Maijooks 2016

Heia! Olen nüüd lõpuks kodus ja saan jalad seinale lüüa. Päev on olnud rohkem kui tore, aga väga väsitav samuti. Kusjuures päike, tuul ja kogu ürituse kära väsitasid vist rohkemgi, kui jooks.

Hommik algas meil Margusega juba 5.45. Margusel on siis äratus ja ega minagi magada siis enam ei saa. Hommikusöögini jõudsin seitsme ajal. Sõin veidi suurema portsu müslit piimaga. Teise variandina kaalusin pudru tegemist, aga no ei olnud sellist isu. Isegi müsli ajasin poolvägisi alla.

Sõit algas nõks peale 9-t ja lauluväljaku juurde jõudsin kuskil 11.45 ajal. Enne jooksu oli vaja sada asja ajamist ära teha. Üks neist oli uute tossude soetamine. Käisin sportlandi telgis. Ei hakanud ise umbropsu proovima, vaid otsisin ühe müüja appi. Eeldasin, et on ikka veidi asisem teemat kommenteerima ja soovitusi jagama, kui mina, va algaja.

Abi sain tõesti. Esialgu ei pannud väga hindadele rõhku. Rääkisime jooksu kohta mõned tähtsamad detailid ära ja siis neiu pakkus mulle erinevaid jooksususse. Ühed olid küll väga mugavad, aga hinda nähes pidin häbelikult küsima, et kas veidi madalamast hinnaklassist ka minule sobivaid papusid saaks.

Sai ikka. Lausa erinevaid. Lõpuks osutus mu valikuks Nike Tri Fusion Run. Ja et ikka lõbusam joosta oleks, siis hästi erksad roosad :) Hea on, et sai kaardiga maksta, sest muidu ilmselt poleks raatsinud nii suurt summat automaadist välja võtta :D :D


Enne jooksu saime veel kokku FitCati naistega. Megalahe grupp on meil ikka koos. Ja nii tore oli inimesi, kellega olen suhelnud ja kelle tegemisi jälginud, ka reaalselt näha. Tõmbasime oma FitCati pluusid selga, mis Kati meile teha lasi, tegime pilti ja ajasime veidi niisama juttu.

Siis oli aeg starti minna. Mul oli täitsa hea tunne peal ja läksin vapra sammuga, et esimesse starti saada. Aga ei saanud. No polnud hullu, sest sain teise stardi kohe algusesse end sättida. Kui meie stardipauk kõlas, siis peas käis ainult lause " jookse enda tempos". Aga väga raske on omas tempos joosta, kui tavaline jooksukaaslane, vanker, on puudu.

Ja nii oligi. Kui esimene kilomeeter täitus ja endomondo mulle aja ütles, siis pidin endal kõvasti tuure maha tõmbama. Alla kuue minuti kilomeeter oli ikka üleliia kiire minu jaoks. Läks aega paar kilomeetrit enne, kui sain enda jaoks sobiva tempo kätte.

Seega kuskil veepunktini sättisin enda kiirust ja kui paika selle sain, tuli tempo maha võtta, et vett juua. Tegelikult ei saanudki vett, vaid spordijooki. EI viitsinud seal vee pärast tõmmelda ja võtsin selle, mis esimesena ette jäi.

Jooki võtsin ka veel ühest inimeste enda tehtud veepunktist ja ka teisest ametlikust veepunktist. Ilm oli parajalt palav ja oli hädasti jahutust vaja. Olgugi, et tuul oli päris kõva ja jahe, siis joostes lauspäikese käes, ei piisa sellest.

Kuskil kilomeeter enne lõppu hakkas jalg töntsiks jääma. Või õigemini töntsimaks, sest kilomeetri aeg (6:49) on minu kohta ka veel täitsa kobe. Aga lubasin endale, et kõndima ei hakka. Sain sinnamaani end veetud, siis vean ka lõpuni. Ega kaua saanudki seal halada mõtetes, sest finiš juba paistis ja läbi see jooks oligi.

Väsimust, kui sellist ma ei tundnud. Keha ilmselt tundis, aga ma ei tundnud seda, sest mu keha oli vallanud emotsioonid. Nähes oma lõpuaega olin enam kui eufoorias. Ma tulin jooksma alla 50 minuti ja mu aeg oli lausa alla 44 minuti! Ametlik lõpuaeg oli 43 minutit ja 13 sekundit. Vägev, või mis?!


Kuskil 15 minutit peale lõppu ahhetasin ja ohhetasin õele, kui vägeva jooksu ma ikka tegin. Jah, sportlaste jaoks see pole mingi aeg, aga MINU jaoks olin ma ennast igatepidi ületanud! Lihtsalt niivõrd supper tunne oli peal, et ma ei oska seda sõnadesse panna.

Pärast sai veel sekretariaadist ninni-nänni välja võetud ja FitCati naistega mõned sõnad vahetatud. Siis oli juba väike jalutuskäik autosse ja koju tagasi sõit. Autos vaatasin järgi, et jäin 1657. kohale. Mina olen väga rahul!

Marguse emotsioonid mind nähes ei olnud üldse nii ülevad, kui olin lootnud. Olevat issile väga hea laps olnud ja polnud midagi jonninud. Kuigi ma oleks tahtnud, et ta mind veidi ikka igatseks, siis sain kinnituse, et võin teine kordki Marguse ilusti päevaks koju jätta.


6 comments:

  1. Replies
    1. Aitäh!Ma ise olen ka väga väga rahul endaga! Aga õpetlik jooks oli. Pean leidma nädalas vähemalt korra, kus saaks joosta ilma käruta.

      Delete
  2. Väga hea aeg ja super kena näed välja :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh! Ma arvan ise ka, et näen juba täitsa hea välja :)

      Delete
  3. Väga tubli! Aga kas Sa siis seda ei tea, et nö vüistlustele ei minda uute tossudega :). Need tuleb enne jalga sisse joosta :).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ei ma kohe uutega läinudki :) Uued kibelevad praegu karbis, et proovijooksu tegema minna :D JA kindlasti enne uut võistlust jooksen nad veidi sisse. Lihtsalt nendega oma mudarallilisele maapinnale iga ilmaga ei lähe :D :D

      Delete