Nädala kokkuvõte 21.03-27.03.2016

Kiirelt, kiirelt panen paar rida kirja. Hetkel on jälle iga sekund arvel ja ei saa midagi niisama siin arvutis istuda. Üldse fakt ise, et arvuti lahti tegin, on tegelikult juba ajaraisk. Aga näpistan natuke enda söögiajast ja üritan valmis saada selle postituse ja ka hommikusöögi ära süüa enne, kui Margus ärkab.

Nii, nädal on olnud väga kaootiline. Algus oli väga hea ja ilus. Esmaspäeval alustasin nädalat jooksuga. 6km intervalljooksu. Söömine oli paigas ja kõik tundus väga hea olevat.

Ka teisipäev polnud paha päev. Trennis tegin puhkepäeva, sest ilm polnud kõige parem. Söömine seetõttu ei kannatanud, v.a see õhtune oode, millest kirjutasin ka SIIN.

Kolmapäeva läks ka sujuvalt puhkepäevaks. Olin päev otsa kodust ära ja mõtlesin, et küll jõuab veel kõik trennid ilusti ära teha. Oli vaja veel teha kaks oma trenni ja kaks jooksutrenni. Söömine kodust väljas oleku ajal ei olnud kava järgi kahjuks.

Neljapäeval oli nädala parim päev! Toitumine väga hea ja trenni sai tehtud mitmel rindel. Jooksin intervalljooksuna 10km, sõitsin õhtul veel rattaga aeroobikasse (aeroobika kestis 50min) ja tagasi ka. Seega endomondo andmetel kulutasin päevaga trenni tehes üle 2000 kcal.

Reedel oli vaba päev. Priit ka kodus ja kuna lapsed tundusid kõik terved olevat lõpuks (järelnohu me ei arvesta haiguseks), siis läksime külapeale. Trenni ei teinud seega ja söömise koha pealt ka väga tubli ei olnud.  Jällegi lootsin veel laupäevale-pühapäevale. Üks päev oma trenn ja teisel jooks ja asi oleks väga super olnud.

Aga oleks on paha poiss. Laupäeva hommikul ärkas Margus üles kõrges palavikus. Kellel on kodus olnud kõrges palavikus pisike laps, siis teab, et ilmselgelt ei olnud mul südant jätta teda, et minna kuhugi jooksma või midagi muud tegema. Ma ei suutnud teda maha panna isegi vetsu mineku ajaks, sest ta lihtsalt hakkas kohe nii lohutamatult nutma. Õnneks Priiduga ta veel leppis, kui ma toas olin, aga enamuse aja olin ma inimvoodi lapsele.

Kui laupäeval veel püüdsin söömist kontrolli all hoida, siis õhtuks oli juhe nii koos, et Priit tõi poest kohupiimakooki. Ise kirusin end peas, et miks ma lohutan end toiduga, aga ma olin reaalselt nii läbi, et see isudele allunud osa andis kainele mõistusele tappa ja nii see päev läks.

Pühapäeval tegi süüa terve päeva Priit, sest mina olin sõna otseses mõttes voodis päev otsa. Margus oli maksimaalselt 1 tund korraga üleval, vahel ka ainult 20minutit ja jälle magas mu süles. Käis pidev kraadimine, rohu võtmine ja lohutamine. Seega sain hommikuks pannkooke näpu vahelt süüa, lõunaks sama ja õhtuks tegi Priit vähe tervislikuma toidu kartuli näol. Hakkliha gemüüse oli ka kõrval :)

Täna hommikul kaalul käies tuli nutt kurku, sest number oli 2 kg tõusnud :( Ma tean, et see pole kõik nüüd rasv, mis juures ja ilmselt päeva-paariga on see jälle kadunud, kui korralikult toituda, aga siiski. Kurb, kurb, kurb.... Ja ega Margus pole veel terve. Sellest olenemata üritan täna väga kavas kinni olla. Nii palju kui vähegi suudan, sätin aegu nii, et saaksin toidud valmis teha ja ka need ära süüa õigel ajal.

Täna saame õnneks arsti juurde ka ja ehk mingi selguse, et millest see palavik nüüd nii kimbutab. Kuigi registratuuri tädi ei arvanud veel nii hullu midagi olevat meil, aga kauplesin ikka aja välja.


No comments:

Post a Comment