Lutist priiks ja rinnapiim

Kui Margusel juulikuus hakkasid järgmine ports hambaid tulema, siis igemepaistetusega sai ta endale ka igemepõletiku kallale. Kohe nii hullusti, et laps polnud nõus lutti suu sissegi võtma. Sai teda siis lohutatud rinnaga, minu õnneks saab ta ju jätkuvalt veel rinnapiima. Kui seda luksust poleks olnud, siis oleks see laps vist kolm ööpäeva nälgas olnud, sest nii kaua ei tahtnud ta peaaegu mitte midagi peale rinnapiima. Või noh, tahtis küll, aga sülitas kohe peale esimest proovimist välja ja rohkem polnud nõus midagi maitsma.

Selleks ajaks, kui lapsel suu oli piisavalt terveks ravitud ja ta oleks saanud juba lutti jälle võtta, olin mina targalt kõik lutid majapidamisest ära hävitanud. No polnud ju enam paremat momenti selleks. Imelik oli küll, et polnud enam suhu midagi lükata, kui laps maha oli vaja rahustada või magama panna. Aga ega Margus rumal pole, ta leidis endale asenduse.

Asenduseks sai minu kurvastuseks tiss. Ehk siis meil on kodus aastane, kes saab tissi ööpäevas 5-6 korda kindlasti. Enamus korrad neist on öösel, kus ta läbi une joriseb ja muud moodi maha ei rahune. Eks ta oleks õigem ära võõrutada sellisest öisest tissitamisest, aga uskuge - kergem öelda, kui teha. Vahel tuleb suur tissivajadus ka õhtusel perioodil, kui oleme kodust väljas. Kipub pluusi pugema ja "nänni" nõudma.

Tegelikult oli mul kuri plaan tema sünnipäevast alates hakata rinnast võõrutama, aga võta näpust. Poisil hakkasid jälle mingid hambad igemest välja end juurutama ja kus ma siis nutva ja kaebleva lapse käest viimasegi lohutuse ära võtan. Pealegi on Margus nüüd nii kiindunud oma kahte lohutajasse, et hetkel olen ma täiesti ummikus plaanipidamisega, et millal see kõige õigem aeg nüüd oleks ametlikult piimameiereil uksed lukku lüüa ja igaveseks aidaa öelda.

Peamine põhjus, miks üldse peaks juba hakkama võõrutama, on mu sügisene kool. Aga ilmselt hakkan iga õhtu koju sõitma ja siis nagu ei oleks takistuseks, et mul kodus rinnalaps on. Eks ta võib olla mõnel õhtul, kui uni enne minu koju jõudmist peale tahab tulla, teeb veidi trianglit. Või siis teeb esimesel koolinädalal nii hullu tsirkust, et peale seda tuleb karm koolitus ette võtta. Kes teab....

Mind ausalt ei kõiguta karva võrdki, kui keegi peaks ütlema, et Margus on liiga suur juba, et rinnapiimal olla. Ilmselgelt võõrale võibki nii tunduda, sest peale vaadates võib ta pool aastakest kindlasti vanem välja näha (84cm pikk juba). Aga tegelikult ei ole ju aastane midagi nii vana, et peaks kindlasti võõrutamisele mõtlema.

Seega jätame endale veel mõned kuud mõtlemisruumi, kui poiss ise teisiti üks päev arvama ei hakka (Marekuga juhtus nii, et jättis ise ära). Aga nende öiste tankimispeatustega tuleb küll midagi ette võtta. Mida soovitate? Lihtsalt süda kõvaks ja ei annagi rinda? Midagi asenduseks ka ju pole anda, sest lutti ei võta, pudelist ega nokatassist ei joo, aga tavaliselt klaasist öösel unisele lapsele vist ka juua ei anna.

juunikuus sai veel lutti unemeelitajana kasutada :) 


2 comments:

  1. Minul said köik kolm last rinda 1,5a. See oli nö meie kvaliteetaeg. Vôtsime aja maha, pikutasime voodis. Hiljem vahetus tissitamine lihtsalt kaisutamistega.

    ReplyDelete
    Replies
    1. See aeg, kuniks lapsed rinnapiima saavad, on tõesti ülimõnus. Mareli sai mul isegi 1 aasta ja 7 kuud rinda. Margusega kuidagi on lihtsalt tundunud, et oleks justkui suur mees juba ja aeg lõpetamiseks hakkab vaikselt peale suruma :D Ma isegi ei tea millest see tunne mul tekkinud on, sest tavaliselt just ju peetakse viimast last võimalikult kaua beebiks :D

      Delete