Marathon100 projekt "Eesmärgiks Tallinna SEB maraton" ja jooksulaager

Marathon100 korraldab juba neljandat aasta projekti "eesmärgiks Tallinna SEB maraton". Otsustasin see aasta sellest osa võtta. Miks? Kuigi tõenäosus, et ma valituks osutuks, oli vaid killuke tervest maailmamerest, siis oli minu jaoks see projekt see üks ja ainus võimalus saada treeneri käe all maratoniks treenida. Teine variant on oma pea ja tarkusega treenimine, mis siiani on küll töötanud, aga nii pika maa, kui maratoni, puhul võiks ju abikäe poole püüelda?!

Igatahes mõtlesin proovida, sest proovimine ja kindel (ka eitav) vastus on parem, kui mõtlemine, et "mis siis, kui ma oleks kandideerinud". Seega sai kiri vana-aasta sees ära saadetud. Esimene märk sellest, et minu kiri on kätte saadud, tuli 9. jaanuar. Siis tuli kinnitus, et ma olen pääsenud edasi nö teise vooru, milleks oli minilaager. Sinna valiti välja päris suur hulk (täpsemalt 44 oli kohal), seega mingit väga suurt vau efekti see ei valmistanud. Positiivne tunne oli ikka, et natuke ikka lootust mul on, aga siiski mingit sellist "oh, ma võin isegi kuue hulka pääseda" emotsiooni sellega ei kaasnenud. Pigem teadmine, et minus nähakse piisavalt potentsiaali, et mind veidike harida.

Just selle eesmärgiga see laager oli. Et me kõik, 44 osalejat, saaksime uusi teadmisi, et ka isepäi edasi treenides teeksime vähem vigu ja oskaks mõningatele asjadele rohkem tähelepanu pöörata. Saime nippe kuidas jalanõud valida, kuidas ÜKEt teha, milliseid jooksuharjutusi teha, kui palju midagi teha, mis tempos jne. Ühesõnaga tarkuseteri lendas igalt poolt ja kõigi suunas nende 24 tunni jooksul päris palju.

Lisaks saime kuulata eelnevate aastate vilistlaste kogemusi. Need panid mind ( ja ilmselt nii mõndagi teist) mõtlema, kas see projekt on ikka minu jaoks. Kas ma suudan 24/7 järgmisel poolel aastal elada ainult jooksule? Käia-teha-mõelda ainult seoses selle projektiga? Kui juba kaks osalejate ütlevad, et muu elu unusta ära, siis miks mul teisiti peaks olema? Samas kogemuse mõttes oleks see ikkagi ju äge poolaasta.

Minu silmis olid sellel minilaagrid ka väiksed puudujäägid. Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis sellise laagristiilis tehti seda teist vooru esimest korda, seega võime andeks anda need miinused. Näiteks toiduvalik andis natukene soovida (ma jätkuvalt olen kindel, et see kartulipuder oli pulbrist tehtud). Ootasin tunduvalt tervislikumat valikut ja esimese päeva õhtul oli karp ikka väga pikalt veel lahti kui söögivalikut nägin. Aga see kivi lendab pigem Jõulumäe tervisekeskuse aeda. Söögi kohta ütleks veel seda, et mida toidukord edasi, seda paremaks valik läks.

Teine miinus minu jaoks oli see, et kuskil polnud ajakava üleval. Mina, kes ma elan igasugu graafikute ja tabelite najal, oleks hea meelega vahetevahel üle vaadanud aegu.  Aga see puhtalt minu kiiks ja mis sa teed, kui teised inimesed on normaalsed ja saavad ka ilma hakkama :D

Üks asi, mille kohta ma oleks veel tahtnud infot saada, on jooksutehnika. Meie jooksuharjutusi küll filmiti, aga seda pigem treenerite jaoks, et neil oleks kergem valikut teha. Samas ma hea meelega oleks tahtnud, et keegi ka minule otse ütleks, millega peaks tegelema ja mis praegu on valesti. Ju  oleks ise pidanud minema seda küsima.

Olgu, mainin siis veel ühe negatiivse asja ära. Nimelt mainisid treenerid trenni ajal nimeliselt teiste kuuldes, kes on suhteliselt kindel edasipääseja. See tõmbas nagu tuju natuke alla, sest teiste tehnikat ei parandatud eriti üldse, aga samas mõnele öeldi kõvasti ära, et ta on teistest tükimaad ees ja hoitakse ta nimi meeles. Aga see selleks. 

Aga muidu oli täitsa asjalik ja tore koosviibimine. Järgmine aasta saab kindlasti juba parem! Mina sain individuaalsel vestlusel kinnituse, et minu poolmaratoni eesmärk, suvel alla 2 tunni joosta, on täiesti reaalne minu arengu juures. Sain nii toetavaid sõnu kui ka natuke ettevaatlikusele suunavaid märkusi. Ühesõnaga kasu oli suur ja selline üritus üldiselt andis väga palju motivatsiooni juurde.

Laupäeva õhtul naasime koju ja oh kui hea tunne see oli. Oma voodi, mis sellest, et Marguse jalad vahepeal näos, oli ikka kõige parem magamiseks. Nii magusat und pole ammu olnud. Kuigi ma tulin ära ürituselt 99,99% kindlusega, et ma ei saa edasi, siis see 0,01% ikka painas sees. Painas kuni tänaseni.

Tegelikult pidi ideaalis vastus kohe täna hommikul tulema, aga no näed, alles nüüd tuli see vastus. Täitsa kummaline, kuidas ikka ootad seda kinnitust. Ma isegi ei tea, kas ootasin seda väikest imepisikest võimalust, et saan edasi või just vastupidist. Peas ikka kõlasid need sõnad, et oma elu unusta ära. Pool aastat peaks olema jooks nr1. Mul on lisaks veel kool, töö, pere ja muud tegemised pealekauba. Kas ma ikka tahaks?

NO üksi treenides peaks ju ka jooksma, aga siis mul on suurem vabadus teha seda, mida vaja, siis, kui just mulle sobib. Treeneri käe all seda pole (mis sellest, et treeneri käe all oleks areng ilmselt kiirem) .

Olgu, ma enam ei piina teid. Nüüd võin ma juba kindlalt öelda, et ma ei saanud edasi. Kas ma olen kurb? Ei ole. Pigem isegi rõõmus. Rõõmus, et sain sellise kogemuse, mis varem poleks minu puhul mitte kunagi mõttessegi tulnud. Rõõmus, et sain kinnitust, et ma olen õigel teel ja mu eesmärgid ei ole utoopilised. Nagu ka laagris rõhutati, siis tihti need mittesaajad teevad veel projekti omadele silmad ette oma "ma veel tõestan end" suhtumisega. Vot seda ma kavatsengi teha :)

Kavatsen tõestada, et ma suudan maratoni läbida! Ja seda kõigi saja muu asja kõrvalt ja ilma professionaalse abita. Kuigi ma sain laagris olles aru, et maratoni jooksma minnes peab olema ajaline eesmärk, siis mina seda siiski ei pane. Ma tahan lihtsalt selle maa läbida joostes ja punkt. Rohkem lisapinget selle jooksu puhul ei ole vaja :)

Üks asi veel. Ilmselt ma rohkem sellisele ettevõtmisele ei kandideeri. Sain aimu, mida see tegelikkuses endast kujutab ja selleks peaks ikka olema inimene, kes suudab elada nii, et jooks on number üks. Hetkel, kogu mu jooksuarmastuse juures, ei suuda ma seda teha. Ehk siis, kui lapsed juba suured...

