Pikemalt lasteriietest

Tegin laupäeval suure koristuse laste jopede-pükste-kombede ja ka mütside-sallide kastides. Ma olen seda sorti inimene, et kui ma kuskil soodsalt näen lapsele riiet, mis hetkel on veel suur, siis ma ikka ostan ette ära ja hoiangi teisel korrusel kastis. See aga eeldab aegajalt korralikku koristust.

Kogu selle lappamisega tuli mõte, et kirjutan veidike, kuidas mina suhtun riietesse, seekord siis täpsemalt lasteriietesse. Korra olen varem ka sel teemal veidike kirjutanud ja sellest võib lugeda SIIT.

Minu lastel on kappides riided sorteeritud laias laastus kaheks - koduriided ja korralikud riided. Korralike riiete kapis tegelen mina ja lapsed seni veel ise seal väga sobrada ja valida ei saa. Arvestan muidugi laste arvamust (kui näiteks Mareli tahab kindlasti kleiti või Marek tahab pika varrukaga pluusi t-särgi asemel), aga laias laastus mina annan riided kätte hommikul ja lapsed kannavad. Sellist asja, et "mina seda selga ei pane" esineb ikka üliharva meil ja enamasti suudavad nad mulle sobivalt ära seletada, miks nad pole nõus kindlat asja selga panema (näiteks Marek keeldus üht pluusi selga panemast, sest väidetavalt koolis noritakse seal peal oleva pildi pärast - loogiline, et siis see pluus läkski otsemaid kodukappi).*

Koduriiete kapis on lastel oma voli. Panevad hommikul selga täpselt selle, mida ise sealt heaks peavad. Vahel on küll Marelil dressipükste peal satsiline kleit, aga ju siis sel päeval on nii vaja. Mina üldjuhul väga ei korrasta nende valikuid (kui just jalga pole läinud lühikesed püksid, aga kohe on õueminek, siis palun küll pikkade vastu ümber vahetada püksid).

Mille järgi aga ma sorteerin, mis riie läheb koduriiete kappi ja milline korralike riiete kappi? Eks ikka välimuse järgi. Eelkõige mängib rolli siin plekid, augud ja üldine pleekivus. Kui riidele tekib mingi plekk, mis maha enam ei tule - läheb kodukappi. Kui tekib auk, mida niimoodi ära parandada ei saa, et välja ei paistaks - läheb kodukappi. Kui riie on saanud juba kordi-kümneid pesta ja värv pole enam suurem asi - läheb kodukappi.

Ma ei taha öelda nüüd, et kodus on ainult plekilised, parandatud ja luhtunud värviga riided, aga eks neid jätkub piisavalt. Mõni kindlasti nüüd hoiab peast kinni ja mõtleb, et kes küll lubab oma lapsel plekiliste pükstega ringi käia, siis julgen täitsa vabalt öelda, et mina!

Elades maal, kus iga mu laps suudab esimese viie minuti jooksul õues viibides enda ühele plekile vähemalt 5 sõpra juurde tekitada, siis mulle absoluutselt ei lähe korda, et seal enne õue minekut ka üks plekk peal oli :D Seda enam, kui ma tean juba ette, et nad mäkerdavad end ära ja tihti nii, et plekid ei tule maha, siis ei raatsi ma neil lasta ära rikkuda korralikke riideid.

Neid plekisõpru ja auke suudavad nad ka väljaspool kodu väga kergelt tekitada. Seetõttu eelistan ka korralikke riideid (Marelil rohkem, sest lasteaias müratakse ikka tunduvalt rohkem ja äpardusi juhtub ka tihedamini) osta pigem taaskasutusest odavama hinna eest (või poest soodukate ajal).

Riietest rääkides tooks välja veel, et milliseid riideid mu lapsed üldiselt kannavad. Marekul on koolipäevadel põhiline riietus teksad, t-särk ja kampsun või teksad, pikavarrukaga pluus ja fliis. Pusasid ma väga kooliriietuseks talle ei vali ja need on enamasti kehalise kasvatuse tunnis seljas. Mulle meeldib, kui ta koolis veidi viisakam välja näeb ja kampsuniga käib.

Mareli kannab enamasti retuuse/dressipükse, t-särki ja fliisi. Nüüd, kui juba hommikul tuleb õuepüksid ka peale tõmmata, saab ta rohkem sukkpükste ja kleidiga ka käia. Teades kui palju ta ringi tuuseldab ja vehib, siis ma väga kleidi kandmist ei eelista. Vähemalt mitte ilma sukkpüksteta.

Marguse riietuse puhul on kodus tavaline taks body ja sukkpüksid/dressipüksid. Tema puhul on küll kindlad püksid-pluusid, mis peale tema kandmist lähevad otsejoones prügikasti. Need on nö "ehitusriided", millega ma luban tal ringi kolada igal pool (näiteks tahmaste kivide juures, kui me pliiti lõhkusime) ja mille määrdumisel ei sure ükski mu närvirakk.

Väljaspool kodu on Margus riides vastavalt kohale, kuhu me lähme, aga ega me väga palju kuskil kolamas ei käi. Seega teksad, pluus ja fliis/kampsun on põhiline valik kodust välja minnes.

Õueriietes ja jalanõudes on mul täpselt sama jaotus. Isegi nagid on erinevad kodu ja korralikele riietele ning mütsid-sallid on ka eri kohtades vastavalt kasutusele. Kodused asjad saavad lapsed ise kätte, korralikud on kõrgemal, et neil ei tuleks tuju koju mõni uus müts pähe tõmmata.

