Spioonist ema

Marek tuli üks päev minu juurde ja küsis väga konarliku inglise keelega, mida üks lause tähendab. Kuna ma aru sain vaid pooltest sõnadest ja sedagi tugevalt aimates, siis palusin telefoni, et lugeda, mis lausest jutt käib. Marek ehmus selle peale ära, nagu oleks midagi lubamatut käsil. Tegelikult polnud (lihtsalt arvas, et see mäng on selline, mida ma ei lubaks võib olla mängida), aga ma hakkasin mõtlema, et kaugel see aeg ikka on, kui ootamatu kontrolli peale võib ekraanilt paista kõike muud, kui ema on lubanud. 

Ilmselt tuleb see aeg tunduvalt kiiremini, kui ma tahaks. Kahjuks ei mängi tänapäeval lapsed nukude ja autodega vähemalt 12. eluaastani, nagu mina seda tegin. Paratamatult tuleb peale aeg, kus ma pean tõdema, et mul pole 100% kontrolli selle üle, mida mu laps Interneti maailmas teeb või kirjutab. Isegi kui mul on kontroll tema nutivahendi üle, ei takista see tal teha rumalusi mõnest teisest vahendist ja mujal, kui kodus (väike nostalgiline arutlus, aga kui palju üldse tänapäeval noored internetipunkte kasutavad? Kas neid üldse esineb või on see üle kandunud wifi levialaks ja telefon/arvuti, millega siseneda virtuaalmaailma, peab endal olema?).


Hetkel on veel lihtne. Enamasti suudab Marek kinni pidada kokkulepetest, mis meil telefoni suhtes on tehtud. Mõned korrad, kus ta on vahele jäänud keelu rikkumisega (ajalugu õnneks ei oska ta veel kustutada), on lõppenud karistusega, mida ta uuesti kanda ei taha. Seega pean ma pigem keelama tal liiga kaua oma "Moy´d" toita, mitte niivõrd meelitama ära valedelt lehekülgedelt või tegevustelt. 

Samas on olnud hetki (nagu ka täna), mis juba vihjavad, et mul oleks viimane aeg kavalust juurde õppida ja leida mooduseid, kuidas saada suurem kontroll tema virtuaalse tegevuse üle. Aga kuidas? Kui kellelgi on aimu, siis kõik soovitused on teretulnud. 

Praegu oskan ma nii palju, et ma saan google play´s vaadata, mida ta on alla tõmmanud. Isegi, kui ta on vahepeal selle juba maha laadinud, siis seal ajaloos on need kõik ikka näha. Samuti saab vaadata chrome´i  ajaloost, mis lehtedel ta on käinud. Kuigi see on tal keelatud ilma täiskasvanu kõrval olekuta, siis vahel mõni mäng ikka suunab edasi kuhugi lehele. Samuti saab eraldi  youtube´i ajalugu vaadata.
Monopoly mängu meisterdamine 
 Kuidagi saab Mareku telefonile peale panna ka ajarežiimid, et mingil ajavahemikul lihtsalt ei olegi võimalik internetti minna. Ma pole veel sellesse süvenenud, aga olen seda hoidnud päevadeks, kus mul on vaja telefon talle kindlasti kaasa anda, aga tal on parajasti telefoni keeld peal. 

PS! Meil on lisaks Interneti turvalisele kasutusele olnud Marekuga jutuks ka privaatsus. Viimasega on tal vahel probleeme, sest mina ei luba tal mõningaid enda tegemisi arvutis vaadata, aga mina pean teadlik tema käikudest olema. 


10 comments:

  1. Ära näe vaeva.

    Umbes vanuseks 13 omandab enamik poisslapsi "kvalifikatsiooni", mille puhul vanemad (kui need just infoturblased ei juhtu olema) pole enam tehniliselt võimelised kontrolli realiseerima. Tütarlastel juhtub see pisut hiljem ja "kvalifikatsiooni" allikaks on tavaliselt mõni vastassoost sõber.

    Et sellest olukorrast aru saada, on vaja mõista, et ei tehnilised ega organisatsioonilised (ega ka mitte juriidilised) piirangud ei pea vett lõputult ega ükshaaval. Kõige kauem peavad need piirangud pundina ning seda olukorras, kus vastane mõnest kihist üldse aru ei saa.

    Ent vanuseks 13 saabub arusaamine tehnikast. Kuivõrd telefon on subjekti enda käes, siis näiteks fööni äraruutimine viib piirangutest kenasti mööda.

    Edasi, võib juhtuda isiksuse kahestumine - s.t. krt teab kust saadud tuludest seatakse sisse paralleelne seade. Siin on ohte kaks - iga hinna eest ihaldatav ese võib tähendada tagumiku ettekeeramist või sekti astumist.

