Lapse rinnast võõrutamine vol.1

Ööl vastu pühapäeva, kell neli, sai minul mõõt täis. Teist ööd jutti oli Margus peaaegu terve öö rinna otsas. Viga tal midagi polnud, sest nutt oli täitsa jonnimise nutt, mitte valust tingitud. Sellises vanuses lastel teeb juba väga selgelt vahet neil kahel. Kell neli võtsin kätte ja ütlesin, et kõik! Rohkem mina rinda ei anna ja võtame ette võõrutuse.

Sel varahommikul jäi Margus kuskil poole tunniga uuesti magama. Küll nutuga, aga ilma tissita. See andis mulle julgust kogu see asi ette võtta. Teadsin, et päevasel ärkeval olekuajal pole väga hullu ilma hakkama saada, aga just uneajad. Ka päevani uni, kui käruga magama ei pane.

Selleks, et päeva ajal topelt traumeerimist poleks, panin üheks uneks ta ikka kärru magama. Teise une üritasime voodis üle leida ja seda siis tissi abita. Läks üllatavalt hästi. Siiski hoidsin oma eufooriat tagasi, sest teadsin, et õhtu tuleb ilmselt kordades hullem.

Ööune ajaks olin ma juba 18 tundi rinda andmata olnud ja oli väga rinnakas tunne peal. No parajalt kõvad kivid olid rindade asemel juba. Veidi hirmuga mõtlesin, et kuidas seda last öösel kussutan, kui enda käega pihta minneski on päris valus. Ette ruttavalt võin öelda, et pumpasin veidikene enne magama jäämist ikka välja (kuigi sellest vist väga tolku polnud, öösel tegid rinnad ise veidi tühjendust imendudes läbi rinnapatjade igale poole).

Aga ööune saabumisest. Muud rituaalid olid täpselt samad nagu ikka. Ainult tissi ei saanud pikali heites. Kuna Margus magab ikka veel mu kaisus, siis selle võrra oli see võõrutamine lihtsam. Oli mul kaisus ja kui hakkas tissi kakkuma pluusi alt, siis keelasin karmi "ei" ütlemisega. Solvus küll ja nuttis veidi, aga ei mingit suurt kisa ja kära.

Läks pool tundi ja laps magas. Me Priiduga mõlemad vaatasime "oooooo", aga jätkuvalt ei lubanud endal loota, et see asi meil väga kergelt läheks. Priit oli vist optimistlikum, sest minu pakutud ööbimise Mareku toas lükkas ta tagasi ja magas ikka meie juures. Magama jäi Margus poole kümne ajal (tavalise kaheksa-üheksa asemel). Mina ise läksin nõks enne kahtteist magama ja poole ühe ajal sain juba üles ärata, sest Margusel oli esimene ärkamisepaus.

Kusjuures, see et esimene paus alles umbes kolme tunni pärast tuli, oli juba suur edasiminek. Kolmetunniseid vahesid oli meil öösiti ikka harva. See ärkamine oli ajaliselt öö üks pikimaid. Tund aega jouras enne, kui magama tagasi sai. Seekord veel väga vägivaldselt mu öösärgi kallal ei toimetanud, aga paar korda ikka proovis tissini ronida. Lõpuks jäi minu kõhu peale toetades magama.

Uus ärkamine oli kolme ajal. Seekord saime poole tunniga uuesti magama. Nuttu polnud rohkem, aga veidi kõvema häälega tuli seekordne kaeblemine. Tissi ei küsinud ega proovinud ka otsida. Lihtsalt tahtis süles olla ja pead mu peale toetada. Lõpuks jäigi sülle magama.

Viimane ärkamine oli kella veerand viie ajal. Seekord oli vist tema silmis see viimane piir, kust oleks tahtnud juba väga tissi (või äkki süüa?) saada, sest nõudis väga lärmakalt oma sõnadega kui käitumisega tissi. Kui ma ta käed ära tõmbasin ja karmilt "ei" ütlesin, solvus ta vist hinge põhjani. Oh, seda nägu... Südame alt tõmbas kui noaga läbi ja ma olin juba nii lähedal, et talle see tiss anda. Mitte üldse selle nutu pärast, vaid just see näoilme..

Aga suutsin oma emotsioonid alla suruda, sest teadsin ju, et kui nüüd annan, siis hakkame järgmisel päeval uuesti nullist pihta. Seda ma ei tahtnud ei talle ega endale teha. Lõpuks, kui Priit oli juba üles ärganud ja valmistus tööle minema, jäi Margus tema koha peale uuesti magama kella veerand kuue ajal ja magas kohe pikalt.

Mina ärkasin kuskil veerand kaheksa ajal ja imestasin, et nüüd nii pikalt see uni poisil peal. Margus ise ärkas alles poole kaheksa ajal. Tahtis süüa suhteliselt kohe. Kõhtu mahtus hämmastavalt palju toitu :)

Praeguseks olen üle 28 tunni rinda andmata olnud. Tissid on päris punnis ja valusad. Ilmselt püüan Marguse esimese une ajal veidikene neid tühjendada. Margus on rahulik ja õnnelik. Ei ole märkigi, et emme oleks öö otsa "piinanud". Mängib ilusti enda ette ja pole üldse minus kinni, nagu veidi kartsin.

Ehk oligi tegelikult õige hetk lõpetada, sest Margus ju ainult mängis tissiga ja mõnules seal. Samas pean ütlema, et minu jaoks on emotsionaalselt see tunduvalt raskem, kui ootasin. Ikkagi mu viimane pisike. Aga nüüd võin oma tissidele kiitust avaldada edukate tööaastate eest ja nad rahulikku pensionipõlve nautima saata! :)

Kas saab veel nunnum olla???
PS! Paari päeva pärast teen uue kokkuvõtte, kuidas järgnevad ööd lähevad: olen kuulnud, et teine ja kolmas pidavat need kõige hullemad olema. Eks ole näha :)


No comments:

Post a Comment