nädala kokkuvõte 11.07-17.07.2016

Kuna täna kõige eelduste koha pealt nädala pikka jooksu ei tule, siis võin juba nädala kokkuvõtte ära teha. Nagunii ei tea, millal uuesti aega on, et arvuti taga pikemalt kirjutada. Panen selle nädala vähesed tunnid kirja ära ja siis seletan, miks see nädal nii pagana nirusti välja kukkus.

E: 55 minutit jooksu (keskmine pulss 147)
T: 30 minutit lihastrenni
K: 36 minutit intervalljooksu (keskmine pulss 153)
N: -
R: -
L: -
P: -

Ära jäi sel nädalal päris mitu trenni. Ei, asi polnud laiskuses. Päris mitu korda oli nii tahtmine minna ja joosta-teha-liigutada, aga mu pea ei lubanud. Ma ei tea millest, aga mul viimastel päevadel on lihtsalt meeletud peavalud. Viimati olid sellised valud Marekut oodates viimasel raseduskuul.

Päeval on selline tuikav valu. Täpselt sellisel piiril, et rohtu nagu veel ei võtaks, aga kiiremaid liigutusi tehes lööb sellise siraka läbi pea, et kuku või pikali. Aga öösel.. .!!!! See on lihtsalt jube. Ma istun tunde jutti üleval, sest pikali olla on liiga piinav. Näiteks täna öösel istusin kahest poole viieni üleval (kusjuures sain alles poole ühest magama, sest käisime õhtul väljas perega). Lihtsalt istusin ja üritasin nii hingata, et valus poleks.

Kõik valu leevendavad variandid olid kasutusel, aga ei midagi.  Rohtu sai võetud. Pean piirduma ju paracetamoliga, sest kangemaid rinda andes ei tohi võtta. Külm lapp oli korda mööda laubal ja kuklal, täpselt kuidas hetkel parem tundus. Asend oli nii sätitud, et oleks võimalikult hea olla (hea selles situatsioonis on väga vale sõna). Ühesõnaga, tegin mis suutsin, aga miski ei mõjunud.

Lõpuks mingi hetk lihtsalt vajusin padja hunnikus istudes magama. Minu õnneks võttis Priit hommikul Marguse valvamise kohustuse sujuvalt üle ja ma sain VEIDI pikemalt magada. Kuulsin küll läbi une, et elu juba käib mu ümber, aga ma olin nii väsinud, et ma ei suutnud end üles ajada.

Nüüd ma olen nagu kudenud kulles siin. Peaksin minema jooksma. Ja veel pikka maad, aga minu jaoks on isegi nõude pesemine liialt suur pingutus täna. Ärgates oli tunne, nagu oleks sõjas öösel käinud. Keha on väsinud, energiat absoluutselt ei ole. Aga eks paari tunnise unega ei saagi seda energiat kuskilt tulla.

Seega otsustasin, et ma ei lähe täna jooksma. Tean, et see paneks mu pea uuesti valutama ja mulle piisab sellest, et ta praegu niisamagi tuikab juba. Uhh, ma vihkan sellist olekut, kus tahaks ja oleks vaja teha sada asja, aga keha lihtsalt ei kuuletu. Aga miks need peavalud nüüd mind kimbutavad? Ma ise panustan, et ehk on vedelikku vähe tarbitud. Üritan ühe korraliku 2 nädalase veekuuri endale teha. Ehk läheb paremaks. Ja ilmselt trenni koha pealt enne tavarutiini tagasi ei üritagi saada, kui olen vähemalt paar ööd korralikult magada saanud.

Söömise koha pealt ei ole samuti parimad lood. Kaalule ma ei taha hetkel astudagi, sest nende peavaludega olen hakanud jälle liialt palju magusat sööma. Mulle tundub, et magusa söömine leevendab mingil määral valu. Ei tea, kas seda puhtalt platseebo efektilt, sest ma olen selle uskumuse endale sisse juurutanud või mõjutab kuidagi veresuhkrutase hoopis mu peavalusid? Ühesõnaga olen isegi öösiti otsinud, et endale midagi magusat hamba alla saada. Kui peavalusid pole, siis saan ilusti toitutud, aga nii kui vähegi kehv olla, ei suuda midagi kokata ja pigem näksin miskit aiast või kapinurgast leiduvat.

Minu õnneks läheb praegu mulle kõik värske väga hästi peale. Kirsid-tikrid-sõstrad on parim vahepala ja nende saamiseks peab vaid paar sammu üle ukseläve tegema. Saaks veel need õunad ka valmis, oleksin paradiisis :)

Vot selline kehv nädal oli. Loodan ikka, et järgmine tuleb parem. Aga vaatame postiiivselt - enam hullemaks väga ei kannata minna, kui mu olemist arvestada!


5 comments:

  1. Replies
    1. Ma olen uuringutel käinud ja siis jäigi õhku see kahtlus, et migreen. Aga pidin jälgima ennast ja arst arvas, et kui tihedamini, kui kord-kaks kuus, siis ta migreeniks seda ei pea. Tol ajal aga kadusid valud ära (ise seostasin kaalulangusega, aga ei tea tegelikult millest) ja jäi asi soiku. Nüüd pean vist jälle hakkama uurima, kui need valud ära ei kao.

      Delete
  2. ibuprofen ja ibumentini tohib ka ja vaheldumisi/segi tohib ka süüa paratcetamoli ja ibukat :) seega kui valud ikka hullud, siis võid rahus süüa mõlemat. Lisaks on mingi retsepti oma mida võib ka raseduse/imetamise ajal süüa :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. peaks seda retseptikat perearstilt nuiama, sest muidu ma võtsin dolmeni, aga seda imetades ei tohi.

      Delete
  3. minul paratsetamool mingi valemiga valu ära ei võta. ainult ibumetiin.

    ReplyDelete