Rakvere Ööjooks 2016

Järjekordne jooksuvõistlus on selja taga. Emotsioonid on peale 4-tunnist ööund täitsa värsked ja välja magamata veel. Niisiis panengi nad kirja ära :)

Üritus algas, nagu ikka, autosõiduga. Alati peavad need jooksuvõistlused nii kaugel olema, et keha jõuab kangeks jääda istumisest. Õnneks jõudsime kohale piisava ajavaruga, et sai lihased lahti kõnnitud ja võimeldud.

Esimese asjana läksime võtsime oma numbrid välja. Minu number oli seekord ei midagi ütlev 2419. Nii suvalist numbrit mul polegi veel vist olnud. Või vähemalt ei mäleta (aga sellised numbrid meelde ei jäägi:D).

Kui numbrid välja võetud, vaatasime platsil toimuva melu üle. Eriti tõmbas Sportlandi telk, kust skoorisin endale valge mizuno nokamütsi. Mul oli hädasti vaja uut mütsi, sest kõik olid omadega juba nii läbi. Eriti vajalik oli veel valge, et päike peale liiga ei teeks. Nii saigi 10 euri supermõnusa mütsi. Jooksingi kohe sellega ja oma vana jätsin kotti vedelema.

Peale telkidele silma peale viskamist tegime väikse jututuuri erinevate tuttavatega, kes silma jäid. Kuigi Facebooki järgi oleks pidanud tuttavaid olema terve ports, siis reaalselt nägin ikka väga väheseid. Üks aktiivse augusti osaleja, Kadri, tundis mind ära ja tuli ka rääkima. Väga lahe oli näost näkku ka mõnda inimest näha, kellega igapäevaselt kokkupuude (muide, Kadrit jälgin ka Instagramis, seega ta nägu oli vägagi tuttav).

Peagi oli kell nii palju, et tuli riided ära vahetada. Läksime auto juurde striptiisi tegema. Kuna meil auto oli sellisel väiksel ja tagasihoidlikumas parklas, siis saime ilusti auto juures ära vahetatud riided. Ma koorisin oma sada kihti riideid maha, vahetasin isegi retuusid poolpikkade vastu ja edasi sammusin juba t-särgi väel :D



Pluusiga muideks olen väga rahul, suurust oli rohkem kui küll ja ilmselt oleks isegi L suurus ilusti seljas istunud :) Mul oli küll üks erkkollane pika varrukaga pluus kaasa võetud. No igaksjuhuks, kui ei peaks ürituse särk selga minema või nii :D Aga õnneks seda probleemi polnud. Sellest pluusist saab nüüd mu trennipluus kuniks t-särgiga jooksmise ilma meil on.

Auto juurest tagasi kõndides sõin veel ühe EatNatural´i batooni ära. Võtsin endale kolm batooni kaasa - ühe enne jooksu ja kaks peale jooksu söömiseks. Varsti, kui lastega degusteerimine tehtud saab, kirjutan teile ka neist pikemalt, aga nagu mitmed teisedki on kiitnud, on need batoonid igati on hinda väärt!


Ega kaua enam läinudki, kui stardikoridorid lahti tehti. Startisin sõbranna ja ta vennaga koos. Enne starti veel võimlemist, mõned naeratused kaameratesse ja pihta jooks algaski. Enne meid läksid veel poolmaratoni jooksjad ka, seal hulgas päris mitu tuttavat. Minu respekt neile, loodan septembris ise ka nii tubli olla!

Enda jooksu alguses kaotasin kohe sõbranna ära. Nägin, et üks erkkollane nokamüts (selle järgi lootsin teda silmis hoida) ees virvendab ja panin järgi liduma. No tuli välja, et see polnudki tema ja nii ma terve jooksu jooksin üksi. Korraks küll nägin sõbranna venda, aga veepunktis kaotasin ka tema silmist (või õigemini lidus ta eest ära).

Jooks iseenesest ei olnud üliraske, olenemata, et mu keskmine pulss oli 184 lausa. Tunne küll selline polnud, seega on karvane tunne, et see vöö pani villast. Maksimum näit oli 197. Jooksin täpselt sellises tempos, nagu alla tunnise jooksu puhul oli vaja. Kuniks lõpus olid mingid nõmedad tõusud.

