis teha, kui ise nii nunnu oled, et kohe tingimata tuleb musi isu peale :)

Mängimises on ka kutt tunduvalt tublimaks muutunud. Vahel, kui suur mänguisu peal, ei ole emmet kohe pikalt vaja. On ka päevi, kus isegi 45 minutit on saanud nii mööda, et polegi emmet vaja hõigata. Aga need on haruldased päevad. Enamasti ikka nõutakse häälekalt emme kaasabi mängimisel.

Rääkima Margus veel pole hakanud. Olen lugenud, et mõndadel siin lapsed juba enne kuuenda kuu täis saamist rääkisid, aga läbi nutu "emmmmäääääää" hüüdmist ma rääkimiseks ei nimeta :) Ja lalin on ka minu mõistes ikka lalin, mitte kõne.

Ühesõnaga täitsa asjalik ja tubli noormees on juba sellest pisikesest põnnist saanud. Arvamust avaldab häälekalt, süüa nõuab samamoodi ja üldse igal vabal momendil kriiskab nii, et maja kajab. Eriti venna ja õega muljeid jagades, kui nad koju jõuavad. Tuleb ju kõik ette kanda, mida emme päeval tegi või tegemata jättis :D