Minu üldine suhtumine riiete muretsemisel on, et esmalt otsin taaskasutusest ja kui ei leia sobivat, ostan poest. Seda nii tava- kui ka õueriietel. Päris mitu hooaega on nii läinud, et polegi olnud vaja poest osta ülerõivaid, sest olen leidnud piisavalt korralikud asjad kaltsukatest. Muidugi, kui mõni väga hea soodukas ka poes on ette jäänud, siis tuleb sealt ka osta ja tavaliselt kipub olema nii, et mu lastel on ühe hooaja ja suuruse riideid rohkem kui üks variant (seda nii kodu kui korraliku variandi puhul). Mis näitab, et tegelikult võib taaskasutuse korras saada päris palju häid riideid, kui oskad otsida :)

Näiteks sel nv kappe koristades selgus, et Marelil on praegu parajaid k/s hooaja jopesid lausa viis (arvestades, et lisaks neile on mõned sellised, mis kohe jäävad väikseks ja mõned, mis veidi suured, aga saaks juba kanda). Ja muidugi sinna juurde veel mitu kombekat (mis on Mareli lemmikud, sest neid saab kiirelt selga).

Lõpetuseks tooks kokkuvõtlikult välja mõned seisukohad seoses lasteriiete muretsemise, kasutamise ja ära viskamisega:
  • Ma viskan riideeseme prügikasti ainult sel juhul, kui olen 99,9% kindel, et seda enam kuidagi kasutada ei saa ega kellelegi anda ei kõlba. 
  • Riided, mida enam tarvis mul/meil (meil on süsteem nendega perekonnas) pole, anname ära ühele suurele perele. 
  • Kodus on täiesti normaalne kanda riideid, mis on veidi parandatud või mõne väikse plekiga (ei mõtle plekke, kus pool pluusiesist on õlilaiguline vms)**.
  • Eelistan võimalusel taaskasutust poest ostmisele/tellimisele.  
  • Pigem ostan ette ja soodsalt, kui viimasel minutil kallilt. 
  • Lasteaia ealisel lapsel peab olema vahetusvõimalus välisriietes nii kodus, lasteaias kui lasteaiaõues. Seega ideaalne oleks kuus vahetusriietust hooajas (nt: 3 kombekat, kolm jope-püksi komplekti) ja koolilapsel neli vahetusvõimalust (kaks kodus-kaks koolis). 
  • Kodust väljaspoole minekuks valin riided mina, kodus on lastel võimalus ise otsustada. 
Millised on teie eelistused? Kas välisriided otstate kõik uuena ja panete ka kodus uued riided õue selga? Kuidas toariietega on? Kas teil on ka eraldi kodu ja väljaskäimise riided ja kui palju saab laps ise kaasa rääkida riiete valikus?  

* Kõik riided on ikka sellised, mis neile küll meeldivad, aga aja kokkuhoiu ja kapi korrashoiu mõttes võtan mina neile hommikul riided välja enne nende ärkamist.

** Jutt käib maal elades. Kui me elaks mujal, siis kindlasti näeks ma asju veidi teisiti.


2 comments:

  1. Meil kõik riided kapis koos, ma ise vaatan, mida selga paneb. Kodus lasen ka tal endal panna, midaiganes soovib selga. Linna peale minnes korrigeerin. Lasteaias on retukate ja särkidega, rahu majas. Lasteaia hoovis on aga kasvõi megaplekiliste pükstega, mul jummala savi. Õues mängimine, on õues mängimine, ei ma raatsi sinna koguaeg uusi talle õue osta, mängib kuniks väikseks jäävad. Õueriietust..noh, oleneb tegelt. Kui järelturul ok hinnaga ja seisus, ostan sealt. Kui järelturul on aga kulunud kombe ja hind selline, et pane veidi peale ja saad poest uue, ostan pigem poest. Püüan ka soodukatega osta või siis naabrilt pinnida, kas tal enda tütrest suureks jäänd õuekaid meile müüa on. Nimelt naabri laps aasta vanem ja nii mõnigi kord olen üle hoovi saanud diili teha, jõle mugav :D Sügisel käib lasteaias ehk ka samade riietega, mis kodus/ linnaski, oleneb, kas on määrdunud või mis seisus on. Nii..savi juba :D linna muidugi mustasid asju ei pane või poodi minnes, aga ei ahasta, kui peale lasteaeda lähen poodi sopakolliga. Tegu on lapsega, muidugi riided määrduvad ja ma ei viitsi 20 eri komplekti lasteaias hoida või kaasas tassida, et see too ja kolmas. Kunagi tegin nii, nüüd mitte. Ja veel on lasteaia õueriiete tingimus see, et need peavad olema korralikud. St, veepidavus peab olema säilinud ja terve olema. Siis tean, et laps on siiski kuiv peale õueskäiku. Kodus veel saan silma peal hoida, et kas nüüd on kuskilt märg või mitte, aga lasteaias pole õpetajatel ju aega vaadata, mis seisus mingil hetkel riided ja laps on. Seega mingeid ulmekulunuid katkiseid "lasteaeda sobivad" riideid ei pane lasteaeda.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Taaskasutusega peab jah arvestama, et oleks soodsa hinnaga. Olen näinud ka pakkumisi, on kallimad, kui poes uue ostmine. Õnneks aga neid soodsaid pakkumisi ikka liigub- nii fb gruppides, osta.ee-s kui ka meil siin ühes kohalikus kaltsukas ;) Ja veekindlus on tõesti väga oluline.

      Delete