Teistele osalistele soovin vaid edu ja pind päkka! Küll te hakkama saate!

Retuuside saaga

Kuna ma olen kaalust päris palju alla võtnud, siis on hakanud kõik retuusid mulle suureks jääma või siis on lihtsalt jalga ära kulumas. Mul on ühed ülilemmikud retuusid, mida kunagi SD-st tellisin, aga kuna enam selliseid ei müüda, siis uute retuuside otsinguga algas mu pikk ja vaevaline retuuside saaga.

Kuna mu lemmikud konkreetsed juba hargnevad, siis võtsin julguse kokku ja tellisin endale uued retuusid. Aeg oli täpselt selline, et õues jooksmiseks oli vaja veidi soojemaid pükse, seega sai valikuks Only play talveretuusid. Alguses tundusid need täitsa head ja mõnusad, aga praeguseks, kui olen neid mõned kuud vaid kandnud, on nad nii topilised juba ja hakkavad välja ka venima. Seega suhteliselt mõttetu ost oli (või noh, pool talveaega olen ikka neid korralikult kulutanud ju ka, seega päris mõttetu polnud).

Teiseks ostsin kaltsukast ühed retuusid. No täitsa mõnusad olid ja on siiani, aga liiga suured on. Saab kuidagimoodi käidud, aga nöör tuleb keskelt nii kõvasti kinni tõmmata, et see pole enam mugav. Nad mul tagavaraks on siiani olnud kapis, aga nüüd panen juba ära ka.

Kolmandaks tellisin endale veidi kallimad retuusid. Puma firma omad. Mõtlesin, et ometi ei saa nendega alt minna. Arvake uuesti. Ma olen nendes nii pettunud, et ma võiks omal silmad peast nutta. Jah, pakis on nad ilusad ja nunnud, aga kui jalga paned, siis kumavad rämedalt läbi. Kusjuures, nad pole üldse üliümber vms, et lihtsalt riie kumaks läbi nii suurest venitusastmest. Täitsa lõdvalt on. Uhh, Ma isegi ei tea, mis ma nendega teen. Võib olla kunagi, kui nad veel lõdvemalt on, siis saan jõusaalis käia vms, sest lõdvemalt kandes vajuvad nad ju jälle alla ja joosta ikka ei saa....

Kui ma olin nii pettunud, et kõikides nendes retuuside katsetustes, jäi mulle Facebookis silma EstiiloFiti reklaam, et neil on praegu soodusmüük käimas. Võtsin nendega ühendust ja tulemus oli see, et firma lasi mul endal välja valida nende kodulehelt ühed retuusid ja pluusi. Kuna valik oli lai ja värvikirev, siis oli hästi raske otsustada. Pükste puhul sai otsustavaks, see et ma tahtsin kindlasti selliseid pükse, mis mu seda pehmet kõhuosa (pekk + suures koguses üleliigset nahka) ilusti ohjes hoiaks. Valisin välja sellised püksid.


Pluusi valik on veidi lihtsam, sest ühe pluusi peal olev kiri jäi kohe silma ja valituks see ka osutus. Kirjaks pluusil on "beast mode on", mis kohe väga hästi kirjeldab mu tundeid, kui ma trenni teen :)


Mõlemad riideesemed valisin L suuruses ja on ilusti parajad :) Olen nii pluusi kui pükstega nii rahul. Pluus hoiab seljas ilusti, ei tõuse üles liigutades ja on täitsa meelitav figuurile :D Püksid on täpselt sellised, nagu ma viimased kuud taga olen ajanud - kirevad, kõrge piha osaga ja ei kuma kuskilt midagi läbi! Kusjuures see viimane punkt on veel kõige olulisem, sest väga suur osa müüdavatest retuusidest kumab läbi. Need retuusid seda ei tee!

Nii et kui keegi on praegu trenniriiete otsingul, siis EstiiloFiti kodulehel on viimaseid päevi käimas soodukas. Hüpake kindlasti läbi ja tehke kiirelt tellimus ;)  Minu retuuside saaga sai tänu neile igatahes õnneliku lõpu!


Nädala kokkuvõte 23.-29.jaanuar 2017

Oleks ma seda nädala kokkuvõtet reedel pidanud tegema, siis oleks siit üks pikk nutulaul tulnud trennide kokkuvõte asemel. Õnneks nädalavahetus päästis nädala ja lõpetuseks võib nädalaga isegi koolipoisilikult rahule jääda. Aga kohe numbrid:

Trenn:
E: puhkepäev
T: puhkepäev
K: rühmatrenn 1 tund - pulsivööd polnud peal.
N: puhkepäev
R: puhkepäev
L: 15 minutit ÜKEt, keskmine pulss 128 (max 163), kaloreid kulus 110.
     1 tund 7 minutit jooksuharjutusi, keskmine pulss 143 (max 178), kaloreid kulus 618.
     jooks eri tempodel, aeg 41:33,  6,45km, keskmine pulss 164 (max 182), kaloreid kulus 486.
P: rahulikus tempos jooks, aeg 1:38:52, 13,22 km, keskmine pulss 147 (max 205 - libedus!), kaloreid kulus 963.
Kokku: aeg 4:42:25, distants 23,4km.

Kaal: 77,1kg (-0,7kg) - liigub vaikselt, aga liigub ;)

Toitumine:
Uhh, siin kohal ma pean ütlema, et see oli selle aasta kõige kehvem nädal. Esimesed kolm päeval oli täiesti metsas. Suhkrust hoidsin eemale, aga portsud olid midagi sellist, mis ei kannata üldse trükimusta. Jube jube jube! Õnneks kaal ei tõusnud. Imestasin täiega selle üle, aga ju siis mõjus kehale selline šokiteraapia hästi (mis ei tähenda, et ma seda uuesti tahaks katsetada :D ).
Neljapäevast sain uuesti normi asja, sest reedel oli vaja laagrisse minna ja seal tubli olla. Seega nädala lõpuga võib rahule jääda.

Sellest nädalast veel nii palju, et puhkepäevi sai liiga palju. Samas tahtsingi natuke lõdvemalt võtta, et poolmaratonist puhata natuke ja samas laagrisse ka minna puhanuna, mitte haigete lihastega :) Esmaspäeval oli küll plaanis rühmatrenn, aga kuna Priit ei jõudnud koju selleks ajaks, kui ma minema pidin, siis tuli leppida sellega, et tuleb veel üks puhkepäev lisaks. Selle eest tegin nädalalõpuga päris korraliku spurdi. Nii et kokku sai ikka rahuldav kogus trenne ja kilomeetreid.

