Ronin oma murega urgu tagasi

Täpselt nii, nagu ma arvasin, oskavad inimesed lugeda kirja pandud sõnadest välja seda, mida seal kirjas ei ole. Enda arust üritasin küll kirjutada võimalikult aru saadavalt, aga ju siis mitte. Nüüd mul on selline tunne peal, nagu ma ise oleks kiusaja ja mõtleks välja asju, et teisi halvasti tundma panna.

Seega võtsin oma eelmise postituse koolikiusamisest HETKEL maha. Loodan, et saadud tagasiside paneb asjad liikuma ja kui saame vähemalt ühe osapoolega asjad seeläbi korda, siis oli mu appikarjest abi ja postitus siia üles tagasi ei tule. Kui sügisel jätkub, siis lasen postituse uuesti üles ja lisan ka järgnevad lood ja sammud lahenduse suunas, sest ma kavatsen sellest probleemist läbi närida.

Igatahes palun vabandust, kui mõni laps/vanem tundis, et tegin talle liiga. Mu eesmärk selle postitusega ei olnud kedagi mõnitada või halvustada. Palun vabandust, kui keegi tundis, et ründan sellega meie kogukonna heaolu või kooli toimimist. Ma tahtsin vaid parandada oma lapse olukorda ja heaolu.


21 comments:

  1. Ma leian, et see on õige, et räägid ja ma ei saa aru, miks sina pead end süüdi tundma.

    Et siis suhtumine on, et sinu last kiusatakse see on ok ( aastaga ei suuda kool probleemi lahendada), aga kui sina sellest räägid või lahendada proovid, siis oled sina paha ja kiusajatele tehakse liiga? Väga nõme suhtumine, see just ongi see millest ma kirjutasin, et kiusajale antakse signaal, et see on ok ja ta jääbki tegema, õigemine just antakse indu juurde (just nii mulle praegu tundub, sest sina saad pahandada, et oma last proovid kaitsta, seega saab kiusaja signaali, et sina teed valesti, mitte tema, et tema teeb kõik õigesti). Oi kui vale see on. Inimesed, kes sind süüdistavad või kurjaks sinu peale saavad võik veidi peeglisse vaadata ja mõelda järgi, mis eeskuju nad lastele annavad.


    Sina ole tugev edasi ja pigem just räägi sel, teemal, sest sel teemal tuleb rääkida, muidu muutub asi veel hullemaks.

    ReplyDelete
  2. Just väikses kogukonnas ongi sellised probleemid raskemad. Kõik on ju tuttavad ammusest ajast.
    Kui Sul on jõudu, siis uuri Kiusamisvaba kooli inimestelt kuidas ja kas saaks teie kool sellega liituda. See pole kül imerohi, aga muudab väikeste sammudega olukorda pikemad perspektiivis paremaks.

    ReplyDelete
    Replies
    1. me kool on kiusamisvaba kooli programmiga liitunud...

      Delete
    2. Aga meil see lillade karude teema. Ma ei tea palju nad kooolipool seda kasutavad

      Delete
    3. Tulin seda teemat otsima, aga lootusetult hilja.
      Mis puudutab koolikiusamisse siis olen aru saanud, et sellega ei taheta tegeleda või kui tegeletakse, siis see ei muutu. Ka meil koolis lilla karu teema, aga klassijuhataja on kahjuks selline, kelle jaoks ei eksisteeri probleeme. Minu otsustasin käituda täpselt nii, nagu ka kool. Kui pole probleemi, pole ka minu laps millegis süüdi. Isegi kui ta põhjustab selle. Vaimselt ja füüsiliselt väsitab selline asi last ja lapsevanemat rohkem kui miski muu.

      Delete
    4. Väsitab jah kohutavalt :( Tänaseks ma tunnen, et peale enda tühjaks kirjutamist ja kahe ööpäevast pidevat lugemist-kirjutamist-mõtlemist-analüüsimist, sain end nö suveks tühjaks laaditud sellest koolijamast. Nüüd üritan kaks kuud olla suhtumisega, et sügisel on kõik parem! Olgu ma nii naiivne, kui tahes, aga ma ei taha, et ma terve suve selle koormaga ringi käiks. Varsti oleks ma muidu täielik inimvare.

      Delete
  3. http://www.kivaprogram.net/ee_lapsevanematele/#p=1

    ReplyDelete
  4. Kes siis veel peaks oma last kaitsma kui mitte ema! Ja minu meelest olid sa väga objektiivne ning tunnistasid, et eks Marekilgi on oma 'tumedamad varjuküljed' ning mingit silmaklappidega kanaema muljet sinust küll ei jäänud. Valuta nüüd oma südamevalud ära ( ega neist ei pääse!) ja jätka vapralt oma lapse eest võitlemist! Hoian pöialt!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma üritasingi kirjutada võimalikult objektiivselt, sest ma ei ole kunagi varjanud, et Marek pole musterlaps. Koolis vestlemas käies olen ka alati rõhutanud, et ma tean, et Marek ise pole ka musterlaps.