    Lõpuks, alakas võib oma tegevuse viia kihti, mille üle vanematel pole lootustki kontrolli saavutada ... teenusepakkuja ruuteri parool on kõhu all, naabrite WiFi'd on ka kättesaadavad ... lisaks õpetab säärane kodusõda noorele adeptile võtteid, mis suurendavad tema läbilöögivõimet khm ... muudel turgudel.

    Piirangud on seatud arvestusega, et 80% sihtgrupist sinna kinni jäävad. Vanuses kus eneseteostus on ülioluline, võib juhtuda, et liiga jõulise käega tegutsedes suunate omad lapsed ülejäävasse 20% seltskonda.

    Et mis on lahendus? Ütleksin, et nüüd on juba pisut hilja. Lahenduseks oli asjadest täiesti lahtide tekstiga rääkimine, ohtude üksipulgi lahtiselgitamine ning jõumeetodite mittekasutamine mõned aastad tagasi. Asjad nagu Telia "turvaline" internet toovad kaasa lisaprobleeme muudes kihtides, näiteks tekitavad erakordse surve saada rahaliselt iseseisvaks (eesmärgiga pääseda vanemate poliitilise tsensuuri alt).

    ReplyDelete
    Replies
    1. See, et üks hetk on laps arvutis targem, kui mina ja oskab vajadusel hoopis minu järgi luurama hakata, on ilmselt jah tuleviku pilt. Loodan seda võimalikult kaua edasi lükata või äkki isegi suudan seda viimast etappi ära hoida :)

      Lapsega on muidugi ohtudest räägitud. Räägitud on ka sellejuures olulisus, et miks ma vahel vaatan üle, kus ta käinud on. Nii saan ma teatud lehekülgede puhul uuesti seletada, miks seda avada ei tohiks või miks selle sisu on temale ebasobiv. Ega talle tõesti see ei meeldi, aga põhjendades oma teguviisi, saab ta sellest aru. Päris türann ma siiski pole ja maha ei löö väikeste eksimuste eest. Seega vast ei teki olukorda, kus ta peab vajalikuks lausa paralleelseid seadmeid tekitada jms :)

      Delete
  2. Samas miks peaks last koguaeg kontrollima, mulle ei meeldiks, et keegi minu järgi nii nuhiks, seega ei teeks ma seda ka oma lastele.
    Iga suhe põhineb usaldusele, kui laps pole andnud põhjust kontrollida ehk siis pole suure sigadusega hakkama saanud, siis ma ka seda ei teeks, laps peab õppima ka vigu tegema, ise suutma otsustada, mis õige vale.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ei pea koguaeg, aga siiski pean vajalikuks, et aegajalt on vajalik üle vaadata, mida laps telefonis teinud on ja mis lehtedel käinud. Kust ta muidu õpib, mis lehed on sobivad, mis mitte. Ainult jutust ei piisa, sest teooria sellise teema juures ei pruugi aidata. Näiteks ei tea ma igat mängulehte, kus viib rahaliste mängudeni. Ja kui ma kontrollides näen, et ta on mõnel sellisel käinud, siis saan ma talle öelda, et see leht on keelatud ja kui järgmine kord see ette kuidagi peaks tulema, siis ta seal mänge mängida ei tohi.

      Usaldus selle juures püsib läbi selle, et Marek teab, et ma ta telefoni kontrollin ja ma teen seda tema nähes, mitte salaja öösel pimedas.

      Vigu peab tõesti vahel õppimiseks tegema ja ta on neid teinud. Väiksemaid ja suuremaid. Suurematega kaasneb ka karistus, sest lisaks sellele, et vigadest õpitakse, tuleb ka õppida, et teatud tegudele järgneb karistus.

      Delete
    2. Minu tekib siis ikkagi see, et kuidas ma saaks vanemat usaldada, talle kõike rääkida, kui ta nagunii ei usu ja kontrollib mind?
      Laps näeb, et sa ei usalda teda, seega kust laps peaks õppima sind usaldama, kui sinult näeb, et sina ei usalda teda ja kontrollid teda.
      Ma olen märganud, et minu kooliajal, neid keda kõige rohkem kodus keelati, salaja tegid just kõige rohkem seda, alkot jõid igalvõimalusel salaja täiega täis, sest kodus muidu ei või ja tuleb jama, kui vanemad kuulevad,neil kelle oli aga lubatud, need ei joonud kunagi täis, vb võtsid ühe pudeli õlu/siidrit ja kõik, nad polnud kunagi kuskil lauaall ega põrandal koomas, sest vanemad usaldasid neid, mitte ei keelanud). Ise tahan ka oma lapsele olla selline vanem, et ennetades ja rääkides pigem lahendada asju, mitte pidevalt keelata ja kontrollida.

