Marguse oskused - 1 aasta ja 3 kuud

Margus sai selle kuu alguses 1 aasta ja 3 kuuseks. Suuremate laste puhul olen teinud nii, et esimesel eluaastal märkinud igakuiselt arengu tähtsamad punktid üles ja teisel eluaastal iga kolme kuu tagant. Margusega tuleb siis samamoodi teha. Mida Margus on viimase kolme kuu jooksul uut ära õppinud?



Üks päev enne 1a2k vanuseks saamist hakkas Margus kõndima. Ta oskas varem ka kõndida, aga eelistas seda oskust mitte väga agaralt näidata. Sel päeval aga ta lihtsalt tõusis keset mängu püsti ja voilaa. Kõndiski igale poole ilma suurema pingutuseta. Ju siis oli õige aeg.


Söömise on ka kutt ära õppinud. Olid Priiduga ühe kooli nädalavahetuse kodus ja rohkem emme söötmist pole vaja. Sai enda arust piisavalt iseseisvaks selle lühikese ajaga. Ega see söömine väga puhas tegevus veel siiski pole. Selles suhtes vahel väljas söömas käies on vajadus ise süüa tõeline nuhtlus, sest ega ta ju ei saa aru, et väljas võiks ikka emme käest ampsu võtta. Pigem ollakse siis juba söömata (ja seda suure lärmiga sellise kohutava ülekohtu tõttu, et ise süüa ei lasta).


Eks see söömine ole selle võrra lihtsam ka, et hambaid on juba 16 tükk aega suus. Tulid nad enamvähem jutti ja suure öise nutuga. Aga vähemalt kõik korraga kaelast ära. Nüüd vaja veel nelja viimast oodata enne, kui hakkavad jälle riburada suust välja kukkuma. Söögipoolise poolt läheb käiku kõik, mis kätte antakse. Üks laps, kes ei krimpsuta nina ei sibula ega kapsa peale (kaks asja, mida suuremad vihkavad toidus).


Söömise koha pealt oleme söögitooli hülgamas (seega, kui keegi soovib, siis annan enda tooli ära). Parema meelega sööb enda laua taga istudes oma väikselt toolil. Hetkel on tal häda sellega, sest issi uuendab veidike laua välimust (on oma elu alustanud juba Marekuga tema esimestel eluaastatel ja vahelpeal näinud elu ka meie majast väljaspool), seega peab ta jälle söögitooliga leppima või vahel võtab issi hommikuti suure laua taha taburetile ka istuma. Siis on ta eriti uhke olemisega - ikkagi suur juba ju!


Suhelda on Margusega juba päris mõnus. Ta oskab ilusti näidata, kas ta midagi tahab (noogutab) või ei taha (raputab pead). Kaasneb näitamisele ka omakeelne väljend, mis on täpselt samasugune eituse kui jaatuse korral. Lisaks on mõningad sõnad ka nagu emme, mäm-mäm, babaa (koerad ja kass sama nimetused) + hunnik omakeelseid sõnu, mida ma ei oska kirja panna keerulise häälduse tõttu.


Kui ta oma sõnade ja viibetega niisama selgeks ei tee, mida tema parajasti tahab, siis ta tuleb eriti entusiastliku jutuvadinaga minu juurde, võtab mu näpust kinni ja tirib sinna, kus ta soovitud asja soovib. Siis näitab näpuga ka soovitu peale ja ütleb anna, nää vms ja noogutab :D


Mängimise oskused on ka tunduvalt arenenud. Margusele meeldivad väga igasugused tööriistad (eelistaks muidugi issi omasid, aga alati ei saa), autod, pallid, klotsid. Raamatuid meeldib ka vaadata ja nuppe mööda maja laiali ajada. Laduda ta veel neid väga ei mõista, aga meil sellised pisikesed ka. Kuulsin päkapikkudelt, et jõuludeks saab ta natuke suuremad (muideks, mul jõulukingid lastele olemas ja kirjutan sellest mõni teine kord).



Lisaks mängimisele armastaks ta eriti joonistada. Ikka suuremate pliiatsitega, sest tal endal veel päris isiklikke joonistamisvahendeid ei ole (aga siinkohal pidi jälle jõuluvana appi tulema). Kui mõne pliiatsi kätte saab, teab ta väga hästi, et see on talle keelatud. Seega oskab ta siis kohe väga tasa olla ja enamasti hiilib kuhugi vaikselt sellega toimetama :D


Enamuse ajast on Margus üks väga rõõmsameelne ja sõnakuulelik laps, aga vahel viskavad ikka jonnakuse hood ka sisse. Kui ikka mõnda asja oleks ikka hädasti vaja ja talle ei lubata, siis peab terve universum sellest teada saama. Aga enamasti saab ta kähku aru, et sellest abi pole ja üritab kuidagi välja meelitada või ära näpata keelatud asja :D


Uneaegu on meil enamasti üks. Kui haigusepisikud kallal või eriti aktiivsed oleme olnud, siis tuleb kaks und ka, aga siis kipub see teine uni ikka liiga hiliseks jääma ja ärkamine sellest väga õhtusse jääma (mis omakorda segab ööunne jäämist), seega üritame ikka ühe unega piirduda.

Vot selline poisiklutt meil kodus kasvabki. Iga päevaga on aina usinam ja targem. Iga päevaga pean välja mõtlema uusi manöövreid, et teda kõrgustest eemale hoida, sest ronimises on ta eriti osav. Uue kokkuvõtte Marguse arengust teen veebruari alguses. Kes teab, ehk siis on juba lasteaed ka ukse taga terendamas. Eks näis :)

No comments:

Post a Comment