Plära-lära leenu postitus

Kell on täpselt nii palju juba, et targa mõistusega inimene läheks magama. Ta teaks, et Margus ärkab kindlasti homme jälle kella viiest koos Priiduga  (kes peab tööle minema :D ) üles ja ajab emme ka kindlapeale järgneva veerandtunni jooksul jalgele. Seega tark inimene paneks arvuti klõps kinni ja läheks kohe nüüd punkti pealt magama.

Aga ma olen osa oma tarkusest juba ära kaotanud sellega, et olen esmaspäevast saati viie-kuue ajal ärganud. Iga hommiku ärkan ja kirun, et nii kaua sai õhtul arvutis tegutsetud. No mis sa teed, kui muidu aega pole asju kirja panna. Annaks siis keegi seda vaba aega päeva jooksul, et asju uurida ja sättida. Ei, tuleb ikka ööajast. No ja siis oledki hommikuks zombi, sest üks väike kutt ei koti su õhtustest tegemistest mitte grammi võrragi.

Ega mul midagi suurt täna ja praegu öelda polegi, tulin niisama lobisema. Sellest, kuidas ma juba vaikselt ette paanitsen seda sügist. Teate, ma veetsin viimased kaks tundi oma lõputöö jaoks materjali otsides. Saate aru, mul pole veel kool pihtagi hakanud, juhendaja valimisest rääkimata, aga mina juba tuuseldan. Hallooo, ma pole üldse kindel, et ma oma soovitud teemal üldse lõputööd teha saangi. Ühesõnaga soss mis soss.

Aga see tuleb sellest paanitsemisest. Kuidas ma ikka kõik asjad korraga toimima saan. Jah, tean, saab saab. Kuidagi moodi saab alati. Kui ühtpidi mitte, siis teistpidi ikka. Samas jälle ei taha, et keegi selles tohuvabohu olukorras kannatajaks jääks.

Tahaks ikka võimaldada lastel võimalikult palju lõunati koju tulla. Tahan olla olemas, kui kiirkorras vaja ühele-teisele või kolmandale poole joosta. Tahan anda lastele võimaluse osaleda nii huviringis, kui nemad ise tahavad. Mitte kui paljudesse on emal-isal aega viia. Aga kõik ei saa.

Selle huviringide koha pealt rääkides. Marek ja Mareli hakkavad sügisest muusika eelkoolis käima. Ma ei tea kust, aga Marekul tuli juba poole õppeaasta pealt suur tuhin peale, et tema ikka tahab muusikakoolis käima hakata. Sai talle ju ka plokkflööt ostetud (laste enda raha eest veel kusjuures).

Katsetele ilma eelkoolita ei olnud mõtet teda saata. Uurisin, kas eelkooli nii vanasid üldse võetakse, aga seal polevat vahet, kui vana sa oled. Ikka võetakse. Kui maksad, võtavad vastu :D Ühesõnaga nüüd hea Marekul ja Marelil koos käia. Kuidas nad sinna saavad, on iseasi. Jään lootma, et eelkooli aeg on mulle sobival ajal ja kui pole, on üks inimene, keda paluda, et ta mu lapsed kaasa haaraks oma last eelkooli viies :)

Ja enda koolist juba rääkisin. Lisaks õppetööole on vaja Marguse hoid ära korraldada. Uhh, see on see eriti suur probleemiallikas. Teoorias on lihtne, aga ma juba paanitsen ette, et praktikas nii lihtsalt asjad välja ei kuku. Aga ma ilmselt paanitsen üle. Siiski neli päeva jutti pikalt Margusest eemal. Ma ei teagi, kummale see raskem on. Ilmselt kõige raskem on see mu rindadele, kui Margus kiiremas korras oma suurt piimanälga ei vähenda. (ööseks ronin ikka koju vahepeal, seega ööajal olen ta jaoks olemas)

Ahjaa, selline faktor nagu TÖÖ peaks ka kuskilt pinnale ujuma. Emapalk saab ju aasta lõpuga läbi. Jeerum, ma ei taha veel tööle minna. Mitte et mu töö ei meeldiks mulle. Meeldib küll, aga seal on mitu väikest "AGA", mis kogu selle asja veidi keeruliseks muudavad. Tööle mineku ja seal käimise ja olemise. Pssss, lükkan selle töö mõtte praegu peast vägivaldselt välja. Muretseme selle pärast siis, kui mul on sessiaeg, Margus on haige ja emapalka ei tule :D

