Kes mu ära needis?

Nii, tunnistage üles. Kes on mulle mingi halva aura või needuse kaela saatnud? No ei saa üks häda lõppeda, kui teine juba otsas. Lootsin esmaspäevaga halvad ajad selja taha jätta, aga minu kiuste ei saa kohe kuidagi tava rutiini tagasi.

See, et nädala lõpus Marek ka haigeks jäi, polnudki kõige hullem minu jaoks, sest Marelil ja Margusel oli juba parem. Marek nii väga ei hädalda ka oma haiguse üle ja ime kombel magab ta isegi lõunaund haige olles. Seega olukord Mareku-Mareli koha pealt on isegi rahulikum.

Mu enda tervis hakkas ka paranemise märke näitama, kuni täna hommikul ärkasin üles väga rõveda olemisega. Seest kõik keeras ja magu valutas. Ei aidanud söömine ega vee joomine. Olemise järgi ütleks, et mingit sorti kõhuviirus kallal, aga vist siiski pole ja mingist toidust see mõju. Ainult pikali olles olemine leevendub, aga ei saa ma ju päev otsa voodis pikutada.

Lisaks arvas Margus, et nüüd on kõikse parem aeg hakata oma viiendat hammast välja  ajama. Kaks eelnevat ööd andsid juba tegelikult sellest aimu, aga täna on tipphetk, kus hambaots aegamisi end välja ajab. Ei möödu päevauned ka ilma minu süles olemata. Ärkvel oleku ajast ma ei hakka rääkimagi.

Söömine on mul kõigest olenemata kava järgi ilusti (toiduteisipäeva postitus tuleb ka õhtul). Valikus on küll toidud, mis vajavad võimalikult vähest ettevalmistust, aga tehtud ma need kuidagi saan. Hetkel saavad need 15-20  minutit Mareli ja Marek aidata Marguse lõbustamisega. Kui neid kodus poleks, siis ilmselt ei oleks söömine ka nii eeskujulik või teeksin süüa nuttev Margus kõrval.

Loodan, et õhtuks läheb olemine paremaks ja saan ikka jooksma ka, nagu plaan tänaseks oli. Ilmselt üritan leida selle aja õhtul, kui Priit juba kodus ja saan lapsed tema hoolde jätta. Saan siis hetke puhata ja värsket õhku hingata.

Loodan, et homne on juba parem ja saan ära lõpetada oma hala ja hädaldamise...



No comments:

Post a Comment