Laagrist on ka muljetada rohkem kui küll, aga postitan selle homme, kui on selge, kas saan edasi järgmisesse vooru. Ega mul väga lootust pole, aga kui peaks ime juhtuma, siis loodan, et te olete nii kenad ja hääletate minu poolt, et ma ka nende viimase kuue hulka pääseksin ;)

foto: Caroly Rohela Photography 


Valio PROfeel jogurtid

Olen jooksulaagrist tagasi ja kuna üks marakratt otsustas, et temal on vaja hilisõhtust snäkki, siis võtsin aja ja panen kirja oma kogemuse uute PROfeel jogurtitega.

Tegelikult oleks ma juba varem nendest kirjutanud, sest mõte proovida uusi tooteid tuli juba tükk aega tagasi. Kuid alguses ei müüdud neid siinkandis kuskil. Siis, kui hakati müüma, olid nad pidevalt otsas ja korra tõi mulle Priit isegi jogurtite pähe PROfeel kohupiimasid (millest ma kirjutasin SIIN). Muideks, avastasin, et see kakao kohupiimakreem on punaste sõstardega ülihää.



Aga lähme tagasi jogurtite saagani. Kui kohalikes poodides olid ikka kõik otsas kogu aeg (ja kõiki maitseid ei pakutud siin ka), siis läksin kindla peale ja käisin Tartus poes otsima. No oleks pidanud aimama, et kui meil siin otsas, siis võib linnas sama lugu olla. Oligi!

Lõpuks ma ikka kõik kolm maitset suutsin endale koju tuua ja katsetamine sai alata. Seekord ei jaganud ma jogurteid kellegagi. Lihtsalt sõin nad sellistel aegadel, et kas lapsed magasid (ehk hommikuks) või neid polnud kodus. Margus küll sai ampse siit ja sealt, aga ta ju hinnangut anda meil veel ei oska. Seega peate piirduma minupoolse seisukohaga.

Kirjeldan täpselt sellises järjekorras, nagu maitsmisele tooted sattusid. Esimesena valisin karamellimaitselise. Ootused olid sellele suured, sest lootsin, et sellest saab minu jaoks hitt. Maitse oli hea, aga ma ootasin tibakene vängemat maitset. Topsi lõpetades mõtlesin, et võib olla isegi on hea, et polnud vängem. Ehk olekski liiale maitsega läinud siis. Hindeks paneksin tubli 4,5. Mõnus ja maitsev!
valio.ee

Järgmisena katsetasin ahjuõuna sorti. Sellest sai minu lemmik. Ma ise pole küll nii proovinud, aga mulle anti vihje, et kui natukene kaneeli veel peale raputada, siis pidi olema I-ME-LI-NE! Oli niisama ka! Aga kui saab kuidagi veel paremaks, siis katsetan järgmine kord ära selle nipi ;)
valio.ee
Viimaseks jäi maasikamaitseline PROfeel jogurt. Viimaseks jäi see maitse sellepärast, et mul pole väga usku maasikamaitselistesse toodetesse. Nad enamasti pole pahad, aga mulle lihtsalt istub maasikas ainult värskena või sügavkülmast võetuna (ehk päris eheda maitsena). Ega ma väga eksinud ka oma eelarvamusega. Maitse on hea. Piisavalt hea, et neile, kellel pole maasikatega mingit oma "teemat", siis ilmselt võiks see isegi lemmiksort olla. Aga mina olen kiiksuga, seega andke andeks, kui minu poolt see sort poodi jääb :)
valio.ee
Üldiselt olen väga positiivselt üllatunud toodete maitsete suhtes. Ületasid mu ootusi ja minu külmkappi leiavad karamelli ja ahjuõuna maitselised tee nüüd alati, kui poes teiste ostjate poolt mõni alles on jäänud :)

PS! Kuna ma suutsin tooted enne ära süüa, kui korralikku pilti jõudsin teha, siis Valio tuli mulle appi ja saatis korralikud tootepildid ;) Seega, suur aitäh!



Pildistamine Käru rongijaamas

Käisime Margusega ajaviiteks pilte tegemas. Peamine eesmärk oli saada endale mõned korralikumad spordifotod. Blogisse (ja ajakirja) hea panna vahepeal veidi uuemaid pilte, mis pole enda tehtud või torgiks silmi oma kehva telefonikvaliteediga. Eelmisel korral käisin spordipilte tegemas oktoobris koos Kristina Kooseriga ja tolle korra pilte võite vaadata SIIT. Sellest juba mitu head kuud ju möödas. Kuna seekord võimalus peaaegu täitsa ise mulle sülle ka kukkus, siis mõtlesin, et võiks jälle katsetada.


Põhirõhk on sõnal katsetamisel. Ega minus modellisoont (ega materjali) tegelikult pole ja suhteliselt pikalt läheb aega, et üldse mingitki poosetamise tunnetust sisse tuleks, aga mis siis ikka. Hea silmaga kannatab siiski ühtteist ära teha. Samas ei olnud ka fotograafil spordipiltidega mingit kogemust, seega oli mõlemal selline kergelt väljakutseline päev. No ja et asi veel keerulisemaks teha, oli lisaelement, Margus, ka kaasa võetud. 


See kord oli fotograafiks Caroly Rohela. Saime kokkusaade kohe jutusoonele ja ei olnud ebamugavaid vaikusehetki ega piinlikumomente. Asi liikus kuidagi hops-hops-hops ühe asja juurest teiseni ja ei tekkinud väga sellist "mida nüüd veel siis võiks teha" momenti. Ma võtsin mõned vahendid kaasa ka, et oleks mingeid trenniasju ka pildi peal, aga ma ei teadnud sõitma asudes, et meie pildistamise koha peal nii äge välijõusaal on. 


Kirjutan siis natuke pildistamise kohast. Kes on rongiga Tallinn-Viljandi liinil sõitnud, siis kindlasti on märganud, et Käru rongijaama kõrval on meeletult äge mänguväljak. Laste osa on seal selline täitsa tavaline kiik-liivkast-karusell tasemel, aga teine pool, mis on suurematele mõeldud, on nii lahe. Seal oli välijõusaal pluss suur "ronimismuna". Ma ei oska seda teisiti nimetada. Ma alguses kartsin peale minna sellele, sest äkki läheb katki :D Aga seal on need vahed nii suured, et see ongi mõeldud suurematele lastele ja täiskasvanutele, mitte pisikestele. 


Caroly sai täitsa edukalt hakkama meie pildistamisega. Olgugi, et need olid need tema esimesed spordikallakuga ja osaliselt liikumise pealt tehtud pildid. Minuni jõudis klõpse terve suur ports, aga praegusesse postitusse lisan need, mis mingil põhjusel koheselt mulle nii meeldima hakkasid. 


