Piparkookidest priiks - 26. detsembri jooks

Plaanisime Viigi ja Regiinaga teha ühe korraliku jõulujärgse jooksu. Saaks end proovile panna ja sellega ühes ka veidike lunastada pidulauas söödud ampse. Ideaaliks oli pandud, et läbime maratonipikkuse distantsi, aga juba mu horoskoop ütles hommikul, et mu eesmärgid on pandud nii suured, et reaalsus ei küündi neile järele.

Regiina, Viigi ja mina 
Täpselt nii oligi ja 42km jäi meile seekord kättesaamatuks, aga jooks ise oli kogemuse poolest väga õpetlik! Aga alustan algusest muljetamisega. Jooks algas 11 ajal. Kuna peale meie kolme kedagi teist kohale ei tulnud (kel tulid pidustused vahele, kellel kõhugripp ja kes lihtsalt ei viitsinud end nii niru ilmaga välja ajada), siis saime natuke ise tingimusi muuta. Otsustasime, et 5+5 süsteemi asemel võtame aeglase tempo ja püüame terve maa joostes läbida. 


Esimesed 14km läksid ludinal. Olemine oli mõnus ja tuul nii väga ei häirinudki. Ainult peavalu andis vaikselt endast märku. Võtsin autoni jõudes dolmeni sisse ja see aitas edasi joosta talutavalt. Meie esimene apsakas oligi see, et auto juures passimine venis liiga pikaks. Tundsin kuidas jahedus hakkas kehasse pugema ja ka kuum tee ei aidanud seda eemal hoida.


Sellest olenemata olin veel sel momendil valmis 42km-it püüdma. Mõned hetked peale tankimist andis Regiina teada, et tal on olemine väga kehv. Kohe nii kehv, et jooksusammu ta teha ei julgenud. Kuna tal poiss oli öö otsa oksendanud, siis ei pidanud kaugelt iivelduse põhjust otsima. Esialgu arvas, et püüab ikka 21km meiega ära läbida, aga mida samm edasi, seda selgemaks sai, et vist ei tule see plaan hästi välja.


Saatsime siis Regiina auto juurde tagasi, andsime pühade- ja paranemissoovid kaasa ja jooksime ise edasi. Eks ta väike motivatsioonilangetaja oli, et üks ridadest vähemaks langes, aga püüdsime ikka edasi minna. Vaikselt hakkas siiski juba hinge pugema teadmine, et ega see 42km täna vist ületatud ei saa....



Pärast üht pikka ja järsku tõusu pidin mina need sõnad välja ütlema, et ei ole ma ikka nii vormis, et nii pikalt joosta. Pool sekundit enne mu välja ütlemist jõudis Viigi ka välja öelda, et täna vist eesmärgini ei jõua. Leppisime siis kokku, et vaatame jooksvalt kui palju tuleb. Teeme poolmaratoni etapi ära ja siis täpselt nii palju peale, kui jaksame.

backup riided kotti 
Poolmaratoni täitumisel lõin mina kella kinni. Ajaks sai 2:46:55. Arvestades kui palju me jokutasime pilte tehes või aru pidades, on see päris hea aeg. Lisaks võtame ka arvesse, et tee peale jäi väga raskeid tõuse ja vastutuul oli meeletu!

hommikusöök enne jooksu 
Lisaks poolmaratonile (21,2km, sest virtuaaljooksus on selline etapp vajalik poolmaratoni puhul joosta) sai veel peale joostud 4,25km. Viigi oleks tahtnud 30km täis joosta, aga mina enam ei suutnud vastu tuult joosta. Lõpuks oli see tuul ikka eriti tugev juba ja oli tunne nagu jookseks vastu seina lihtsalt. 

Oi, kui mõnus oli kell kinni lüüa ja autosse istuda... Natuke rosinat nosida ja nautida autoistme soojendust :D Ahjaa, enne tegime veel lõpupildi ka. Olenemata sellest, et esialgne eesmärk jäi ületamata, saime väga hea kogemuse ja aimu oma praegusest vormist.


Peab tõdema, et minu suurimaks miinuseks on tõusud ja langused. Lisaks ka tuul. Laugel maal ja tuulevaiksel ilmal oleks ma suuteline raudselt pikemat maad läbima! Aga seda enam peaks hakkama treenima enda vastupidavust tõusudel. Lisaks pean kindlasti maratonile minnes jälgima, et tempo oleks parajalt aeglane, aga samas mitte liialt. Et tekiks selline mõnus sujuv kulgemine. Ei üle pingutamist, aga mitte ka liialt jokutamist.

üle 25km läbitud ja üliõnnelikud selle üle! 

Jooksuaeg kokku oli 3tundi ja 19 minutit, kaloreid kulus üle 2000 ja kilomeetreid sai läbitud 25,45km. Ma arvan, et need pole üldsegi mitte kehvad näitajad ühe isehakanud jooksuhuvilise kohta ;) 



2 comments:

  1. Väga tublid olete, supertublid. Maratonijooks vajab ikka tiba ettevalmistust nii ehk naa, kohe hoobist on see väga korralik koormus. Usun, et 5+ 5 tempos oleks te selle vabalt läbinud, kuid siiski, väga pikk ja tugev distants ja thumbs up! Pole see 42 üldsegi kaugel ja peagi läbid ka selle :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Arvasime isegi, et 5+5 süsteemis oleks läbinud, aga see otsus sai castu võetud ajalistel põhjustel. Ka jooksu nii varajane põhjus tulenes lisaks minu väsimusele ajalisetest piirangutest. Muidu oleks 5+5-ga edasi teinud.

      Delete