Kodused tegevused 3.02.2016

"Kodused tegevused" on kolmapäevane postitustesari, kus märgin üles enamvähem kõik, mida selle päevaga olen jõudnud ära teha või tegemata jätta.

***

Hommikul ärgates mõtlesin, et "nii, nüüd on käes see päev, kus ma ei tee mitte midagi!". Njah, loota ju võis :D Tegelikult hakkas hommik juba väga töiselt. Esmalt ikka iluprotseduurid, siis pesu kuivamast kokku, uued asjad kuivama ja uus masinatäis käima. Järgmiseks Marguse riietumine-puhastamine. Marekut täna üles ajama ei pidanud, see ärkas ise. Mareli, vana lohe, on üldse meil praegu kodune. Ei viitsi tema lasteaeda minna ja ausalt, üks "tee on nii porine, mul pole kuhugi astuda" targutaja bussi peale saata ongi kergem minu jaoks :) Marek natuke poriseb küll vahel, aga tema on ju SUUR ja peab targaks saama. Mareli aga nii vana veel ei ole :D 

Kuna Margus ärkas nii vara, siis pidin JÄLLE juba veidi peale seitset välja kõndima minema, et kutt magama jääks. Marek liitus minuga veidi hiljem, et siis teeotsa jalutada ja bussi peale minna. Me nüüd harrastame veebruarist jälle bussiga ja jala käimist. Kui ilma on, siis käin neil jala järgi ka. Leppisime kokku, et kui ilmad alt ei vea, siis kolm korda nädalas tulevad ikka jala. See nädal on ühe korra tulnud alles. 

Kui laps bussile saadetud ja minul natuke veel kõnnitud (45 minutit tahan ikka täis saada, kui juba käruga välja mindud on), siis tõstsin vankri esiku ja ise tuppa. Marelile tema kohupiim ja endale oma. Seekord siis marjadega, mmm... Mul sõbranna (tänks, Eret!) andis mulle veidike mustikaid ja toormoosi sügavkülma. Nüüd ma elan jälle mõne aja üle nende najal :) 

Kuna Margus magas, Mareli tegeles oma asjadega ja mul kõht täis söödud, siis oli täpselt see moment, et natuke interneeduses möllata. Muideks, ma avastan vaikselt instagrammi, et kui keegi huvitatud jälgimisest, siis mu kasutajanimi (nimetatakse seal nii nime??? Ma täiega võhik veel sel teemal) on marisjamaailm_blogi (LINK).

Ütleme nii, et midagi tarka ma enne Marguse järgmist uneaega ei teinud. Vaatasin veidi aega arvutis ringi ja  raiskasin jälle raha (ostsin Margusele kevadeks komplekt õues käimiseks). Kui Margus ärkas, siis tegelesin temaga. Kuni tal jälle uneaeg tuli. Ta praegu (vist) hamba tuleku pärast suht jorraporra ja väsib kiiremini ära, aga magama ikka ei jää enne, kui kaks tundi on üleval passitud. Nii kipub see magama minek üks paras jonnitrall olema. Enamasti päästab väga hulluks minemise eest igemegeel. Seda panen, siis paar minutit ja laps magab :D (aga iga kord ju ka panna ei saa, liiga tihedaks läheb).

Kui Margus magama jäi, siis hakkasin tubliks jälle. Panin pesu kuivama, mis masinas ootas. Siis tegin köögi korda, soojendasin endale kanasuppi (tegin eile suurema koguse). Sööma ma ei jõudnud, sest Magus ärkas juba üles. Nii siis pidin sööma, kui üks väga "ma tahan ka maitsta" näoga kutt mu ampse luges.

Ja kui juba Margus lamamistooli sai pandud ja ta seal rahulikult oli nõus olema, siis pesin juba lastetoas ja köögis põranda ka ära. No nii muuseas, aja täiteks :D Ja peale seda tuli juba jälle jonn ja jorin. Nii ma langesin vaikselt jälle sellesse "ah, ma ei tee rohkem midagi" olekusse ja tegelesin hoopis lapsega. Kuniks ta magama sain. Uneaeg jäi üliüürikeseks mingil põhjusel (haa, ilmselt see hammas jälle!). Õnneks ma polnud veel voodist end välja ajanud midagi tegema :D

Nii me siis mürasime Margusega veidi aega. Ta tahtis pulti saada, aga ma panin puldi hääästi kaugele ära. See meelitas teda näitama oma salajasi roomamisoskuseid. Sai hakkama küll, kui ikka väga tahtis seda pulti kätte saada :D

Kell oli nii palju, et varsti tuli hakata Marekule vastu minema. Kuna mul väike võistlusmoment ühe juulikast emmega, siis see õuemineku mõte käis läbi peast suure ohkega. Vaja vähemalt viis km maha käia, et ma ikka alla ei jääks. Aga õues sadas vihma. Vastikut külma ja märga vihma. Aga mis teha, võistlushimu sai võitu :D

Seega varsti panime juba end riidesse ja ronisime sinna välja vihma kätte. Ojee, kui õnnelik ma olin :D Ahjaa, oote sõin ka enne ära. Selleks ajaks, kui õue jõudsime, oli ilm tibakene paranenud ja kõige hullem see vihm polnudki. Sai lausa kokku 7km kõnnitud. Vahepeal sai Marek koju ära saadetud ja ise kõndisin edasi.

Kuna mul esmaspäevast alates on talla all vill, mis teeb veidi haiget, siis tegin selle kõndimisega endale karuteene. Õhtul oli jälle jalg nii valus, et ei saanud isegi kanna peale toetada seda jalga :( Kirusin vaid omaette, sest ilmselt ei saa nüüd aeroobikasse minna. Selle jala päka peale toetada ju ei saa...

Kuigi jalg oli nii valus, tegin valu kiuste õhtusöögi valmis ja ülejäänud õhtu olin voodis pikali. Puhkasin jalga, et vähemalt nii palju läheks paremaks, et hommikul lapsed bussi peale saan saadetud.

Praegu, neljapäeva hommikul, igatahes on vill veel korralikult vett täis ja päris hell. Plaan jala poes ära käia vist ei lähe läbi, aga eks siis ole näha, kui bussi peale lähen lapsi saatma, kuidas kõndida on.


4 comments:

  1. Desinfitseeri peenike nõel viinaga ära ja tee villi kuskile keskele üks auk ja lase läbi pisikese augu see vesi villist välja. nii hakkab jalg kohe paranema ja valus ka enam pole. enne augu tegemist desinfitseeri vill pealt viina, joodi vms ära. pärast vee välja laskmist desinfitseeri auk ära.

    ReplyDelete
    Replies
    1. ma puhastasin nõela haavapuhastus spreiga (meil pole kodus viina :D) ja tegin kohe mitu auku, sest talla all see paks nahk ei tahtnud ühe väikse nõelaaugu peale midagi välja lasta. Nii et suurem osa villialast on juba täitsa ok. Aga üks ots on korralikult põletikus (punane, paistes ja kuumab kõik), sellest vist nii lihtsalt ei vabane :(

      Delete
  2. Jep,, põletik peab end ise lõpuni põletama, temaga pole suurt miskit teha. ega sinna jala alla midagi eriti ei määri ka.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aga tundub, et natuke ikka see jahutav geel, mis peale panin ja puhkus aitas. Juba tegin väiksed proovikõnnid (panin hästi laiad jalanõud ka jalga, et ei pigistaks, ega midagi) ja täitsa normaalse inimese moodi sai kõnnitud :D

      Delete