      See, et ma siin hetkel seda probleemi rohkem ei puuduta, ei tähenda, et ma sellest välja ei tee. Kindlasti võitlen edasi. Kui sügisel kasvõi pisem märk on, et asi jätkub, hakkan kohe kisa tegema ja seni, kuni asi laheneb. Käingi kasvõi iga päev koolis.

      Aitäh toetuse eest :)

      Delete
  5. Mul on kahju, et eelmist postitust lugeda ei jõudnud ja selle maha võtsid. Mind kiusati ka maakoha põhikoolis umbes viis aastat väga julmalt ning kõik õpetajad jne kehitasid lihtsalt õlgu. Nt seoti minu ja pinginaabri asjad pidevalt laelampide külge kinni. Sõimata ei saanud mitte tegijad vaid meie, sest meie asjad olid lae all. Tundides loobiti meie pihta igasuguseid tahkeid ja vähemtahkeid asju. Õpetajad jätkasid tunniga nagu midagi ei toimuks. Keegi meie eest kunagi ei seisnud. Minu poolt kiitus, et oma lapse heaolu nimel eelmise postituse kirjutasid! Loodan, et asi paraneb ruttu. Lapsele mõjub kiusamine väga halvasti.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mu sees on väga kahetised tunded praegu. Ühtpidi tahaks ma tervele maailmale karjuda ja näidata, kui palju ülekohut ma lapsele on tehtud. Teistpidi ei ole kindel, kas läbi selle blogi on see kõige targem tegu. Kuigi ma ka eelmise postituse postitamist kaalusin väga pikalt (ja ka mahavõtmist), siis hetkel tunnen, et võib olla ei saanud see ikkagi nii täpne, kui ma oleks tahtnud. Aga eks iga vanem kaitseb oma last nagunii ja loeks ka mu kõige neutraalsematest sõnadest välja rünnakut tema lapse vastu. Olgugi, et see ei pruugi nii olla.

      Kiusamise mõjud on juba praegu teravalt tunda anda Mareku puhul. Selle esimese aasta, tunnistan ausalt, ei osanud ma kuidagi olukorraga toime tulla. Nüüdseks olen nii palju seda enda sees süüvinud, et olen julgem ja teadlikum, mida edasi teha. Seetõttu püüan teise kooliaasta muuta oma lapse jaoks tunduvalt nauditavamaks.

      Delete
  6. Pea püsti. Eks need kes sealt oma lugu välja tahtsid lugeda,ongi selline lugu tegelt taga taskus. Sina aga teed õieti et oma last kaitsed. Kiusaja peab saama ükskord aru et on teinud valesti ja eks kasvatus hakkab ikka kodust.lapsed ikka teevad krutskeid ja norivad natuke ülsteist, aga kiusamine on ju jiva midagi muud ja sellele peab leidma lahenduse.Toetan sind.

    ReplyDelete
  7. Minu sõbranna ja klassiõde kannatas koolikiusamise käes. Põhikoolis ning isegi veel 9. klassis kestis see. Ma ei kujuta ette seda kergendust, mis võis teda vallata kui kool lõpuks läbi sai. Miks? Sest ta oli otsekohene ja julges enda eest seista ning öelda mida arvas. Ta oli raskest perekonnast ning juba see oli teda tugevaks kasvatanud. Ise pidi kõigega toime tulema.
    Klassi rikkuripoisile see loomulikult ei sobinud, sest enamus klassist jooksid tema pilli järgi ja tegid head nägu nina all. No et rikkur ja teeb välja ja saab külas käia ägedate asjadega mängimas ja pidudel osaleda. Nii siis koondusid pooled klassi poisid selle ühe tüdruku vastu, sest rikkurile ei meeldinud. Pidev vaimne terror käis.
    Sõbrannal on tänaseks sellest suured armid. Ta on väga ebakindel, pooli asju ta ei julge katsetada, uued inimesed hirmutavad teda. Pidev kahtlus enda osas. Keegi teda ei kaitsnud. Meie üritasime natuke aga suurt ära ei saanud teha. Kui pool klassi on ajupestud ning kui isegi keegi tundis, et teevad liiga, siis ei juletud seda tunnistada.
    Ühe inimese pärast on terve elu rikutud. Pidevad sisemised võitlused.
    Maru ägedad on need kiusajad küll omastarust, aga see kõik algab ka paljustki kodust. Eks ikka kaitstakse oma last, aga kui neile liiga tehakse siis kisa kui palju. Kuid nende lastele justkui kõik lubatud. Ei ole! Võitle lõpuni välja, sest koolikiusamine jätab tugevad armid ning keegi neist kiusajatest või vanematest ei taipa hiljem seda kahju, mis on tehtud teisele inimesele, kui keegi kohe vastu võitlema ei hakka. Ometigi võiks inimestele kohale jõuda, et kõik inimesed on võrdsed, olenemata staatusest. Kuid siiski paljud arvavad, et on teistest peajagu üle ning kasvatavad mölakaid. Sorry, aga nii on. Kui keegi tundis end puudutatuna - järelikult on põhjust!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Koolikiusamine jätab armid ja võib ka elutee lõpetada. Endal väga valus kogemus selega elus läbi elatud :( seetõttu ma püüangi teha nii, et minu lapsega asi nii kaugele ei läheks. Õnneks hetkel tundub, et mu siinsest appikarjest oli kasu ja asi hakkas liikuma kuskil suunas.