Lõpetuseks teile ka väike eelinfo loosimise kohta, millele blogi facebooki lehel vihjasin. Lisan tänase (või kui väga kiireks läheb, siis homse) päeva jooksul Facebooki loosimise, kus auhinnaks on fotosessioon Caroly´ga. Kuna fotograaf soovib erialaliselt lapsekingadest välja astuda ja teha katsetusi just erinevate pildistamistega, siis loosimise üks tingimus on see, et sa pead lisama ühe fakti oma soovitud pildistamisest, mis võiks olla fotograafile väljakutseks (nt mitte lihtsalt perepildid vaid perepildid hobuste seljas või siis perepildid jägala joa ääres vms). See väljakutse võib seisneda pildistavate arvus, kohas, ajas jne.  Laske oma fantaasial lennata :)

Uuendus: loos on juba väljas ja asub SIIN


Nädala kokkuvõte 16.-22.jaanuar 2017

Käes on jälle pühapäeva õhtu ja on aeg nädala trennid ja ampsud kirja panna.

Trennid: 
E: rühmatrenn, 1 tund, keskmine pulss 112 (max 186), kaloreid kulus 336.
T: puhkepäev
K: rühmatrenn, 1 tund, keskmine pulss 126 (max 197), kaloreid kulus 430.
N: puhkepäev
R: tempojooks, 5,11km, aeg 30:22, keskmine pulss 168 (max184). kaloreid kulus 372. Keskmine kiirus 5:56 min/km (max 4:28).
L: puhkepäev
P: poolmaraton, 21,21km, aeg 2:25:46, keskmine pulss 164 (max 178), kaloreid kulus 1704, keskmine kiirus 6:52 min/km (max 5:52).

Söömine: 
Toitumine on olnud 99% kava järgi. Mõned grammid-ampsud on kõikunud, aga toidud olen ilusti kava järgi teinud. Kõht on täis, vahel lausa punnis, olnud ja kurta pole millegi üle. Pigem on valikut rohkem, kui ära jõuaks teha. Õnneks ei ole mu liitumine veel lõppemas ja jõuan veel katsetada hoolega. Veebruarist hakkan ka kooke katsetama, kas tahate siia ka detailsemalt muljeid nendest?

Kaal: 77,8 kg (-0,8kg)


Nädalaga jäin rahule üldplaanis. Puhkepäevi oli palju, aga kõik suure eesmärgi nimel. Sai katsetatud väga palju erinevaid retsepte. Avastasin, et ühest retseptist annab ikka mitut varianti sööki teha, kui asendusi kasutada. Kuna asendustes on ilusti antud ka asenduste kaal, siis ei teki ka seda muret, et midagi saab liiga palju või vähe. Nii võib vabalt supist hoopis prae teha või pudrust võileivad :D Kellel kava olemas, siis soovitan asendusi uurida ;)

Järgmine nädal üritan ka veidi vaiksemalt võtta. Keha tahab taastuda ja nädala lõpus ju laagrisse minek. Ei tea mis seal tulema hakkab, seega tahan sinna minna värskelt ja reipalt :D Parem karta kui pärast lihasvalus seal punnitada :D :D Kui laagris käidud, siis jagan muljeid teiega ka ;)


Minu kolmas poolmaraton

Plaanisin selle nädala lõpetada ühe pikema jooksuga. Mitte lihtsalt veidi pikema, vaid lausa 21,2 km pikaga. Kui juba pikalt joosta ja seda virtuaaljooksu nädalal, siis tuleb võistlusdistants täis joosta. Samas tahtsin ka enne järgmise nädala laagrit (eesmärgiks SEB maraton minilaager) ühe korra selle 21km ära joosta, et näha, kui kiiresti ma hetkel seda joosta suudaks.

Natuke hirmutas mind see, et ma pidin jooksma hommikul vara. Priidul oli päeva peale omad plaanid ja seega oli valida kas hommikul kohe või õhtul. Õhtuks oleksin jõudnud end nii üles keerata (ja ära väsitada), et minust jooksjat poleks ilmselt olnud. Valisin seega hommikuse variandi.

Teine hirm oli see, et kas ma suudan iseend "lõbustada" nii pika maa. Senised poolmaratonid on möödunud mõlemal korral kaaslas(t)ega ja pole olnud seda "mina ja mõtted" momenti. Et enda mõtted vaenlaseks ei saaks, panin spotify ka käima. Ikka nii, et minust 50m ette ja taha oli kosta, et ma tulen (see oli pigem metsloomade hirmutamiseks vajalik :D).

Hommik algas nagu iga teine hommik. Veidi kauem sai vaid magada. Veidi kauema all mõtlen seda, et lausa kolmveerand kuueni oli unekest. Plaanis oli hiljemalt seitsmest startida, seega tuli kohe toimetama hakata. Kuna kell oli juba nii palju, siis putru ei hakanud vaaritama. Valisin kavast hoopis võileivad. Mõtlesin, et ehk saan kiiremini söödud ja ei hakka joostes segama. Tagant järgi öeldes võin öelda, et päris õige variant oli.

Jaki taskusse pistsin jooksu ajaks ühe #SIS geeli ja 0,5liitrise veepudeli. Lootsin nende toel jooksu üle elada. Mõlemad läksid ka kasutusse. Geele oleks isegi võinud kaks olla, siis oleks ilusti lõpuni energiliselt joosta jõudnud.

Aga lähme ajaliselt õiges järjekorras edasi. Kui olin riides ja mineku valmis, siis otsustas mu pulsivöö lolli hakata mängima. Päris mitu minutit läks aega, et see tööle saada. Korra juba mõtlesin, et mis siis ikka, jooksen ilma. Aga selle mõtte peale hakkas vist vööl hirm naha vahele pugema ja hakkas tööle. Sellist trikki pole ta veel enne teinud. Patarei sai ka just vahetatud, seega ei tea, mis viga olla võis.


Jooksma hakkasin 6:47. Õues oli pime, taevas oli poolkuu ja tähed sirasid nii mõnusalt. Enne asfaltile jõudmist suutsin kaks korda end kringliks ehmatada. Mul polnud täna seda lampi kaasas, mida muidu käes hoian. Olid ainult botasetuled ja otsa ees LED helkur (#secosport e-poest), aga nendega ei näinud ju hästi kõrvale. Nii ma kaks korda puunotti loomaks pidasingi :D Aga pole hullu, nagu näha, siis olid need siiski kõigest elutud kujud :D

Asfaltile jõudes oli hirm naha vahelt kadunud ja hakkasin omas mullis edasi liikuma. Vaikselt arvutasin peas, millal veerand maad joostud saab ja mis kiirusega ma jooksma peaks, et enda eesmärgi, joosta alla 2,5 tunni, täidetud saaks. Ma meelega selliseid asju varem välja ei arvuta. Mulle meeldib joostes selliseid tehteid peas genereerida, siis läheb aeg hulga kiiremini :)

Esimese veerandik jooksust oli kerge. Siis ei puhunud veel tuul näkku ega midagi. Peale seda aga keerasin täpselt sellisesse suunda, kus sain täielikult vastu tuult joosta päris pikalt. Üritasin väga tihti mitte kella vaadata, aga siiski läks pilk aegajalt kellale ja ma olin väga üllatunud, et suutsin hoida tempot ka sellise vastutuulega. Olin hinges väga uhke enda üle :D Olgugi, et tempo on enamuste poolmaratoni jooksjate jaoks alles teokiirusel, kuid minu jaoks oli kilomeetri läbimise aeg alla kuue minuti ikka väga hea tulemus. Eriti, kui see kiirus ei võta veel hingeldama, ega midagi :)

Vastutuulega võideldes võtsin ka esimesed veelonksud. Ega väga janu nüüd polnudki, aga kui lonksud joodud sain, siis oli aru saada küll, et kehale oli sellest nii palju kasu. Samm läks kohe reipamaks ja edasi proovisin väga pikki joogivahesid mitte jätta. Mis sest, et joomise ajal pidin kõndima hakkama ja näpud ei tahtnud koostööd teha, kui pudelit oli vaja lahti keerata.

