Türi valla 11. spordipäev

Käisime eile peale pildistamist Türi valla 11. spordipäeval. Üritus toimus meie kohalikus spordihallis. Ammustel aegadel, kui ma ise laps olin, siis käisime tihti selliste pereüritustel, aga oma lastega polnud veel jõudnud osa võtma sellistest üritustest . Seekord tegime proovi.



Spordipäev algas teatevõistlustega, kus võistkonnad moodustati vanakooli moodi. Ehk siis kõik pikkuse järjekorda ja neljaks loe. Et veidike võrdsust meeskondadesse tuua, siis said mehed, naised ja lapsed eraldi pikkuse järgi ritta pandud.


Meie sattusime puhtjuhuslikult Mareku ja Mareliga ühte meeskonda. Priit ja Margus osa ei võtnud. Üks oli liiga väike ja teine valvas seda liiga väikest :D Üldiselt oligi Mareli kõige noorem osavõtja, aga ta sai väga tublisti hakkama :)
Võistlused olid väga lihtsad. Seega polnud tegelikult vahet, kas osaleja oli 5 või 50 aastane. Kõik said ilusti ülesannetega hakkama. Kuigi jah, murumoori täpsusviskes jäid enamused tulemuseta. Mõtled küll, kui raske on ühe kummipalliga plekkpurgi torni pikali visata, aga selgus, et päris keeruline :D


Kõige rohkem hasarti tekitas pallimäng, kus tuli oma väravasse suure palliga saada. Suure palli all mõtlen ma sellist suurt, umbes50cm läbimõõduga, kummist palli, mida tuli meeskonna liikmete vahel visata. Oma kapten oli võimlemismatiga nö väravaks, aga selle konksuga, et värav või vasakule paremale liikuda vastavalt vajadusele. Selles mängus nägime ära mõningaid võtteid, mida enne pallimängus ma veel kohanud pole :D


Kui meeskondlikud võistlused olid läbi, oli autasustamine. Neljandaks jäänud meeskond (ehk meie) jäid auhinnata. Auhinnalised kohad said kõik autasustatud. Kolmas koht sai rinnamärgid, teine koht pastakad ja esimeseks jäänud meeskonna liikmed said šokolaadid. Lisaks oli ka loosimised osalejate vahel. Mina võitsin endale vihmavarju, Margus pastaka, Priit ja Marek saunamütsid ja Mareli helkuri :)

Peale võistlusi tuli Türi noortekajuht tutvustama virtuaalprille ja erinevaid tasakaaluliikureid. Üks oli selline suur masin, millel olid käepidemed ka, kust kinni hoida. Siis oli üks selline väike, millele pidid lihtsalt peale astuma ja ilma kuskilt kinni hoidmata tasakaalus püsima. Selle peale ei hakanud ma ise ronima ega ka lapsed ei tahtnud proovida. Kolmandaks oli rula, mida polnud vaja ise lükata, vaid liikus puldi abil. Kuna ma nendest asjadest väga midagi ei jaga, siis vabandame mu täpsete nimetuste mitteteadmise vast välja :)


Selle suurega said lapsed paremini hakkama kui mina. Ma ikka jõnksutasin tükk aega, enne kui kindlalt asja kätte sain. Mareli ja Marek selle eest sõitsid palju sujuvamalt masinaga ringi. Rula ma ise ei proovinud, aga lastel oli tasakaalu seal peal raskem leida. Esimese ringi hoidsin ikka neil käest kinni, aga pärast sõitis Marek ilusti juba üksi ringi.


Virtuaalprille proovisime ka. Marekule meeldis vist kõige enam. Mina ise suurt midagi sellest ei arvanud, aga eks see pigem olegi laste pärusmaa. Mõne proovija reaktsioon nähtule oli ikka mitu detsibelli üle tavaheli piiri :D


Kui esimesed suuremad huvilised olid masinad üle vaadanud, siis tehti väike kringli söömine, et seejärel jätkata liikurite proovimisega. Lastele pandi üles ka batuut. Kuna Margus tahtis ka ronida, siis saime Priiduga vaheldumisi batuudil karata. Marek on juba sellest batuudieast veidi väljas, sest peale esimest ringi läks tema tagasi liikurite järjekorda, et seal ühe ja teisega veel veidike sõita.


Kokku olime üritusel kolm tundi. Siis hakkas ühel ja teisel juba väsimuse ilmingud tekkima. Seega oli targem koju ära minna. Üritus iseenesest oli hästi korraldatud ja meeldis meile väga. Nägime ka meie spordisaali uue põranda ära ja lastel tuli meelde, et võiks hakata jälle käima lasteajal mängimas. Eks tuleb siis see tihedasse nädalagraafikusse sisse kirjutada :)


No comments:

Post a Comment