toiduteisipäev 15.03.2016

Toiduteisipäev on postitustesari, kus kirjutan üles ühe päeva toidud, olenemata, kas sel päeval on toitumine 5+ või alla igasuguse arvestuse. Kirja lähevad kõik ampsud, näksimised ja ka õhtused voodis söödud salaampsud (neid loodetavasti siiski ei tule). Kommentaaridena on alati oodatud konstruktiivne kriitika, kiitused, lohutused jne.

***

Külmkapp oli hommikul suhteliselt tühi. Jälle on just teisipäevaks langenud see aeg, kus tuleb viimastest riismetest midagi kokku leiutada :) Aga õnneks vaatasin hommikul kava kriitilise pilguga üle ja vahetasin mõned toidud välja, et ikka saaks õhtuni söödud.

Hommikuks olid meil pannkoogid. Ei olnud küll tehtud tavalise "vanaema" retsepti järgi, aga maitsvad selle eest ikka. Ja serveerides kohupiimaga olid need veel eriti head ;)


Lõunaks tegin vana hea tatra ja hakkliha. Seda eelkõige, kuna eilsest oli tatart veel alles (lapsed, pirtsud, ei tahtnud oma jagu ära süüa).


Peale lõunasööki võtsin kätte ja läksin magama. Ma ei teagi millest, aga mul oli hommikust saadik jube kehv olla. Magu valutas ja selline kõhuviiruse tunne oli peal. Pidin tegelikult juba hommikuse une ajal jooksma täna minema, aga kehva enesetunde pärast lükkasin seda minekut muudkui edasi. Teise une ajal seega jäi ka jooksma minemata (aga mida ma väga jooksen, kui seest kõik valutab).

Üles ärgates sõin oote ära, milleks oli täna õunad. Kuna kaaluliselt sain ooteks päris palju õuna süüa, siis sõin kohe kaks korraga ära. Olemine läks korraks paremaks, sest kui magu oli täis, siis nagu keeras natuke vähem.

Õhtuks sõime kartulit, kotlette ja toorsalatit. Need kotletid on nii lihtsad teha, aga ülimaitsvad. Vaja läheb ainult hakkliha, porgandit ja sibulat. No maitseaineid ka ikka, aga siiski- ülilihtne!

Kuna valud ja kehv olek ei läinudki üle, siis jäi jooks ära. Nüüd järgmise päeva hommikul võin seda otsust ainult kiita, sest terve öö kõht valutas ja veel rohkemgi, kui päeva ajal. Kuna Priidul olid ka kõhuga hädad, siis ilmselt oleme ikka kuskilt kõhuviiruse pisiku kinni püüdnud :(



No comments:

Post a Comment