Kui sirge lõpuni jõudsin, tahtsin ohata, et vastutuul on läbi. Natuke pidin pettuma, sest linna sisse keerates pidin natuke aega veel seda tuulekest taluma. Õnneks linna vahel väga see mind enam ei kimbutanud ja sain mõned kilomeetrid rahulikult joosta radu, mida vanasti Võhmas elades joostud sai.

Endale ootamatult sain kella vaadates näha juba 15km distantsiks. Siis otsustasin ka geeli sisse kummutada. Geel oli taskus nii külmaks läinud, et vett polnudki vaja peale juua. Rõõmustasin jälle, sest kartsin, et sellest poolest liitrist muidu lõpuni ei jagu. Aga see külm geel oli superhea. Mul oli alles just mu lemmik apelsinimaitseline, Paljude arvates on see liiga magus, aga mulle nii maitseb. Sööks vabal ajal ka vabalt :D

Aga lähme edasi jooksu juurde. Geelist oli ikka väga palju abi. Kui muidu hakkas vaikselt samm oma tempot kaotama, siis geeli mõjul sain vahepeal isegi alla 6.30-e minuti aegu. Aeg oli ka juba nii palju, et õues oli mõnusalt valge ja päike üritas pilvede vahelt läbi piiluda. Nautisin ilma ja oma mõtteid. Mu lemmikud mõtted jooksu ajal on need, kus kujutan ette, kui kiiresti ma suvel jooksen või kui heas vormis ma olen, kui ma edasi nii tublilt trenni teen ja toitun :D Unistused hetkel, aga loodetavasi varsti juba olevik ;)

Kõige raskem moment jooksust oli kuskil 18 km. Lõpp oli juba nii lähedal, aga tempo oli piisavalt kõrge minu jaoks, et kurnatuse märgid hakkasid pinnale tõusma. Püüdsin mõttetööga neid maha suruda. Vahepeal kastsin kurku veega ja kuulasin laule, et mitte mõelda sellele, et mu kintsuküljes rippuv pekk oli justkui ära jäätunud ja "kolksus" vastu lihaseid :D Täpselt selline tunne oli küll :D

Varsti paistis juba sihtpunkt (ei olnud kodu). Kaugelt siiski ja mul oli veel kaks kilomeetrit minna. Hakkasin arvutama, kas jõuan ilusti otse majani joosta või pean ikka veidi juurde jooksma. Mõned-sajad meetrid jäid puudu. Seega sain veel teeotsast mööda joosta, tagasi keerata ja alles siis maja juurde sisse joosta.

21,1km täitumisel vaatasin kella - 2:25. Jess, mu eesmärk on täidetud ja rekord käes! Jooksu sammu veel ei peatanud, sest virtuaaljooksu reeglite järgi tuleb joosta 21,2km. Seega liikusin veel natuke ja kell läks kinni 21,21km peal. Ajaks jäi 2:25:46. Olen rahul. Tegelikult rohkem kui rahul! Ma olen väga uhke enda üle! Kui ma praegu jõuan sellise aja joosta, siis tean, et ka 2 tundi on täiesti alistatav kevadega algaval hooajal (ainult kui kaal langeb sama edukalt edasi).



Kuidas alustada trenniga?

Ärkasin täna öösel kell neli üles ja tuli mõte, et võiks kirjutada natuke trenniga alustamisest. Kuna ilmselt praeguseks on jaanuarikuu algustuhin mööda minemas ja esmane ülepingutamine vast ka üle elatud, siis on hetk hinge puhata ja mõelda, kuidas siis nüüd edasi peaks minema. Et see rabelemine ja pingutamine ikka asja ette ka läheks. Siinkohal on minu, kes ma olen isehakanud tervisesportlane, poolsed seitset nõuannet algajale, kes alles siseneb vaikselt treeningute maailma.

1. Pööra tähelepanu kehahoiule - Esimene viis, kuidas tavaliselt trenni hakatakse tegema, on youtube´i videote järgi harjutuste sooritamine. Enamus vihubki suure hooga lihtsalt kaasa teha pööramata vähematki tähelepanu, kas ta selg on ikka sirgu, kas ta küünarnukid liiguvad mööda keha nagu peaks jne. Seega, kui sul on plaanid (või juba teedki) youtube´i videote järgi trenni teha, siis vali videod, kus juhendatakse, KUIDAS sa peaksid seisma, kükitama jne ning näidatakse ka kuidas mitte teha. Sellised on väga hea Jillian Michaels´i videod (näiteks SEE). Mina nendega alustasin ja sain väga head näpunäited ning võib öelda, et praegu trennis käies peab treener suhteliselt harva, mu hoidu korrigeerima. Kindlasti oleks hea, kui sa ka saaksid trenni teha peegli ees. Mõnikord on nii, et sa enda arust hoiadki keha samamoodi, aga peeglisse vaadates avastad hoopis teise kehahoiaku.

2. Võta ette jooksukava - Kui sinust arvutiekraani ees karglejat pole ja tahaksid hoopis jooksuradu kulutada, siis kehtib siin põhimõte - tasa ja targu. Olen omal nahal ära proovinud selle "esimene jooks - võtan maksimumi" ja siis sured nädal aega ja ei taha sõna "jooks" kuulda ka mitte. Pole mõtet end lõhki rebida. Internet on jooksukavasid täis, mis on mõeldud täiesti algajatele. Jah, väga imelik võib alguses selle järgi joosta, sest ajad on alguses suhteliselt lühikesed ja sellest pool veel peaks kõndima ka. Et mis jooks see siis on?! Aga teistmoodi sa endale head põhja alla ei saa. Usu, lihtsam on kohe nullist alustada, kui üritada punnitada end kõrgemale tasemele ja siis avastada, et tuleb ikka põhja ka alla laduma hakata. Fitlapi kasutajatel on algaja jooksja kava treeningute kavade hulgas olemas ka.

3. Tee näidistrenn treeneriga - Kui sinus on peidus hoopis jõusaalihunt, siis kiidan takka. Ka see on hea võimalus, kuidas trennidega alustada. Siinkohal minu poolne soovitus - tee vähemalt üks või kaks trenni koos treeneriga. Jõusaal on see koht, kus kõige enam tühja tõmmeldakse. Ega asjata pole Internetis nii palju naljavideoid jõusaali "spetsialistidest". Treener näitab sulle ette, kus aparaadil sul mingit harjutust võimalik teha on, kuidas tehniliselt asi välja näeb ja aitab kindlati ka sobivad raskused valida. Alati ei ole võimalikud suurused raskused parim viis. Mõõdukas lähenemine on tunduvalt edutoovam, kui rassimine 120% võimsusel.