Ah vahelduseks mainin veel ära selle, et ärge üldse arvake, et ma praegu kaeblen. Ma niisama, omaette (sest ilmselt keegi ei viitsi siiani seda jura lugeda) viskan mõtteid õhku. Mul peas on viimasel ajal nagu suur pusletükkide mägi. Tunnen, et kui ma nüüd kõik tükid ilusti oma kohale saaksin, oleks hulga kergem olla. Aga need tükid, kurjamid, kipuvad ringi liikuma ja muutuma. Seega ongi tunne, nagu kindel maapind on jalge alt kadunud. Aga siiski, lugegem seda postitust just veidralt positiivses noodis. Mitte kui ühe segi keeranud ületõmbleva kodukana juttu.

Aga mõtetega edasi minnes... No see Mareku kooli asi ka veel.. Oleme sel teemal Marekuga läbi suve päris palju rääkinud. Veel praegugi võtab lapsel (ja endal seda nähes) see silma märjaks. Andsin talle lubaduse selle koha pealt ja kavatsen seda pidada. Nui neljaks, aga ei murra seda lubadust!

Nii ma peangi siis sügisel siblama ühe lapse kooli, teise lasteaia (jumal tänatud, et need kaks ühes majas vähemalt on), muusikakooli, enda kooli ja kodutööde ja Marguse vahet. Kui kuhugi vahele veel kodu ka mahutaks, oleks super. Oih, Priidule peaks ka ikka veidi aega pühendama, kust küll selle aja leiaks?

Kõigele lisaks tahaks ikka trenni ka teha, siia postitama jõuda ja aktiivse augusti üritus jätkub ju järgmisel kuul (sellest pikemalt varsti ühes postituses)... Ah, mis ikkka! Öeldakse ju, et kes palju teeb, see palju jõuab. Sisendan endale, et kui vaid kõik graafikusse jooksma panen, läheb väga hästi! Tuleb korralik paberimajandus teha kõige organiseerimisega ja voilaa. Kõigel oma aeg ja koht!

Kas läheb ka nii hästi? Eks aeg näitab... Seniks tuleb keskenduda mitte üle paanitsemisele, korraliku plaani koostamisele ja MAGAMISELE. Just, magamine on kogu asja võti. Kui magaks, oleks päeval erksam ja asjad saaks tunduvalt kiiremini ja efektiivsemalt tehtud. Seega ausõna ma ronin nüüd voodisse. Omaasi, kas magama ka jään, sest TLC pealt käib see lahe saade, kus pensionärid treenivad käest lastud noori. Noh, teate küll ju? Või kui tea, siis vaadake ise järgi!

PS! kaks pseudoprobleeim on mul veel blogiga seoses. Kas muuta nime (see kuidagi on hakanud mind häirima) ja kas kolida wordpressi üle? 


6 comments:

  1. nii ilus oled! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. aitäh :) fotograafi pildid on kohe teine tera ikka, endal ka hea vaadata, kui ilusaks võib kellegi teise silmavaade teha :)

      Delete
  2. täiesti offtopic- sa oled sellel pildil täiega Julie Andrewsi nägu :).
    Aga teemasse: kui muusikakooli eelkoolis käimine liiga kaugeks ja väsitavaks muutub, too meie muusikastuudiosse. Veidi lähemal :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma kohe googeldasin Julie Andrews, sest minu mälupilt temast ja minu pilt kuidagi ei klappinud, aga sul õigus. Kindla nurga alt tehtud pildi puhul on tõesti sarnasust märgata ;)

      Muusikastuudio mõtte jätan ajusoppi alles tagavaraks, aitäh info eest!

      Delete
  3. Mul on ka vahepeal tuju muuta oma blogi nime :D aga siis mõtlen et ah las olla. Sinu Marisjamaailm on ju ka täitsa okei nimi.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul oli üks veidi jooksulikum nimi välja mõeldud ja aludtasin isegi wordpressis lehe tegemist, aga iga kord jooksen seal asjadega ummiku ja siis mõtlen, et kellele seda kamarajura vaja on?!? Elan aga bloggeris edasi 😀

      Delete