Blogimisest eri külgede pealt

Mul on juba pikemalt draftides seismas üks postitus blogimisest. Olen seda peaaegu lõpetanud ja siis jälle alustanud algusest ja pooleldi valmis kirjutanud ja siis jälle poole kustutanud. Mul on sellega seoses nii palju erinevaid mõtteid, et ei oska kohe kuidagi neid ühtseks tekstiks sättida. Aga nüüd, kui blogimisauhinnnad tulemas ja oleks sobilik blogimisest veidi põhjalikumalt kirjutada, proovin ühest otsast alustada ja vaatame, kuhu ma oma mõtetega jõuan.

Miks ma blogin? Ilmselt ei saa ma piisavalt ennast tühjaks rääkida ja on vaja kuhugi oma mõtteid, ideid ja muud peas keerlevat suunata. Nii ma kirjutangi nagu kirjutaks mõnele tuttavale. Olgu selleks kasvõi tuleviku mina, kes kunagi siit blogist mingi asja kohta meenutamiseks täpsemat infot otsib.

Kellele ma blogin? Eelkõige iseendale. Natuke vähem tuttavatele, kellega ehk igapäevaselt või nädalaselt ei suhtle. Natukeses osas ikka nendele lugejatele ka, keda ma ehk reaalelus ei tunne, aga tean, et elavad mu tegemistele kaasa ja sellest motivatsiooni saavad.

Miks ma blogin nii mitme asja kohta? Kui ma blogi alustasin, siis oli see puhtalt kaalukaotamise teekonna kohta. Ei osanudki arvata siis, et see blogi nii laiahaardeliseks läheb. Aga mingi hetk hakkasid asjad omavahel rohkem seotud olema ja nii need uued teemad sisse sai toodud. Ma ei teagi, kas see on pigem kahjuks või kasuks blogi koha pealt, aga mulle endale meeldib kirjutada oma tegemistest erinevatel rinnetel. Näiteks hetkel, kui jälle keskendun peamiselt kaaluteemadele, siis tundub endale, et blogis on midagi vajaka. Ilmselt vajan seda mitmekülgset kirjutamist rohkem, kui lugejad :D

Miks ma nii avalikult blogin? Mhh, ma ilmselt jagan tunduvalt rohkem oma laste pilte, kui teised blogijad ja ka elukoht on mul siin suhteliselt täpselt välja toodud teatud kohtades (vähemalt valla, küla täpsusega. Isegi äkki mõne koha peal talunimi öeldud). Ärge arvake, et ma pole mõelnud, et mis siis kui keegi seda infot ära kasutab. Olen küll. Mul isegi vahepeal oli väike paranoia (ma pikemalt ei hakka sel teemal kirjutama, saaksite väikse kõhukrambi naermisest) ja sel perioodil tõmbasin ka veidi tagasi piltidega. Aga üldiselt on mul seisukoht, et lähtun postituste sisu ja pilte valides enda sisetundest. On päris palju teemasid, mida ma siin ei ole puudutanud ja ei puuduta ka. Mul on ikka endal nö piirid olemas, mida ma ei ületa postitusi tehes. Ühesõnaga olen suhteliselt avatud inimene ja kui tunnen mõne pildi-asja üle uhkust ja tahan sellega eputada, siis seda teengi.

Kas ma küsin kaasosalistelt luba, et neist blogin? Jah, Priidu poolt on mul luba kirjutada, millest tahan. Aga mõndade postituste puhul küsin tema käest uuesti üle, kas on ikka ok või lasen tal lausa enne läbi lugeda. Enamasti mühkab ta selle peale vaid ja siiani pole veel kordagi öelnud, et ära nüüd seda küll kirjuta. Mareku käest küsin ka juba luba. Ta on pigem see tüüp, kes vahel mõnda ägedat pilti vaadates ütleb, et pane see ka ikka blogisse. Olen talle seletanud ära, et need pildid on kõigile vaatamiseks ja vahel on ka olukordi, kus ta ütleb, et ära seda kuhugi üles pane ja siis ma ei pane ka. Mareliga olen ka sellest rääkinud, aga ta veel väga ei hooma kogu seda teemat. Kuskil aasta pärast kindlasti juba uurin ta käest üle, et kuidas ta sellesse suhtub. Margus on ainuke, kes on antud hetkel sundolukorras ja peab olema nõus, sest ma ei suuda tema ba-ba ja bu-bu-de seast aru saada, mis on nõusolek või keeldumine.

Kas ma olen mõelnud blogimise lõpetamise peale? Jah. Isegi päris mitmeid kordi. Seda on vist iga blogija mõelnud. Eelkõige just laste pärast. Ilmselt kui lastele nendest kirjutamine vastumeelseks saab, siis panengi blogi kinni või hakkan väga kitsa piiriliselt ainult enda tegemistest kirjutama.

