Kaheaastane kodu

Täna lapsehoidja kohustustelt koju sõites rääkisime maja remondist. Ikka selle külje pealt, kuidas majaremont ei saa kunagi otsa ja kui kord jõuadki ringi peale, siis hakkad selle aja peale otsast pihta uuendama, mis kord juba tehtud on saadud.

Poole lause pealt kargas mulle pähe, et täna on 6. august. Mis siis ikka, küsite te. Isegi Priit küsis seda, kui ma koju jõudes temalt küsisin, et mis eriline päev täna on. Ega muud erilist polegi, kui täpselt kaks aastat tagasi, 6.augustil, allkirjastasime notaris paberid ja saime endale selle suure ja hoolitsuse järgi karjuva maja.

Algul maja ostes olid meil nii suured plaanid. Kuidas me jõuame ludinal kõik asjad üksteise järgi kiirelt tehtud. Asjad ei olnud planeerides üldse nii aja- ja rahamahukad, kui nad reaalselt tegema asudes on. Ei ole me ka kahe aastaga saanud tehtud mõningaid asju, mida planeerisime esimesse poolaastasse.

Lisaks sellele, et remont võtab rohkem aega, kui ette kujutasime (eriti, kui remontijaid on üks ja see tegevus pole tema põhitöö), siis veel rohkem võtavad aega igasugu "peidetud vead", mis remonti tehes välja tulevad. Ja kuna Priit on selline eriti kriitiline ja pedant igasugu ehitamiste ja meisterdamiste suhtes, siis ega ühtki viga peitu ka ei tohi jätta. Kõik tuleb nullini puhtaks tõmmata ja siis edasi vaadata.

Sellest, mis me esimese aastaga tehtud saime, kirjutasin ma SIIN. Selles postituses tõin välja kolm suuremat eesmärki teiseks aastaks majas - suurtuba, teine esik ja Mareku tuba. Pean siinkohal ütlema, et lõpuni pole nendest ühegagi jõudnud :D

Elutuba oleks juba valmis, kui me välja mõtleks, kuidas pooleli jäänud kohast kõige mõttekam oleks edasi minna. Seni pole meil kummalgi head plaani tulnud. Seega seisab asi ja tegelema muude kiiremate asjadega. Nii palju sai tehtud küll, et kuksil 2/3 põrandast on saanud uued talad, valamise asjad said valatud ja osb on üleni terves toas maas, et normaalsem kõndida oleks. Lagi on olemas, seinad osaliselt tegemata, osaliselt osb all ja ühes jaos on kips ka juba peale löödud.

Elutuba on üks projekt, mis seisab seni, kuni tõesti leiame lahenduse, mis oleks kõige otstarbekam, aja- ja raha kokkuhoidlikum. Probleem seisneb selles, et elutuppa on uut ahju vaja lähitulevikus, aga me ei taha seda selle koha peale, kus ta praegu on. Aga kui põranda katet panema hakata, siis peaks arvestama uue ahju kohaga ka (sinna aluse valama ja vana ahju koha peale peaks siis tala tulema jms). Seinad ju võiks ära teha, aga mis kasu sellest on, kui pärast nagunii vaja põrandat edasi teha ja rikub remondi jälle ära. Ühesõnaga suur kamarajura ja hetkel ei taha meist kumbki aega raisata selle lahenduse leidmise peale.

Teine esik on peaaegu valmis. Ehk siis natuke on vaja veel pahteldada ja lihvida. Olemas on kõik siseviimistluse asjad - tapeet, värv, laematerjal, põrandakate. Isegi sisseehitatava kapi materjal on suures osas olemas. Aga kuna vahepeal tulid muud kiiremad projektid vahele, siis jäi esik oma aega jälle ootama. Ühesõnaga jällegi peab ütlema, et OLEKS valmis, kui maja mujalt kiiremat abi poleks vajanud.


Hädalisem koht ongi Mareku tulevane tuba. Mareku toa seinte tuuletõkkega katmise planeerimisel selgus, et seal vaja veidi kapitaalsemalt teha, kui vaid tuuletõke ja voodrilaud selga. Aga see oli kindlasti vaja enne sügist ära teha, sest mingi aeg sügisel tahaks ülevalt toa ikkagi valmis saada.

Ühesõnaga tuli jälle üks paras paari nädalane (ehk Priidu puhkuse pikkune) üritus remondi valdkonnas. Hetkel hakkab kõige hullem osa sellest läbi saama ja siis saab jätkata Mareku toa remondi/esiku remondi või veel millegi kolmandaga (ahjaa, korstna ots tuleb ka ära laduda kiiremas korras).


Iseenesest on teine elatud aasta siin majas olnud juba sellisem kodusem ja enam mitte nii hullult igal vabal momendil remontides. Nüüdseks oleme aru saanud, et igat sekundit remonti panustades jookseb päris kiiresti ummikusse. Isu saab otsa ja pole asjal mõtet. Priit teeb täpselt siis, kui aega ja tahtmist on (vahel siis ka, kui mina väga palju palun millegagi algust teha). Mina jätkuvalt olen vaid kõrvalseisja ja toetan kõigega, mida remondiväliselt vaja teha on.

Samas oleme jooksvalt päris palju tehtud ka saanud. Küll aeglase tempoga, aga parem see, kui mitte midagi. Lisaks ülal toodule sai Priit üles ühe enda tehtud akna ette, teine aken ootab pakette. Terrass on täitsa rahuldavas korras. Voodrilauaga saab ka äkki selle suve lõpuks maja viimase otsa üle löödud. Kevadel sai uus ja korralik kasvuhoone tehtud (mis võttis ka päris palju aega enda alla)  ja aiamaad suurendatud.

Priidu akna töökoda
Veel üks suur asi, mis sellesse aastasse jäi, on see, et saime tee remondiks toetust! Septembrikuus peaks tulema firma peale (neil enne pole aega) ja tegema meil tee korda. Loodan, et sellega lõppeb ära see sügisene ja kevadine mudauputus tee peal.

Milliseks järgmine aasta kujuneb, ei tea. Peas väiksed plaanid on, aga nagu elu näitab, ei kuku alati kõik asjad nii välja nagu tahaks. Eriti, kui mu emapalk läbi kohe saab ja ma mitte üks teps ei taha kohe tööle tagasi minna. Eks näis. Õnneks on meil majas piisavalt palju ka sellist tööd, mis ei vaja kiiret rahasüsti, vaid ainult tugevaid ja töökaid käsi :)


No comments:

Post a Comment