      Delete
    3. ma olen talle öelnudki, et kontrollin, sest ma ei tea kõiki lehekülgi, mis on sellised, kus võivad olla tasulised mängud või mis võivad viiruseid sisaldada. Seepärast vaatamegi koos üle, kus ta käinud on.

      Samas teatud olukordades on targem hoida kontroll peal, kui pärast ei taha saada paarisajaseid arveid, sest laps ei teadnud, et see leht, kus ta igapäevaselt käis, oli tasuline :S Ja olen näinud päris tihti, kus nende tasuta allalaaditavate mängudega viskab ette tasuliste mängude reklaame ning pidanud Marekule seletama, et nendele ei tohi klikkida. Aga eks enda kogemusest teadagi, et vahel ikka kogemata vajutatakse reklaamile.

      Ma arvan, et usaldus üleüldiselt on suurem teema, kui vaid arvuti/telefoni kasutusel tekkiv suhe. Võib olla olen ma liialt skeptiline arvuti ohtude suhtes, aga mis teha, olen väheke paranoiline selle teema koha pealt. Piisab paarist veidi lähemast kogemusest selles valdkonnas, et oma laste suhtes olla seisukohal, et pigem karta, kui kahetseda...

      Delete
  3. Ma kardan, et lähened probleemile vale nurga alt. Spioneerimine lapse järgi on viimane mida teha, varem või hiljem jääd vahele ja kaotad lapse usalduse kogu eluks. Mõtle ise mis tunne oleks kui avastad, et keegi keda usaldad, sinu järgi spioneerib.
    Parem ürita kõiki asju selgitada nii tõeselt kui võimalik ja põhjenda miks üks või teine pole hea või sobiv. Kui sina ei räägi kuuleb ta sõpradelt niikuinii, ja seda kuidas teised poisid asju selgitavad, sina ei kontrolli. Kui peaks juhtuma, et sinu ja sõprade selgitused vastuollu sattuvad, ja mingi moment tuleb välja, et sõpradel oli õigus, tekkib jällegi usalduskriis. Lapsed on targemad kui me ette kujutame ;)
    Ehk veel mäletad oma noorusest, et kõik mis on keelatud tundub põnev ja kindlasti vaja järgi proovida. Keelamine võib algul mõnda aega toimida aga mitte pikas perspektiivis.
    Olen ise kaks last päris edukalt üles kasvatanud ja meil polnud arvuti kasutamise juures muid piiranguid kui et peavad enne keskööd magama minema. Lisaks muidugi selgitasime, milliseid jamasid võib suvalistel linkidel klikkimine või failide allalaadimine kaasa tuua. Mobla puhul seadsime lihtsalt sellise rezhiimi, mis blokeeris tasulistele numbritele helistamise, kontolt sai korraga vaid paar eurot kasutada. Karistusi ei rakendanud kunagi, kord kui viiruse peale tõmbasid pidid ise välja nuputama kuidas sellest lahti saada, seni lihtsalt ei saanud arvutit kasutada.
    See muidugi vaid minu nägemus, eks igaüks toimib ikka nii kuis ise õigeks peab, edu lapse digitaalsesse maailma juhendamisel.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Spioneerimine oli väike kirjanduslik liialdus:)

      Telefoni kontrollimine käib ikka Mareku teavitamisega ja ta ise on alati kõrval, et me saaks läbi arutada teatud leheküljed, mis on tema jaoks keelatud, mis võivad viirusi sisse tuua või kus on mängud tasulised. Seega ta teab, et edaspidi ta peab need lehed kinni panema, kui need kuidagi avanema peaksid.

      Arvuti kasutamisel minu silmis peavad olema piirangud. NIi pisikestel, nagu minu lapsed, on arvuti/telefon on pigem boonus, mitte igapäeva tavaline osa. Kui nad on juba suuremad ja arvutit ka õppetööks vaja, siis ilmselt tuleb teha uued kokkulepped ja reeglid.

      Delete
  4. Ma nüüd kõiki kommentaare läbi ei jõudnud lugeda, aga kui Sa soovid, et laps teatud lehti ei külastaks, siis on Google plays erinevaid rakendusi, mis piiravad. Ongi nimeks parental control või midagi muud taolist. Ise kasutasin seda oma telefonil kooli ajal, et ma tundide ajal liialt sotsiaalmeedias ei istuks :D

    ReplyDelete