Suvi ja nutivahendid - mis diil meil kodus kehtib?

Suvi on käes ja lastel aega palju vabalt käes. Seega nende mõistes võiks päeva alustada arvutis mängimisega, vahepeal natuke multikaid vaadata. Siis jätkata wii mängudega ja õhtul veel telefonis ka istuda veidi aega. Oleks ju super päev?!? Siin tuleb üks suur AGA. Selleks on ema!

Kooli-lasteaia perioodil oli lihtne. Tööpäevadel mänguaega nutivahendites polnud. Alguses Marek küll mängis telefonis, aga päris kiiresti kadus see luksus tal ära. Multikat ikka said vaadata, aga seda ka mitte igapäevaselt. Pühapäev oli nutitehnika vaba päev ja seega jäi ainult laupäev järgi. Kuna aga sel päeval olime enamasti kodust ära, siis Mareli nägi neid mänge maruharva, Marek parseldas endale tihti vanaema juures võimaluse mängimiseks.

Nüüd agaon lapsed iga päev kodus. Seega võiks kuuel päeval nädalas mängida ülal toodud vahendites. Jah, võibki! Aga see tuleb välja teenida. Meil on oma süsteem, mille alusel lapsed saavad endale mänguaega. Igal tegevusel on väärtus, mis vastab teatud mänguminuti arvule. Ja selle minuti saab ära kulutada ühes nutivahendis.


Näiteks puude tassimisel kehtib põhimõte  1 puuhalg = 1 minut. Korraga viivad lapsed maksimaalselt neli puud (kui veab ja leiavad eriti peened ahjupuud). Pole meelega ise ahjupuid ära tassinud. Kiiret nendega pole ja lastel töö tegemiseks motivatsiooni on.


Aiamaal saab mänguaega välja teenida rohimisega. 1 peenar = 60 minutit. Siin on veel lisatingimus, et mina ei tohi rohimise lõpus üle viie umbrohu peenrast leida. Muidu hakkab minuteid vähemaks minema.

Ja nii on eri töödega. Ajalist eesmärki ma enamasti ei pane, sest Marek on nii lohe, et siis ta pool aega lebotab niisama ja töö tehtud ei saa. Seega on parem, kui on konkreetne töö. mis tehtud peab saama.

Ega kogu aeg tööd anda ka pole. Näiteks eile hommikul. Selle tõttu võtsin kasutusele tagavara variandi sportimise näol. Meie vana süsteem, tee otsa ja tagasi liikumine, toimis väga hästi. Rattaga liikudes 1 käik tee otsa ja tagasi võrdub 5 minutit (umbes selline kiirus Marekul 1 km läbimisel on) ja jalutades 10 minutit. Eile Marek sõitis 12km maha jutti, et tunnike mängida :P

Praegu on olnud päevi, kus Marek läheb juba enne hommikusööki puid tassima ja eile rohis veel õhtul kaheksa ajal vaarikaid, et hommikuks ette mänguaega saada. Ühesõnaga süsteem toimib.

Mareli nii huvitatud sellest pole, aga need mängud ei paku talle nii palju pinget ka, et väga pingutada viitsiks. Tema rohib mul ka vabatahtlikult peenraid ja ilusa ilma puhul istub ta nagunii enamus aega väljas midagi meisterdades. Looduslaps, nagu ta on.

Eks ajapikku see entusiastlik "emme, mis tööd ma teha saaks?" väheneb mingil määral, aga samas mänguaega siis ka ei saa. Mulle sobib see variant ka. Tavatööd nagu tubade koristamine, mustade riiete pessu viimine jms on nende kohustuseks nagunii. Need peavad olema tehtud ilma mingi lisapreemiata ja mänguminutite teenimise arvestusse ei lähe.

Kuidas teie reguleerite nutivahendite kasutamist? Kuidas saate teie oma lapsi kodus tööd tegema? Mis arvate sellisest süsteemist, nagu meil kasutusel on? 


5 comments:

  1. Mina olen see emme kes ei luba lapsi arvuti taha. Kõige vanrm 6a ja kui multikaid tahavad vaadata, siis telekanalite loendis 2 kanalit. Telefonist on videosid saanud vaadata haiguse ajal kui on kraadimine käsil (10 min).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Meil telekast ei saa vaadata sel ajal, kui nendel vaatamise aeg. Margus magab seal toas, kus telekas on. Lisaks telekast ma ei saa kontrollida, mis multikaid nad vaatavad.

      Aga kiidan su kindlameelsust, et oled suutnud niimoodi lapsi eemal hoida. Kooli aeg peale tuleb, siis see juba tunduvalt raskem.

      Delete
  2. Ma etv2 pole piiranud, seda võib, kui tahab nii hommikul enne lasteaeda, kui ka õhtul, kui kodus oleme, praegu enamasti pigem õhtul õues, kui toas. Muid multikaid telekast ei vaata, ainult vahel, kui on midagi huvitavat nt tv 3 laupäeva õhtul vms.
    Oma telefoni lapsel pole ja ei poolda ka väga (pole kindel, kas kooliks ostan, kuna lapsed pigem mängivad sellega). Minu telefonis võib vahel reisidel või väljas söömas olles aega parajaks teha.
    Tahvliga suht sama teema, pikad autosõidud, lennukis,laevas, perekondlikud sünnipäevad jne on kasutusel või kui haige on, siis olen ka lubanud. üle 1-1,5h korraga ei luba olla.

    Pooldan pigem, et laps mängigu päris lauamänge, joonistaks, mängiks nukude/autode jne asjadega ehk siis oleks lihtsalt laps nagu mina, mitte ekraanisõltlane.

    ReplyDelete
    Replies
    1. See kooliks ostmine jah selline kahe otsaga. Sellel esimesel aastal oli umbes viis korda, kui mul oli vaja, et Marekul on telefon kaasas. Aga oleksin saanud ka läbi õpetaja ta kätte, kui tal seda kaasas poleks olnud.

      Telefonidega muidugi meil ka see asi, et minu ja mehe telefon on ainult meie. Seal ei ole mänge, multikaid ega muud sellist, millega lapsel midagi peale oleks hakata. Selle töö teebki ära Mareku telefon, kui mina selleks vajadust näen.

      Etv2 pealt tulevad tõesti kõige mõtekamad multikad. See multikakanal, mis meil muidu paketiga kaasas, on küll jubedus kuubis.

      Delete
  3. Osale loosimises ning võida TASUTA OnePlus 3 telefon @ https://gleam.io/dPFQ2-Vqfi1h

    ReplyDelete