4. Katseta eri võimalusi - Kui sul pole aimugi, mis võiks olla see ala, mis su südame võidab, siis katsetagi erinevaid võimalusi. Kui elad linnas, siis on see väga lihtne. Mine erinevatesse rühmatrennidesse. Proovi, kas sinus on zumbaks vajalikku rütmitunnetust või saad sina-peale hoopis bodypump´is kangiga. Kui linnas ei ela, siis proovi kodustes tingimustes võimalikke alternatiive. Usu, ka lihtne kepikõnd võib olla vägagi koormav ja füüsist arendav tegevus. Kõige efektiivsem on just see trenn, mida sa teed suure mõnuga, mitte sellepärast, et kõik seda teevad.

5. Vali õige varustus - kuigi öeldakse, et vaja on tahet, mitte õiget riietust, siis ma teatud spordialadel on õige varustus väga oluline. Kirjutasin sellest ka Sport ajakirjas (äkki oli see detsembrinumber?). Kui sa ikka jooksmas/kõndimas tahad hakata käima, siis ära mine tenniste või suvaliste jalanõudega. Muretse endale grammivõrra toetavam jalavari, sest sa muidu oled varsti hädas omajalgadega. See õppetund on mul endal kätte saadud. Ma ei ütlegi, et pead kohe 150 eurosed über jooksutossud ostma. Täiesti normaalseid ja talutava kvaliteediga jalanõud saab soodukate ajal 25-35 euro eest kätte. Lisaks jooksujakk, peakate (minul väga oluline!), ilmale vastavad retuusid.

Kui tahad teha aeroobikat või jõusaalis mässata, siis muretse endale riided, mis ei takista su liikumist ja mida sa ei pea kogu aeg sättima (mul endal on see kompleks meeletult, et kui on natukenegi rohkem liibuvam riie, siis kogu aeg sätin trennis; seega väldin neid). Samas vaata, et pluus ülepea ei vajuks kui vaja kummardada :D Ka hingavusele võiks riiete puhul tähelepanu pöörata,sest trenni tehes sa paratamatult higistad ja kui riie su ümber õhku üldse läbi ei lase, siis on ikka niru olla küll.

6. Puhka!  - See on väga oluline nõuanne. Alguses on see tegutsemistuhin jube suur ja on tahtmine iga päev (või isegi kaks korda päevas) trenni teha. Sellise lähenemisega põletad sa end ruttu läbi. Leia enda jaoks optimaalne trennitundide arv nädalas ja jaga see päevade peale ära nii, et vähemalt kaks päeva jääks puhkepäevadeks (ma soovitaks isegi kolm puhkepäeva teha, aga kaks on miinimum).

7. Ole järjepidev - Algus on raske. Eriti, kui sa pole üldse sportlik inimene olnud. Mina olen selle koha pealt kõige parem näide. Mõni muigab siiani, kui mõtleb kuhu ma jõudnud olen arvestades seda, milline spordivõhik ma olen terve elu olnud. Nii et elav tõestus on siinpool ekraani, et kui sa praegu ei armasta ühtki spordiala, siis see armastus võib alles tekkida :) Kui sa oled järjepidevalt kuu aega regulaarselt trenni teinud,  võib juhtuda, et üleöö saad aru, et trenni ära jätmisel (nt haiguse tõttu pausi tehes) tunned sellest puudust :) Ja kui juba sinnamaale jõuad, et trenn on su loomulik nädala osa, siis edasi tuleb vaid lihtsalt minna ja nautida seda trenni. Olgu ta nii raske, kui tahes!

PS! Trenn on kasulik veel nii mitmel teisel tasemel, kui vaid kaalulangus ja vormi parandamine. Ma ütleks, et vaimse poole pealt saadav kasu on võrdväärne või veel suuremgi. Seega, isegi kui sul kaaluga probleemi pole, soovitan nädalas mõned korrad end pingutada ja trenni ikka jõuda ;)

Lõpetuseks teile üks pildike minust. Pean ära mainima, et sel esimesel pildil olen ma juba oma 5kg kindlasti kergem, kui oma nö tippkaalus,mis ma peale Mareku sünnitamist olin (aastal 2008, kui olin meeletult paistes rasedusest). Mul on sellest ajast ka pilt, aga noh jah... See on ikka liiga hull, et üles panna :D Nii et leppige grammivõrra normaalsemaga :D
august 2008 (Marekuga)  vs 2016 jõulud (Margusega)


Miks on kaalu langetamine nii raske?!?!

Kaalu langetamine on justkui matemaatika. Me peame sisse sööma vähem, kui ära jõuame päevas põletada. Me kõik oskame liita ja lahutada, andmeid vaadata pakkide pealt ja seega peaks olema kõik ju lihtsamast lihtsam? Või ei? No muidugi ei ole!

Tegelikkuses on selles toitumise-trenni valemis veel hunnik võõrkehi nagu x, y, z ja ülejäänud tähestikutähed. Raudselt peale lahutamise-liitmise tehete veel mõned korrutamised, jagamised, sulud ja topeltsulud takka otsa. Millest need kõik väljenduvad? Ma toon välja mõned, mis minu toitumise ja trenni matemaatilises tehtes on kohta omanud või siiani vahel end ilmutavad.

1. emotsioonid - seda võib päeva peale lausa mitu korda kohata. Kui hommikul ärkan kehva tujuga, on kohe isu end turgutada söögiga (ja enamasti mitte tervislikuga). Sama kordub õhtul, kui on olnud raske päev ja kui eriti keeruline, siis on see tunne juba lõunaks kohal. Kuidas mitte minna emotsionaalse söömise radapidi? Ega siin muud saladust pole, kui peab olema kõva distsipliin. Jah, siinkohal mingit imerohtu pole ja kui pole seda sisemist kubjast, kes käske jagab, siis me allumegi oma emotsioonidele. Seejärel algab ring uuesti pihta, sest hetkeline "lunastus" toidu näol muutub karistuseks, kui järgmine hommik kaalule astume.