      Delete
  8. Ma mõtlesin päris palju nüüd selle peale, peale seda kui hommikul seda postitust nägin.

    Rõõm oli instas näha, et jooksmas käisid ja mõtteid seedisid, tahtsin sulle just soovitada, et ära nüüd mingil juhul magusalõksu lange vaid jookse see viha endast välja (olen ise magusasõltlane ja suuremate muredeajal tundub see alati suur lohutus- see on väga vale, aga mõistus ei kuula siis :( )

    Ära palun poe peitu, ole tugev, võitle edasi, ole üle nendest inimestest, kes suu postitust maha tegid või halvasti selle kohta ütlesid. Ütle otse pigem, aga mida ma siis tegema peaks vaikselt naerata, kui keegi kiusab mu last, kas sina naerataks ja laseks oma lapsele nii teha, tahad sa, et sinu lapsele tehakse nii jne.

    Mul on nii kurb, et sellised inimesed on maailmas, et sellised inimesed kavatavad oma lastest samasugused ehk siis on suletud ring ja kiusamine aina jätkub. See, et sulle tehakse sellepärast etteheiteid, et sa tegid nö appikarje, kuna abi muudmoodi ei saanud (sorry kui see kestis koolis aasta ja midagi ei muutunud, siis on selles ka kool süüdi) näitab vaid nende inimeste ükskõiksust oma laste kasvatamise ja maailma suhtes.

    Palun ole tugev, ära anna alla, ära peida end urgu, vaid ole tugev, näita lapsele eeskuju.
    Kui endal on raske, siis Marekule Tartu aega pannes, pane ka endale, usu see aitab ja see pole häbiasi abi paluda ja abi vastuvõtta. Usun, et see aitab teid mõlemat.
    Kui sa ei taha avalikult kirjutada, kirjuta endast lihtsalt välja niisama mõnda faili enda jaoks, usus see aitab.
    Sa oled väga tubli ema, et nii oma lapse pärast võitled :) jätka edasi :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh! See tugi, mis ma siit kommenaaridest saan, on sõnadesse pandamatu!

      Ma ise ka suur magusa sõltlane, aga mingil kummalisel põhjusel ei suutnud ma täna üldse süüa. Kõik ampsud olid kui sunniviisilised. Ei teagi, kas see parem kui magusast lohutuse otsimine..

      Psühholoogi vastuvõtule minekule mõtlesin joostes ise ka. terve see nädal olen täiesti liimist lahti olnud (eks pingelangus tuli kooliaasta lõpuga) ja ma tunnen, et ma ei saa ise enda tunnetest jagu. Kõik justkui kasvab üle pea ja nö uppumise tunne on peal.

      Aga mu appikarjest oli kasu. Esimesed sammud on tehtud ja loodan, et sügis tuleb Mareku jaoks tore ja rõõmus ☺

      Delete
  9. Ma küll seda õiget postitust lugeda ei jõudnud, aga mul tulid ainuüksi neid kommentaare lugedes pisarad silma, sest see on minu jaoks nii tõsine probleem ja mul hakkab emotsionaalselt nii halb kui selliste teemade kohta lugeda ja kui inimesed selle all kanntama peavad. Ilmselt on asi mingil määral ka selles, et mind on samuti umbes 4-7 klassis väheke koolis kiusatud, üksikud juhtumid, aga siiski.. ja olin selle tõttu päris ebakindel teatud perioodi, nüüdseks olen kõigest üle saanud ja kõigile kiusajatele ka andestanud, kuid mingi armi see jätab ning lisaks on ka paari mu lähedast inimest koolis kiusatud. See on nii õige, et sa oma poega kaitsed ja ma loodan südamest, et probleemid saavad lahenduse! Sa oled nii tugev ja tubli naine, imetlen sind ja su tahtejõudu väga.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Teema on kohutavalt kurb. Eriti jube on see, et kui palju ma olen saanud tagasisidet koolikiusamise kohta. Nii siia kui e-maili peale. Kui palju on neid lapsi, kes tunnevad end selles suures mures üksinda :( Ja kui paljudel kestab see aastaid... Tahaks pai ja kalli teha neile kõigile lastele, kes on pidanud kannatama koolikiusamise käes ja pole abi saanud.

      Delete
  10. Nii väikse laste arvuga koolis, sisuliselt vähem kui 1 klassi jagu lastega ei saa ju olla koolikiusamist. Võta esialgu ühedust oma klassijuhatajaga ja direktoriga. Seda enam,et kogukonnast tunnevad kõik, kõiki. Alati on olemas kaks poolt. Vaevalt,et kui oma mure tervele ilmale kurdad asja paremaks teeb. Ja alati on asjal kaks poolt.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Alati ongi kaks osapoolt. Ilmselt sa õiget postitust ei jõudnud lugeda, sest muidu poleks sa praegu neid punkte siia välja toonud :) Aga aitäh tagasiside eest sellegi poolest.

      Delete