Nädala kokkuvõte 23.05-29.05.2016

Kui miski läheb liiga hästi, siis kohe peab tulema tagasilöök. Muidu poleks see vist reaalne elu. Kuna eelmine nädal oli nii ideaalne, kui vähegi üldse olla sai, siis see nädal nagu kiuste oli täpselt vastupidine.

Esmaspäeval mõtlesin, et ma võtan vabalt. Päevitan ja naudin ilma. Küll järgnevatel päevadel jõuan tubli olla. Ühe 28 minutilise jooksu ja pärastlõunal 25 minutilise kõnni tegin ikka, aga põhimõtteliselt olin seisukohal, et võtan vabalt. Kuputasin õues end, söögist väga lugu ei pidanud (mis võib olla lõigi kõik pea peale).

Juba esmaspäeval õhtul ilmnesid esimesed märgud, et nädal ei tõota nii roosiline tulla, kui see esmaspäev tundus. Meid tabas haigusteaeg. Sellest kirjutasin ka SIIN natuke. Margus oli terve teisipäeva mul süles. Seega läks hommikul Marek üksi bussi peale ja välja sain ma täpselt nii palju, kui viieks minutiks pesu riputama. Söömine oli täiesti kaootiline ja kandis nimetust "Näksimine". Üks amps siit banaani, teine amps sealt kama jne. Kõht tühi polnud, aga reaalselt oma toiduvajadusi kätte ilmselt ei saanud.

Kolmapäevaks oli keha ja/või vaim kahest mitte nii hea toitumisega päevast kurnatud. Just täpselt nii mu olemist võis nimetada. Või äkki oli see toas istumisest. Igatahes hommikul läksin jooksule ja lasin 10km jutti, et saaks kogu selle halva haiguse energia endast välja. Pärastlõunal kõndisin ka veel tunnikese. Söömine hakkas nagu paika loksuma, aga päris tip-top asi veel polnud.

Neljapäeval tegin hommikul 25 minutit jooksu ja pärastlõunal kolmveerand tunnikest kõndimist. Söömisega olin ilusti kenast jõudnud jälle punkti, kus toit on kava järgi ja olemine hea. Tundus nagu asi hakkab jälle ilusti veerema, mitte ei käi mööda kivisid ja kände. Oi, kuidas ma eksisin.

Reedel jäi trenniks hommikune jooks - 48 minutit. Õhtuse kõndimise ajal käisin juuksuris ja tegin omale uue soengu. Sellest kirjutasin SIIN.  Kuna õhtul oli otse juuksurist lasteaia lõpupeole minek ja õhtusöök jäi vahele, siis lõin ise jälle asjad paigast ära. Ma ei saa aru miks, aga praegu niivõrd hullult mõjub, kui mõni söögikord jääb vahele või söön vähem. Kas mu kehaline aktiivsus on piisavalt suur ja kohe annab tunda, kui energiat peale ei tule?

Igatahes laupäeval läks asi ikka totaalselt käest ära. Hommikul alustasin ikka jooksuga (1 tund) ja hommik-lõuna sain isegi kava järgi söödud. Õhtusöögi asemel aga tuli ohohhooo mis toidud. Kusjuures tagant järgi võib öelda, et see burger oli üks paras rämps ruudus,aga näed, söömise momendil läks sisse küll.

Pühapäeval ma alustasin juba hommikul täiesti kohutava toitumisega ja nii kuni õhtuni välja. Miks mul asi nii käest läks? Lihtsalt sada halba asja tuli korraga ja kui pesu kuivamast ära korjates avastasin, et kuradi puu oli vaiku jälle tatistanud riiete peale (riietele, mille ma just ostsin!), siis mul lendas katus pealt ja saatsin Priidu poodi coca-cola järgi. Tegelikult tahtsin veel jäätist, kooki ja sadat muud magusat asja, aga Priit ei toonud midagi peale coca.

Nüüd ma istun siin voodis, trenni pole täna midagi teinud. Kupumassaaž on ka tegemata. Olemine on kehv, keha tahaks normaalset sööki selle jura asemel, mis ma sisse täna olen söönud, aga isud nõuaks veel ja veel magusat. Psshhh, jääb vaid loota, et homme ärgates saame tavapärasesse rutiini laskuda, hommikut jooksuga alustada ja toidukava rangelt ette võtta. Ja unistada oma seitsmest, mis ilmselgelt peale sellist nädalat end veel ei ilmuta mu kaalule :(

PS! Trenni sai tehtud kokku see nädal 6 tundi 37 minutit ja 59 sekundit. Läbitud sai joostes 33,88km ja kõndides 14,27km.


No comments:

Post a Comment