Viimane minisünnipäev

Jõudsin üle mitme päeva jälle arvuti taha. Tulin küll väga olulisi asju tegema, aga võtan selle pool tunnikest ja proovin siia ka mõned postitamist ootavad asjad ära kirjutada. Kõige olulisem asi, mis vahepealsetel päevadel juhtus, oli see, et Margus sai 11 kuud vanaks. Viimane minisünnipäev. Juba kuu aja pärast on mu pisike beebi aastane ja beebi nimetust saame kasutada vaid ühe teise elaniku kohta, kes juba varsti meile sisse kolib (aga sellest teine kord).


Mis selle kuuga Margus juurde on õppinud? Mitte just väga palju, aga nii mõndagi. Kõige suurem oskus, mis on juurde tekkinud on seismine. Margus suudab juba päris pikalt üksi ilma toe ja abita seista. Samme teha veel ei soovi. Pigem on talle just naljakas see ühe koha peal seismine. Ilmselt kõndimiseni enam väga kaua aega ei lähe, aga seni, kuni ta ise naudib "kui kaua ma nüüd seista suudan" momenti, olen mina rahul, et ta veel samme ei katseta.


Kuigi jalgu veel liikumise mõttes all pole, siis nüüdseks on möödanik moment, kus võis ohata, et Margus veel ei saa või ulata millegi ohtlikuni. Laua peale midagi enam jätta ei saa, lastel on pidevalt hädakisa, sest Margus on ka nende parimad peidupaigad avastanud ja isegi voodis pole neid enam asu. Margus on 10 sekundiga laste poolkõrgetes voodites mööda redelit, kui redelid on jäetud alla. Suurematel nüüd kohutus redelid oma voodisse tõsta ajaks, kui nad ise seda ei kasuta. Nad on läinud juba kergemat teed ja päevasel ajal võtavad tabureti appi üles-alla liikumiseks.

Hammaste koha pealt on juurdekasv jälle olemas. Suus on vähemalt üheksa hammast. "Vähemalt" just seetõttu, et ega ta enam nii väga näita ja neid tagumisi hambaid väga raske lugeda, kui vaevalt suugi lahti laps teeb. Üks hammas on tal hästi naljaka kujuga. Kui endal või suurematel hambaarsti visiit, siis näitas Margus kikud ka ette. Las spetsialist vaatab ja ütleb, kas selle T-kujuline hammas on normaalne nähtus või on tõesti nii imelik, nagu ma arvan.



Söömises pole edusamme viimase kuuga tekkinud. Öösel on ikka tiss sõber ja viimasel ajal päeval ka (ilmselt hammaste tulekust tingitud) . Kodust väljas küll enam rinda ei anna. Nii palju saab ta ikka ära oldud, et enam ei pea riietust selle järgi valima, et laps söögini pääseks ilma, et ema poolpaljaks peaks end kiskuma :D


Söögilauale midagi uut lisandunud pole. Saab maitsta kõike, mida soovib. Seega on saanud juba soolaseid ja magusaid poetooteid, aga igapäevaselt need ta laual pole. Väga maitseb jätkuvalt kana ja tatar. Magusamatest toodetest läheb hästi kaubaks mangopüree, mida mul veel päris suur ports maijooksust alles (võitsin seal terve kasti, see naturaalne mango ilma lisatud suhkruteta).  Ka kohupiim maitseb hästi. Jogurtit hetkel ei tarbi, sest miskipärast ajas Margus krooksudega seda hirmuspalju üles tagasi.


Juttu tuleb hirmus palju. Mämm-mämm, nänn-nänn, jeeee, öööööööö, eeeeeeeeee, äääää, emmääää on põhiline tekst. Ägggeeee kisab ka :D  Plaksutada meeldib ka ja lehvitada kõigile, kui dadaa vaja teha. Nii et suhtlus toimib juba suure hooga.



Vot selline see peaaegu aastane poisiklutt meil kodus on. Pätti oskab teha ja paipoiss ka olla. Jonnimise oskus on ka viimasel kuul külge tulnud, aga enamasti on ikka viks ja viisakas. Igati kiiduväärt ja imetlusväärne lapsuke emmele ja täielik tibimagnet võõrastele tädidele (eks need sõstrasilmad ikka tõmbavad D: ).


No comments:

Post a Comment