2. toidu kättesaadavus - Kui sa poodi lähed midagi söögiks võtma, siis mis on esimesed valikud, mida sa näed? Saiakesed, šokolaadibatoonid, kommid? Enamasti on meie poed  täis pandud erinevaid tooteid, mida on nii lihtne kiirel ajal ampsata, aga mida sa just võtta ei tohiks. Väga raske on leida endale toiduvalik, mis a) oleks tervislik b) toidaks kõhu pikemaks ajaks ja c) oleks tavapoest kättesaadav. Mina olen siinkohal endale abimeheks võtnud selle, et kui ma kuhugi lähen, siis on mul alati kotis mõni plastik lusikas või kahvel. Veel parem on söögi kaasa tegemine, aga tihti tuleb ette, et käigud pikenevad ootamatult. Siis saan valida poest valmistoidu letist Fitlapi kavas lubatud toidu või võtan piimatoodete letist mõne ProFeel toote. Lisaks puuviljad-juurikad või pähklid ja täitsa söödud saab :)

3. Ettemääratud alustamine - Kes meist poleks öelnud seda kuulsat lauset - "homme" hakkan pihta! Ma ka! Sada korda! Valetan, vähemalt sama palju kordi rohkem... Tegelikult tuleb ju kohe, nüüd ja praegu alustada! Mida varem me alustame, seda varem jõuame sihini. Ka Henry kirjutas täna sellest oma postituses (SIIN) ja see on nii tõsi. Tean, et tundub kergem, kui me pikalt ette valmistame oma vaimu, aga enamasti kipub see vaim raugema enne, kui me tegelikult tegutsemiseni jõuame. Seega kohe nüüd, hops, jalad tagumiku alt välja ja anname kõik kodus olevad saia(kese)d lindudele nokkida. Küll nad ikka rõõmustavad! :D

4. kiire elutempo - hommikul kiirelt ennast valmis seada, lastel pluusid sirgu ja mütsid pähe sättida. Iga pereliiga omas suunas saata ja ise tööle kiirustada. Tööl teha hoolega vaimset/füüsilist tööd, lõuna ajal ehk saab hetke puhata (kui saab) ja siis jälle töörattasse tagasi. Seejärel kõik pereliikmed riburadamisi kokku tagasi korjata ja koju suunduda. Kas seal saab puhata? Kus sa sellega! Üks tahab süüa, teine tahab õppida, kolmas tahab mähet vahetada. Kodu tahab koristamist, nõud pesemist ja pesu triikimist. Kui kõik on valmis on enamasti südaöö lähenemas või juba märkamatult järgmise päeva õhtu saabunud.

Jah, alustades ongi raske seda aega (ja viitsimist) leida. Mina olen oma aja leidnud läbi korraliku aja planeerimise, tööde jagamise (ei ole ma ainuke siin majas, kel käed otsas) ja ise enda esiplaanile tõstmise. Ka minul on õigus omale ajale! Seega, kui sa nädalas korra-kaks (või isegi neli) võtad kätte, paned trenniriided selga ja lähed ukseni nii, et jalaga mänguasjade vahel endale teed rajad, siis sa ei pea süümekaid tundma! See tund on sinu aeg! Kasuta seda maksimaalselt, et sa saaksid koju tulla endaga rahulolevana ja pingetest vabastatuna! Küll siis ka need mänguasjad kiiremini koristatud saavad ja lastele kasulikum, kui ema rõõmsana naaseb :)

Pealegi, kui oled juba kuu aega suutnud sellist rütmi elada, siis hakkab tunduma, et kuidas küll enne selle aja leidmine nii raske tundus (mis aga ei kergenda vahel selle ukselingi avamist uksest väljumiseks) :)

5. Suhted teistega - siinkohal võib olla kaht moodi tuttavaid. Ühed, kes sind kiidavad ja püüavad sinust motivatsiooni saada. Küsivad nõu, tahavad koos sinuga trenni teha ja külla tulles valivad, mida lauale kaasa võtavad (teades su kaalulangetusplaane). Ja siis on teised, kes küll kiidavad, aga teadlikult (või ka mitte) üritavad su teekonda saboteerida. "Ah, mis sa ikka jooksed. Lähme parem ....", pakuvad kooke-komme-saiakesi ka siis, kui sa oled neile just tunnistanud, et sul on väga raske magusast eemale hoida jne. Siinkohal väga nõu ma ei oska anda. Olen ise kokku puutunud mõlema variandiga ja enda jaoks töötavad meetmed välja valinud. Aga nende meetmete välja valmisel on lisaks sõprussuhte mõjule su kaalulangetusele oluline ka, kui olulise sõbraga on tegu.

6. Portsjonid - see kivi lendab minu kapsaaeda suure hooga! Mina olen see, kes võib tervislikult toituda, aga kogused on liiga suured! See on mu viimase poolaasta kõige suurem viga. Ainuke, mis mind siinkohal on aidanud, on toitumiskava ja köögikaal. Kui on ikka teada, et tänane toit on x ja võin seda süüa y grammi, siis rohkem tõsta ei või. Punkt. (Kerge öelda, aga raske jälgida. Eriti kui toit on jõlehästi välja kukkunud, eks :D )

Teine asi, mis siin aitab, on tehagi kindel kogus, millest jagub sööjatele ainult üheks toidukorraks. Või kui teha ette toitu valmis, siis koheselt ka karpidesse ära jagada. See aitab ka, kui potis/pannis enam pole, mida juurde tõsta või vahepalaks peale ampsata.

7. Meie ise - siinkohal toon selle välja küll viimasena, aga tegelikult algab kõik meist endist. Kui me suudame iseend ära rääkida sööma seda saiakest, pitsat või jäätist, siis peaksime suutma ka vastupidi. Tee endaga tööd! Pea maha debatt miks on targem nii, mitte naa. Kasvata endas suur kogus distsipliini ja meelekindlust, et see teekond vastu pidada. Kui sa juba kuu-kaks rajal oled, siis läheb lihtsamaks. Mitte küll kergeks, aga lihtsamaks!

Mingi hetk hakkad taipama, et teatud toiduained on su laualt kadunud või on tekkinud uued, tervislikumad, asjad, mida sa poes automaatselt poekorvi lisad. Valikud lähevad iga kuuga paremaks ja üks hetk võtad sa seda teekonda kui igapäevast elu, mitte katsumuste rada. Aga see kõik eeldab tööd endaga. Nii vaimses kui füüsilises mõttes. Nii et pea selgeks, keha liikuma ja külmkapp korda! Edu sulle, mulle ja kõigile teistele! Me saame hakkama!

Selliseid jalgu tahaks tagasi :D 

Vahel ma ei teegi trenni

No nii, kätte on jõudnud päevad, kus enam mu usinust trennide koha pealt väga kiita ei saa. Eile jätsin jooksutrenni ära, täna jääb samuti ära. Õhtul rühmatrenni üritan end ikka kohale venitada. Lubasin küll endale, et see nädal tuleb mustertrenninädal, aga võta näpust. Alati peab ikka midagi vahele tulema ja ikka läheb midagi uppi.

Seekord tuli vahele enda enesetunne. Kuuseis on selline, et kõht valutab ja olemine on kõike muud, kui hea. Enne sünnitamist (ja muidugi rasedaks jäämist :D)  ma ei mäleta, et kuuseis mind nii palju mõjutanud oleks, aga viimastel kuudel on küll ja päris tugevalt. Aga kes teab, ehk keha harjub alles uuesti igakuise tsükliga ja asi läheb paremaks. Loodame :)

Aga selle eest olen söömise poole pealt üritanud eriti tubli olla. Jälginud igat grammi ja ampsu. Selle koha pealt võin jälle kiita end. Ja kaal kiidab ka :) täna oli juba 77 kaalul ees! Super mõnus on ikka järjest väiksemaid numbreid kaalult näha.

