Nädala kokkuvõte 1.02-7.02.2016

Esmaspäev oli väga edukas päev. Jõudsin kaks korda kõndimas käia ning lisaks ka tunnikese jõusaalis olla. Kõndimisele kulus aega kokku nõks üle 1,5 tunni. Jõusaalis tegin ülekeha trenni, sest suutsin kõndida endale talla alla suure villi ja see tegi hullu valu. Aga kuna lubasin Marekule, et lähme jõusaali, siis ära ka ei saanud minekut jätta. Marekul oli ka seekord paras trenn. Kaks teist last olid veel vanematega kaasas ja neil oli saaliosas jooksmist ja tegemist piisavalt.

Teisipäeval oli ülekeha päris kange. Seega piirdusin kõndimisega. Kuna harjutame jälle bussiga koolis käimist, siis tuleb mul kõndimist tööpäevadel juba kohustuslikus korras piisavalt. Eriti kuna ma väga ei taha alla 45 minuti õues olla. Et kui juba välja on end aetud, siis võiks ju 45 minutit ära käia ka. Teisipäeval käisin lausa kaks korda ettenähtud aega. Nii et jällegi veidi üle 1,5 tunni kõndi sai kirja.

Kolmapäeval sai ka kaks korda kõndimas käidud. See laste bussiga kooli/lasteaeda - koju sõidutamine on väga hea mu kehale :D Ainult peab endale meelde tuletama, et liiale ei läheks. Eriti, kui mingi tervisehäda ka on. Suutsin kolmapäevase kõnniga jala ikka puhta pekki keerata. Õhtu otsa olin täiesti voodihaige ja jalg oli veel valusam, kui esmaspäeval. Aga kokku sai kõnnitud 2 tundi ja 12 minutit.

Neljapäeval mõtlesin veidi tagasihoidlikumalt võtta. Hommikul mässasin veidi selle villiga, mis talla all elutses (nii suurt pole ma vist veel enne näinud). Torkisin selle nõelaga tühjaks ja panin plaastri peale. Peale hommikust minikõndi (ehk lapsed bussile/20 minutit) viskasin jala üles ja puhkasin. No et ÄKKI saan jala nii palju liikuma, et ikka aeroobikasse minna õhtul.

Pärastlõunaks oli jalg juba päris kobe. Kuna lapsed tahtsin spordisaali minna, siis jalutasin Kabalasse neile järgi ja läksime jõusaali natukeseks ajaks. Koju jalutasin ka veel sealt ja jalg oli väga viis. Olin enne selgeks mõelnud, et kui spordisaalist tagasi jõudes jalg on okei, siis proovin ikka aeroobikas ka ära käia.

Jalg oli heas seisus, nii läksingi aeroobikasse. Ja hea oli, et läksin. Kohe ülimalt mõnus oli olla peale trenni ja jalg oli jätkuvalt täitsa talutav. Õhtul torkisin teist veel, et viimnegi vedelik välja tuleks ja järgmiseks päevaks oli jalg enamvähem korras :)

Reede hommikul pikemat kõndi teha ei saanud, sest Margusel oli mingi jama unedega. Ei olnud tavarütmis ja seega ei maganud ta laste saatmise ajal. No leppisime siis 25 minutiga. Lõuna ajal ka kõndima ei läinud, sest oli vaja laupäevaks kooki küpsetada. Lohutasin, et õhtul vähemalt peaks saama korralikult tund aega ujuda. Ja seda ma sain ka. Ma naudin ujumist vist sportlikest tegevustest kõige enam. Eriti, kui nii kaua pole rahulikult ujuda saanud.

Laupäeval oli meil suuremat sorti koosistumine. Aga trenni sai ikka tehtud. Tegime sugulasega 53 minutit lihastele säru ja järgmine päev andis märku, et sai ikka korralikult tehtud. Kellegagi koos trenni tegemine on ikka teine tera. Pingutad grammikese võrra ikka rohkem, kui üksi kodus.

Pühapäevaseks trenniks jäi kõndimine. Lihased olid megakanged eelmise päeva trennist, seega oligi kõndimine väga hea venituseks. Pühapäevast kohe pikemalt, aga panen kirja enne nädala trennitunnid. Kokku sai siis trenni tehtud see nädal 12 tundi ja 5 minutit! Väga, väga rahul endaga :)

Aga nüüd siis tänasest päevast. Pühapäev oli üldse natuke teistsugune päev, kui teised päevad sel nädalal. Olemine oli kõike muud, kui hea. Tõsine toidupohmakas oli külas. Ei söönud meeletult üle laupäeval, aga siiski veidi rohkem, kui olin plaaninud ja veidi võtsin ikka neid asju ka, millest oleks pidanud näpud eemale hoidma. Eks nendest viimastest asjadest see toidupohmakas mulle kaela ka sadas. Hommikul oli nii kehv olla, aga ajasin hommikusöögi ikka kava järgi sisse. Lõunaks oli olemine veelgi kehvem ja asi läks nihu. Jõin apteegitilliteed, et paremaks olemist teha ja muidugi oli kõrvale vaja näksida üht ja teist (no mõistus eks! Endal paha olla, aga ikka vaja!).

Ühesõnaga kassisin ikka hoolega ja põdesin, et kuidas ma nüüd ikka uuesti ilusti raja peale tagasi saaks. Kuni ühes grupis üks inimene mulle paar toetavat sõna kirjutas. No kuidagi mõjusid need nii õigesse kohta, et võtsin Marguse ja läksin temaga õue kõndima (kutil just tuli uneaeg ka). Kõndisin kohe üle tunni aja ja selle ajaga sai mõistus ilusti klaariks. Kass pani ajama ja õige tunne kogu selle söömise ja trenni suhtes tuli jälle peale. Nii et koju jõudes oli olemine sada korda parem - niii vaimselt kui füüsiliselt.

Muu nädal läks, nagu ikka, eeskujulikult kava järgi. Aga laupäeva ja pühapäeva pean kirja panema patupäevadena. Seega veebruari peale on ainult üks patukas veel kasutada!

Mis aga selle nädala tipphetkeks sai, oli see, et sain kaheksa kaalule ette! Seega üle 10kg alla võetud. Pildi teen ilmselt järgmise nädala lõpuks, siis kuu aega FitCati kava järgi toitutud ka :)

Nüüd, kui olen oma sisemise rahu jälle üles leidnud ja olemine täitsa tiptop jälle, lähen entusiastlikult uuele nädalale vastu ja proovin teha nii, et sellest tuleks vähemalt sama hea trenni nädal ja kahe päeva jagu parem toidunädal ;)


4 comments:

  1. Mul on Sinu kaheksa üle väga hea meel:) Väga tubli oled.

    ReplyDelete
  2. Mul andsin ka lihased laupäevasest trennist päris korralikult tunda. :D Eriti säärelihased ja ülakeha. Aga ülakeha võis olla ka laste kandmisest - pole ju harjunud sellega :)
    H

    ReplyDelete
    Replies
    1. tead, mul täna ka veel valusad :D :D Aga sul ülakeha raudselt sellest. Mul ülakeha isegi on täitsa ok, aga no istuma minna ja püsti tõusta on piin mis piin. Aga pean nüüd kava uuesti läbi tegema, siis jääb meelde see eriti killer trenn :D

      Delete