Üks tegus päev

Hommikul lõin silmad kell viis lahti. Ega vabatahtlikult poleks seda teinud, aga üks nelivedu ronis üle minu sellise madistamisega, et edasi magamine oli suhteliselt välistatud. Õnneks on Margus harjunud varajase hommikutunni veetma Priiduga köögis, seega voodist välja ei pidanud ma veel end ajama.

Nii ma pikutasin seal. Pikalt pikutasin.. Silmad oli kinni, aga mõistus juba genereeris mõtteid. Peamine mõte oli see, et ma ei taha püsti tulla. Ma tahan magada, ma ei taha midagi teha, ma ei taha midagi mõelda. Aga teha ja mõelda on vaja nii palju. Jooksma ka ei tahtnud minna, kuigi teisipäev on ja jääb praeguse trennigraafiku juures kohustuslikuks jooksupäevaks.

Pool tundi olin juba neid mõtteid mõelnud kuniks mingi killuke minus hakkas vastu vaidlema sellele tundele. Hakkasin ise endale selgitama, miks ma just peaks püsti tõusma ja hakkama kohe varakult toimetama. Nii saan ju hulga rohkem asju tehtud. Ega see kerge töö polnud, aga ajasin enda tahtele vastu seistes end püsti ja hakkasin liigutama. Keha tahtis liigutada, mõistus mitte veel nii väga.

Nii ma loivasin mööda maja ringi. Alguses liigutasin üht ja teist mänguasja õigesse kohta. Siis võtsin juba tolmuimeja ja lasin toad sujuvalt sellega üle. Kuna paar sokki ilmus laste voodite alt välja, siis läksin viisin need ära ja panin jooksvalt ka masinatäie pesu käima. Kuna pesu on ju vaja kuhugi kuivama ka panna, siis koristasin kuivad pesud restilt ja nöörilt ära.

Selle aja peale olid juba suuremad lapsed üleval, hambad ära pesnud ja riidesse end pannud. Kell oli täpselt nii palju, et oli aeg ka iseend ja Margust riide panna ja välja suunduda. Nüüd oli valik - kas tavalised või trenniriided? Ei hakanud üldse endaga võitlema ja panin kohe jooksuriided selga. Jõudsime veidi enne liikuma hakkamise kellaaega valmis, aga et mitte sekunditki tänasest päevast rohkem raisku lasta, läksime me juba oma jooksuringile.

võte peale hommikust jooksu
Kui lapsed bussi peale ära saadetud, siis otsustasin veel veidike joosta ja vaikselt unne vajunud Margusele veidi sügavam uni kohale loksutada. Pool tundi tundus täpselt selline mõnus aeg, millega saab keha soojaks ja korralikult liikuma. Jooksu lõpetades panin koertele ka söögid-joogid ära ja tulin ära tuppa hommikusööki tegema.

Selle aja jooksul, kui hommikusöök (praemuna, peedisalat ja kurk) valmis, vaatasin üle eile kokkupandud konspekti ja lõpetasin selle. Peale hommikusööki jätkasin järgmise tunni konspektiga. Kuna annan korraga kaks tundi, siis pean kaks konspekti korraga valmis ka tegema. Valmis ma teist konspekti jutiga ei saanud, sest Margus ärkas üles.

Natuke aega jõudsin isegi niisama telefoniga netis surfata ka, kuniks Marguse riidest lahti võtsin, talle banaani kätte andsin (sööb ta ikka ise, aga ega ta veel külmkapist ise võta, eks :D) ja siis miskit huvitavat põrandale ritta ladusin. Ega ma katsetustest teda oma koolimaterjalidest eemale tõmmata ei mõjunud väga, sest kui emme mingites piltides mässab, siis tahaks ikka ise ka käed tööle panna.

Enne kella kahtteist olid need mõlemad tunnikonspektid koos vajalike materjalidega välja otsimise ja ettevalmistamisega tehtud! Edusammud! Kui päeva teisel poolel saaks kasvõi paar uurimisvõtet lapse uurimismaterjali kirja pandud, siis oleksin täiesti graafikus oma õppimistega.  Selle mõttega lubasin endale veidike aega puhkamiseks.

Või õigem oleks öelda, et andsin ajule puhkeaega, sest keha seda ei saanud kohe kindlasti mitte. Vaja oli pesu kuivama panna, mis hommikul oma tee masinasse leidis. Uus masinatäis sai ka käima lükatud. Lisaks sai Margusega natuke nuppe laotud ja mööda tuba taga aetud. Enne, kui arvuti taha tagasi sai istuda, sõime veel mõlemad ühe banaani.

Üsna varsti jäi Margus süles kahtlaselt vaikseks. Pilk oli udune ja tundus, et uni hakkab peale tulema (kuigi kellaajaliselt seda üldse poleks oodanud). Seega sai veidi laulukest ümisetud, ise samal ajal õppematerjalide faile lahti toksides, ja laps magama kussutatud.

Kui Margus voodisse ümber ära oli tõstetud, läks lahti veidi intensiivsem kodutöö tegemine. Ma ikka ei saa üle ega ümber faktist, et magistritase on miljon korda huvitavam kui baka. Bakalaureuses tampisime nii üldiseid ja kuivi fakte. Nüüd on praktilised tööd (mis on küll sada korda raskemad), mida on niivõrd huvitav teha. Vahel lihtsalt jäängi mõnda faili lugema ja peas seoseid looma kindlate laste ja olukordadega.

Aga jah, hakkasin lapse uurimise konspekti tegema. Lausa kaks võtet sain paika pandud. Ärge sellest arvust laske arvata, et ma vähe aega tegelesin materjaliga. 1,5 tundi uurisin ja puurisin ja sättisin asju. Aega võtab see, et sõnastus täpselt paika saada ja tark välja näha :D

Enne, kui piisavalt kaugele omadega jõudsin, ärkas Margus üles. See omakorda tähendas, et koolitöö peab pausile jääma ja meie hakkasime süüa tegema. Kui söök sai valmis, tuli jällegi välja minna suurematele bussi vastu ja laps tahtis veidi värskes õhus ka mängida (ma arvan vähemalt seda, sest ta üritas mulle muudkui Priiidu plätusid jalga suruda ja noogutas hästi entusiastlikult midagi rääkides).

Lapsed tuppa tagasi kõik toimetatud, kodujuustu pitsa keresse keeratud, pestu kuivama pandud ja lapsed mängima suunatud, tuli uuesti arvutisse istuda ja õppima hakata. Tahtsin kodutööst vähemalt 5 punkti valmis teha. Mõtlesin, et enne lihtsalt ei lõpeta, kui nii palju tehtud saan. Sain tehtud ka. Eks sõnastust tuleb värske peaga veel üle vaadata, aga praeguseks, poole seitsmeks olen jõudnud koolitööga nii kaugele, kui tahtsin jõuda.

Nüüd tuleb veel homseks tunnikonspektid ja töölehed välja printida ja mängude materjalid kotti valmis panna ja siis võib ajule head ööd soovida. Ahjaa, oma lastele tuleks meelde tuletada, et homme on muusikakool ja need asjad tuleb kotti pista.

Igatahes päev sai vägagi edukas! Nii palju siis hommikusest mõttest, et täna ma ei tee midagi :) Nüüd teksti üle vaadates vaatan, et toitu sai veidike vähevõitu. Lähen otsin veel õuest puu otsast mõne õuna endale päeva lõpetuseks. Veel on seda luksust!


No comments:

Post a Comment