Kas ma blogin asjade ja raha pärast? Ei, kindlasti mitte. Ma isiklikult olen saanud ikka suhteliselt vähe asju sponsorluse korras. Ei viitsi väga ka päevast päeva omale toetajaid otsida, nagu päris paljud teevad. Paar üksikut korda olen ise kirjutanud, kui midagi sellist huvitavat olen leidnud. Olen saanud nii positiivset, kui negatiivset vastust. Samas julgen öelda, et enamuses siia blogisse jõudnud arvustused on ikkagi sellised, kus keegi ise mulle on kirjutanud ja uurinud, kas tahan katsetada. Otseselt raha olen oma blogimise eest saanud väga vähe, alla 100 euro :D On küll pakutud selliseid diile, et kuule kirjuta ja me maksame, aga enamasti olen väga detailsed kriteeriumid ette pannud, mis jällegi ei ole vist sobinud (a ´la, et kui mulle ikka ei meeldi, siis nii ka kirjutan).

Kes peaks mu blogi lugema? Ei peagi tegelikult. Ma ei pane oma blogi kinni, kui üleöö peaks lugejaskond kahanema meeletult. Samas ei hakka ma ka rohkem kirjutama, kui järsku palju huvilisi juurde tuleb.Aga ma ise näen oma blogil päris mitut erinevat sihtgruppi, keda võiks see blogi huvitada. Eelkõige vist lastega emad (või ka isad on alati teretulnud), kes saavad end samastada või just vastandada teatud olukordades. Lisaks kaaluga maadlevad inimesed, kes ehk saavad siit natuke motivatsiooni, inspiratsiooni ja vahel ka seda "oh, ma pole ainuke" lohutust. Järjest enam leiab mu blogist lugemist ka aia ja maja arendamisega hõivatud inimesed. Remont liigub küll teosammul ja kajastamist leiab nii kord kuus, aga aiamaast saab nüüd kuni sügise lõpuni järjest enam lugeda.

Aga kui üldise pilguga vaadata, siis enamasti võiks mu blogi huvi pakkuda neile, kes otsivad lugemiseks sellist mitte nii teaduslikku teksti. Jah, mul on mõned sellised natuke akadeemilisemad postitused ka, aga ka nende puhul püüan nipid ja trikid siia kirjutada läbi enda praktika, mitte praktiseerida copy-paste meetodit.

Miks minu arvates nii paljud inimesed blogima on hakanud? Olen selle üle mitmeid kordi juurelnud, kui jälle tuleb Facebookis postitus stiilis "tahaks blogi pidada, millest võiksin kirjutada?". Kindlasti on mingi osa, kes loodab, et peale kaht postitust sajab kingitusi uksest ja aknast. Teised ehk tahavad lihtsalt tuntust. Kolmas osa vist tahaks end väljendada, aga ei saa täpselt aru, et mis valdkonnast oleks tore kirjutada.

Ja siis on grupp inimesi, kes vaikselt kuskilt oma nurgast alustavad. Nad ei reklaami enda blogi kohe esimesest postitusest alates (nagu välja paljud teevad) ega tee sadamiljon loosimist. Lihtsalt eksisteerivad ja ajapikku tuleb ka neile lugejaid, kui on hea blogi. Kui ei ole, siis ei tule, aga blogija ise ei tee sellest numbrist, sest ta tunneb end oma pesas hästi. Ja see ongi kõige olulisem!

Miks minu arvates on blogimisel kohati paha maik juurde tulnud? Ilmselt just nende "ühepäeva liblikate" pärast. Need, kes loodavad, et peale esimest postitust on nad üle maailma kuulsad. Selleks nad topivad oma blogi linki igasse võimalikku kohta ja teevad miljon loosimist (mille pilti topivad ka igasse kohta) ja inimestelt tuleb selline üldistav pahameel, et jälle üks blogija spämmib.

Enamasti on need üliaktiivsete lingijagajate blogid hiljemalt kuu aja pärast vaikusesurma vajunud või kirjutaja on suure hurraaga alustanud uut blogi uuel teemal, sest see eelmine polnud ikka päris tema teetass. Sellistele vaatan ise ka natuke altkulmu "püüa natuke end ohjeldada" pilguga.

Seega ma arvan, et kui inimeses ei läheks hulluks oma blogide reklaamimise ja loosimiste tegemistega, siis ei leia ma põhjust pahameeleks blogide suunas. Kuigi ilmselt üks nö perekooli kägude sugukond jääb ikka, kellele jäävad ette kõik vähegi tuntud blogijad ja nemad leiavad alati põhjuse, miks need blogijad on üks paras jobude kamp.

Kas minu poolt on võimalik EBA valimisel hääletada? Jah, on küll. Olen end üles andnud eluliste blogide valkonnas. Aga arvestades, kui palju teisi häid bogisid selles valdkonnas on, siis ma üldse ei arvagi, et keegi mu poolt hääletab :D Ausalt, isegi ma ise ei hääletanud enda poolt ja valida üks, kelle poolt hääletada, oli ikka päris raske.

Vot nii palju siis saigi kirja minu blogimisest. Kui teil on sellega seoses mingeid küsimusi mulle, siis võite kommentaaridesse lisada ja vastan hea meelega :)




No comments:

Post a Comment