Need tõusud mu ajale saatuslikuks saidki. Kui tõusud läbitud, pidin tõdema, et need võtsid aega liiga palju ja alla tunni jooksu siit ei tule. Polnud kurb grammivõrdki, sest tegelikult olin jooksnud kiiremini, kui olin arvanud.

Finiši  lähedusse jõudes kuulsin kuidas mikrofonides kõlas lause, et "nüüd tulevad jooksjad, kes läbivad kilomeetri 6 minutiga või veidi peale. See on täitsa korralik sörkjooksu tempo." Mõtlesin, et oh, mu tempo on "täitsa korralik" ja tegin selle peale väikse lõpuspurdi.

Minu kell näitas ajaks 1 tund 2 minutit ja 36 sekundit. Olin botaste võitmiseks ennustanud ajaks 1 tund 2 minutit ja 35 sekundit. Seega lõin käsi kokku, et äkki on lootus võita jalavarjud endale. Aga ametlik aeg oli 7 sekundit kiirem (ehk 1:02:28), seega sinna see lootus läks :D


Koju jõudsin poole kahe ajal. Margus oli end üllatavalt hästi üleval pidanud. Uneaja saabudes oli tunnikese nutnud, aga muidu oli täitsa tubli! Ma olin hommikul seda kuuldes väga üllatunud. Samas, kui aru sai, et ma kõrval, siis istus nende vähestest öötundidest poole aja ikkagi tissi otsas. Kui juba oli see koju tulnud, siis enam ei saanud ju käest lasta :D

Kokkuvõtteks võib öelda, et olen jooksuga väga rahul! Meelelahutuslik pool oli 2014. aastal küll kõvasti parem, aga siiski oli ergutajaid tunduvalt rohkem, kui igal teisel jooksul, emotsioon oli suurem ja iseenesest juba see pimedas, jahedas õhtus jooksmine on midagi omapärast ja erilist. Olen paljudele öelnud, et kui oled jooksumaailma sisenemas, siis ööjooks on kindlasti üks jooksudest, mida valida oma esimeseks võistluseks! Hooaja viimaseks 10-km jooksuks sobis see ka väga hästi!

Kuidas teil läks, kes jooksmas käisid? Jäite rahule?


10 comments:

  1. Mul on järgmine nädal suvekõnd ja ma tellisin number väiksema särgi, aga nüüd kardan, et äkki ei lähe mulle ikka selga :D Ma peaks uurima, et kas saan vahetada.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul nende särkidega kogu ae hirm, et äkki jääb väikseks 😁 mis teha, üks kompleks millest lahti ei saa.

      Enamasti neil vist on võistluse päeval mõned särgid tagavaraks olemas, aga targem uurida asi järgi.

      Delete
  2. Väga tubli tulemus ju! Küll see alla tunni 10 km ka tuleb. Ega ta tulemata jää! Ma pole siiani Rakveres jooksmas käinud ja nüüd lähiajal ei satu ka ilmselt. Teeb täitsa kadedaks :) heas mõttes.

    ReplyDelete
    Replies
    1. ma sel hooajal korra olen juba alla tunni kätte saanud. Rapla Selveri jooksul tuli see tulemus väga ootamatult :P Arvestades Rakvere rada, olen ajaga väga rahul :)

      Delete
  3. Mina läbisin samuti 10km ja loodetav aeg oli alla tunni....saatuslikuks sai kehv koht stardis ja kõndivad inimesed rajal�� Pidevalt pidigi tegelema sellega, kuidas kellestki mööduda ja oma tempot hoida...finišeerumise ajaks saidki mõnekümned sekundid üle tunni.

    ReplyDelete
    Replies
    1. jeerum, need kõndijad. ma olin vahepeal nii tige, et isegi minusugusel aeglasel algajal võttis sammu sassi ja tempo maha. Ma ei taha teada, mida need kiiremad tundsid ja mõtlesid. Ma lihtsalt ei saa aru, kas on natuke raske mõelda ka teistele osalejatele. Pole ju vaja kolmveerand teed enda alla võtta kui on teada, et rada on ühine jooksjatega.

      Delete