Kes see kõnnib, müts-müts ?

Olen mina eile õhtul voodis. Tuled on kustus, ainult teleka ja telefoni ekraani valgus annavad natuke aimu mis ja kes toas on. Kuulen mina: müts-müts-müts. Natuke vaikust ja jälle üks mütsatuste laviin. Kuna ma olen liiga hästi kursis, kuidas hiired toas ringi jooksevad ja hiire liikumise hääl see polnud, siis tekkis huvi/hirm, kes sedamoodi ringi kondab.

Panin siis telefonil taskulambi tööle ja piilusin üle voodi jalutsi ahju poole.😱 Ma ausalt öeldes tahtsin sel momendil, et ma poleks vaadanud. Äkki oleksin siis rahulikult magada saanud vähemalt. Mulle vaatas vastu üks suur paks rott! Kohe selline eriliselt rõve (judinad käivad praegugi veel üle keha).

Äratasin kiirelt Priidu üles ja palusin, et ta lõksu üles paneks. Priit muigas, et sellise eluka vastu tavalise lõksuga ei saa. Kuna see rott oli nii rumal, et jooksis ühte kinnisesse nurka, siis Priit hakkas öistel tundides jahti pidama. Ega meil ju mingit relva pole, millega seda rotti hävitada, aga õhupüss siiski on.

Võin loomakaitsjatele ette öelda, et õhupüssi kasutamiseni me ei jõudnud. Seis oli selline: ühepool põrandaplaadi otsi oli Priit õhupüssiga. Teisel pool mina taskulambi ja kaikaga, et rott jooksu ei paneks. Rott pidi otsustama, kas ootab halastuslasku või üritab minust mööda joosta. Võite kolm korda arvata, kumma ta valis. Minu kahjuks muidugi.

Ma ei teagi, kumb see rohkem kartis. Kas rott, kes jooksis ummisjalu minu poole või mina, kes ma kargasin ja kiljusin nagu segane. Ühesõnaga jooksu sai see elukas. Leidsime peale pikka otsingut isegi koha, kust ta tuppa pääses (ülemiselt korruselt).

Kui me olime kõva 1,5 tundi seda rotti taga ajanud ja ta jälgi otsinud, siis tuli magama minna. Usute ka, et sain magada? Iga natukese aja tagant ärkasin ehmatusega üles arvates 100% kindlalt, et see rott on mul voodis ja ründab mind. Vahepeal tundsin isegi, et keegi hammustas mind varbast. Priitu vist valdasid samad tunded, sest kella kolme ajal kondas see ka toas ringi ja otsis rotti taga 😄

Nii et meie majas kondavad lisaks päkapikkudele ja hiirtele veidi vähem oodatud elukad. Kuidas ainult lahti saada sellisest soovimatust külalisest? Sellise kõrval on need pisikesed hiired, kes vahel omanägu siin-seal näitavad, täitsa armsad tegelased.


4 comments:

  1. Uuuhhhh, meil ka rotid majas. Ja hiired ja siis põldhiired :O ja veel rotte. Iga aasta ma saan neid suvalistel aastaaegadel jahtida. Ja meil on ka suured ja paksud ja rõvedad :S hetkel nt madistavad ilusti maja põranda all, kui kord tuppa jõuavad, siis saan ma ka taas kisada. On nad mul pimedas üle varvaste jooksnud, on mul mingi hiireroju üle mu keha voodis jooksnud (iu ja oh seda kisa) , on seda teist ja kolmandat olnud. Olen ma ise roobiga hiiri maha nottinud. Igav ei hakka. Olen ka surnud rotile otseses mõttes enda käe peale pannud. Otsisin pimeda voodi alt mehe sokke ja enda arust leidsin ühe pehme karvase...siis sain aru, et see pole sokk mu käes, see on ROTT :D VÕEH.

    ReplyDelete
    Replies
    1. hiired on meil ka tihedad külalised, aga enamasti saab neid "toites" natukeseks ajaks rahu. TUlevad küll tagasi, aga siis tuleb jälle toita, mis muud. Aga rotist nii kergelt lahti ei saa...

      Eelmine aasta hiir hammustas mind öösel päriselt näpus. Ärkasin valu peale üles ja hiir vahtis mulle otsa mu padja peal. Vot siis võttis ka päris pikaks ajaks magamise isu ära :D :D

      Delete
    2. Appi :D vot, selle pärast mul ka alati megahirm, kui ma kuulen mingit karbinat kuskil, et äkki on voodis :D Viimati sain südari, et oligi keegi toas. Käis ja madistas siin seal, kohe aru saada, et keegi on. Magamistoas! Vaatasin siis hirmunult üle voodi ääre, et kes mul seal siis on ja..min hamster oli seal :D Ok, lapse hamster, aga siiski. Olin puuriukse lahti jätnud, tubli emme. Hea, et maha ei löönud hirmust.

      Delete
    3. :D :D Oleks maha löönud, siis oleks vähe pahad lood jah olnud :D

      Delete