Poole ühene Margus

Margus sai eile kuuekuuseks. Hip-hip-hurraa!! Panen natuke kirja ka, kuidas viimase kuuga kutt arenenud on ja millised uhked oskused omale juurde hankinud.

Võtame kõige pealt selle liikumise teema. Ei rooma meie Margus veel kuhugi. Jätkuvalt olen selle üle õnnelik. Selle eest on ta kõhu peal ringi ukerdamises päris osav. Seega olen teda ikka vahetevahel voodi alt leidnud, kui korraks toast välja lähen. Voodi peale ei saa teda üldse enam üksi jätta. Ta kohe oskab selle voodi ääre kiiresti üles leida.

Kui kõhuli keeramine venitas oma tulekuga pikalt, siis kõhult seljale keeras ta tunduvalt kiiremini. Lausa üks päev peale viiekuuseks saamist. Ja selles on ta siiani osavam võrreldes kõhuli keeramisega. Praegu tuleb see kõhult seljale keeramine tihti ka sellega, et ta üritab jalga seada, et end edasi lükata, aga lükkab hoopis selili end :D

Istumisega on hetkel selline lugu, et ise ta veel end istuma ei aja. Seega ma väga ei pane teda veel istuma. Aga iseenesest istub ta päris ilusti  juba. Ainuke koht, kus ta istuvas asendis peab olema, on söögitool. Mujal teda lihtsalt pole võimalik toita.

Toiduga on meil kahtlased lood. Vahepeal on päevi, kus ta on ainult rinna peal. Siis on päevi, kus ta ilmselgelt tahaks lisa. Nii me siis toimetamegi. Vahel saab lisa ja vahel mitte. Lisaks Marguse enda isudele mõjutab söömist veel ka tervis. Jaanuari alguses, kui tuulerõuged olid, siis ma jätsin igasuguse lisatoidu ära. Andsin lihtsalt tihedamini rinda.

Rinnapiimaga olen täheldanud, et ta ei saa sellest enam kõhtu niivõrd täis, kui varem. Söögivahed on tunduvalt väiksemad, kui ta ainult rinda on saanud. Ei tea, kas mul piima vähemaks jäänud või temal isud suuremad. Ilmselt siiski viimane.

Lisatoidust saab Margus praegu enamasti kõrvitsapüreed ja putru. Kui issiga kodus, siis magusamat püreed ka. Lisaks annan talle näppu üht või teist närimiseks/lutsutamiseks. Proovin pooleldi seda näputoidu teooriat ka rakendada. Margusele väga meeldib see. Eriti, kui sai eile oma sünnipäeva koogi tüki ära tükeldada :D

Jätame selle toidujutu nüüd ja liigume edasi. Naljavend on ka Margus jätkuvalt. Naeratab rõõmsalt kõigile, aga enam nii väga rõõmsalt võõraste sülle ei lähe. Õhtuti on emme vajadus kohe eriti suur ja minu trennis käimised on järjest suurema süütundega. Isegi issiga kodus olles on enamasti emme otsingu nutt kohal.

Lisaks niisama naeratamisele oskab ta ka suuga puristada. Kohe nii, et kõik, mis suus parajasti on, tuleb välja puristada. Eriti tore on seda muidugi söögiajal teha. Nalja kui palju, kui kõik kohad ilusti oranžid on kõrvitsapüreest.

Hästi naljakas on Marguse jaoks peegel. Või pigem vist peegelpilt, mis peeglist paistab. Selle peale tuleb alati itsitada ja peegel-mina tuleb musitada ka. No mis teha, kui ise nii nunnu oled, et kohe tingimata tuleb musi isu peale :)

Mängimises on ka kutt tunduvalt tublimaks muutunud. Vahel, kui suur mänguisu peal, ei ole emmet kohe pikalt vaja. On ka päevi, kus isegi 45 minutit on saanud nii mööda, et polegi emmet vaja hõigata. Aga need on haruldased päevad. Enamasti ikka nõutakse häälekalt emme kaasabi mängimisel.

Rääkima Margus veel pole hakanud. Olen lugenud, et mõndadel siin lapsed juba enne kuuenda kuu täis saamist rääkisid, aga läbi nutu "emmmmäääääää" hüüdmist ma rääkimiseks ei nimeta :) Ja lalin on ka minu mõistes ikka lalin, mitte kõne.

Ühesõnaga täitsa asjalik ja tubli noormees on juba sellest pisikesest põnnist saanud. Arvamust avaldab häälekalt, süüa nõuab samamoodi ja üldse igal vabal momendil kriiskab nii, et maja kajab. Eriti venna ja õega muljeid jagades, kui nad koju jõuavad. Tuleb ju kõik ette kanda, mida emme päeval tegi või tegemata jättis :D



No comments:

Post a Comment