Kaaluga on mul tekkinud väike hasart. Osalen Fitlapi salajase grupi ühel kaalumisüritusel, kus tuleb iga nädal kaal sisestada ja seal arvutatakse osalejate hetke keskmine kaal. Tahaksin hirmsasti mingi hetk selle keskmiseni oma kaaluga jõuda, aga kõik võtavad kogu aeg alla ja siis see keskmine pigem tahab eest ära vudida mitte lähemale tulla :D No seda enam tuleb motivatsiooni, et ikka tubli olla.

Kahjuks see tubli olemine praegustel päevadel eriti lihtsalt ei tule. Eile õhtul lisasin Instagrammi (muideks, instast saab mu tegemistest tunduvalt tihedamalt teada, kui siit. Seega kui huvi siis mu kasutaja on SIIN) ka pildi oma toiduvõitlustest. Ammu ilma pole sellist magusaisu olnud, kui eile.

Tegelikult polnud see niivõrd ainult magusaisu, vaid oleks tahtnud terve maailma nahka panna.  Soolase, magusa ja nõud takka otsa :D Aga läksin voodisse pikali ära ja andsin kõik ohjad Priidule üle. Nii ei pidanud kordagi külmkapist mööda kõndima ja ei saanud tekkida hetkeajendil võetud ampse. Hommikuks on õnneks isud jälle kadunud.

Olen nüüd üritanud võimalikult palju erinevaid toite teha Fitlapi kavas. Eile lõunaks tegin näiteks pannkooki. Ah, kui hea oli (instagramis pilt ka). Täna sai kodus olevatele lastele ka seda tehtud ja kiideti. Õhtuks tegin eile kartulisalatit (retsept oli oa-singisalat, aga kasutasin oa asendusena asenduste hulgast kartulit). Tegin meie kõigi, viie, koguse ja Priit ei uskunud, et me selle ühe õhtuga nahka peame pistma. Ei pannudki. Vähemalt Priit jagas oma portsu kaheks ja sõi teise täna hommikul. Lapsed ka nii palju ei söönud, kui porst ette nägi (välja arvatud Margus, kes pani kindlasti oma portsu nahka). Seega sain mina seda täna hommikuks süüa.

Nädala teises pooles loodan ikka jooksma ka jõuda. Vähemalt kaks jooksu tahaks ära teha. Nädalavahetusel plaanis ju pikem jooks nagunii. Selle pean kindlasti tehtud saama (eriti, kuna jälle virtuaaljooksu nädal ju) :)

jakk: www.secosport.ee
kindad: sama
müts: sama
püksid: www.sportsdirect.com 
botased: www.sportsdirect.com 


Kehakoostis - minu keha numbrites

Kehaanalüüsi mõõtmisest on möödas juba nädalake. Proovin nüüd lõpuks oma numbrid kirja saada. Selleks, et võrdluspilti ka oleks, siis lisan siia ka vanemate mõõtmiste tulemused. Kaks viimast korda on mõõdetud sarnase aparaadiga ja tulemused vast võrreldava(ma)d. Kaks esimest korda on mõõdetud muu kaaluga.

Esimest korda käisin ma kehakoostist mõõtmas 2013a märtsis. Olin siis  24 aastane. Kaalu oli mul 107kg. Rasva % oli 48,1. Vistseraalse rasva näitaja oli 11, lihasmassi kokku 52,7kg ja bioloogiline vanus 39.

Teine kord käisin sama kaaluga mõõtmas. Möödas oli eelmisest mõõtmisest 8 kuud. Andmed sai seekord kirja sellised: kaalu 88,1kg, rasva % 38,9, vistseraalse rasva näitaja 6, lihasmassi kaal 51,2kg ja bioloogiline vanus jätkuvalt 39.

See kaal, millega need kaks mõõtmist on tehtud, on see, millega neid wellness reklaamüritusi tehakse. Kaks järgmist mõõtmist on tehtud kaaluga, millega ka myfitnessis kaalutakse. Kolmas mõõtmine seal tehtud saigi.

Kolmanda mõõtmise tegin 2014a maijooksu ajal. Kaalu oli siis 91,2kg, rasva oli mu kehas 39,5%, vistseraalse rasva näitaja oli lausa 13, mis on üle igasuguse piiri. Lihasmassi kaal kehas 50kg ja bioloogiline vanus 29,

Peale seda mõõtmist ma ka vaatasin ja võrdlesin tulemusi eelmiste mõõtmistega ja sain aru,et neid väga adekvaatselt võrrelda ei saa. Näiteks kui praegu panna kõrvuti teise ja kolmanda mõõtmise tulemused, siis kindlasti ei muutu 3 lisakilo lisandumisega nii palju vistseraalse rasva näitaja ja bioloogilisest vanusest on 10 kuhugi järsku ära kadunud. Seega ma ise võrdlengi pigem nii, et kaks esimest mõõtmist omavahel ja kaks viimast omavahel. Õnneks saab aprillis jälle Mirko juures mõõta (13.aprill, pange graafikusse juba kirja) ja võrrelda, kui palju muutunud olen.

Aga praegustest mõõtmistest viimane toimus nüüd jaanuaris. Kehakaalu näitas 80,3kg, rasva% oli 30,5, vistseraalse rasva näitaja oli 8 (mis on optimaalse viimase piiri peal), lihasmassi oli mu kehas 51,3kg ja bioloogiline vanus jätkuvalt 29. Kuna ma olen võrreldes eelmise mõõtmisega vahepeal ikka numbriliselt 3 aastat vanemaks saanud, siis on hea tõdeda, et bioloogiliselt ma vananenud pole.

Üldiselt olen ma ise oma tulemustega rahul. KMI on muidugi veel üle normi (29,1 kaalumise hetkel), aga kõige muuga olen rahul (arvestades enda progressi, mitte lihtsalt numbreid). Näiteks rasvamass keha jaotuse mõttes on üle "hea" taseme vaid alakeha vasakul pool ja kerel. Mujal on ta juba normi piires.  Muidugi väga naljakas küll, et vaid üks jalgadest eriti pekine on, aga tegelikult on ilmselt paremal jalal see näit täpselt normi piiri all, sest vahe kahe jala vahel numbriliselt ei ole üldse suur.

Hästi oluline näitaja minu jaoks on ka see, et olenkehatüübilt ülekaalulise lahtrist allapoole liikunud ja asun "ülekaalulise" ja "lihaselise, vähe ülekaalulise" lahtri vahepeal :D  Kes on seda mõõtmist teinud, saavad aru, mis lahtreid siin silmas pean :D

Pärast kehaanalüüsi arutasin lühidalt Mirkoga ka, et kuidas nüüd mõttekas oleks edasi treenida maratoni suhtes. Kuna mul lihasmassi on niigi üle keskmise (ja päris tugevalt üle), siis tema soovitas lihastrenniga tagasihoidlikuks jääda. Samas ütles, et kui ikka meeldib teha, siis vägisi ära jätma hakata pole mõtet. Seega ma jätkan nende kahe rühmatrenniga, mis nädalas on. Iseseisvalt midagi ise lisaks ei tee lihastrenni poole pealt ja kõik ülejäänud trenniaja pühendan jooksmisele. See jõusaali külastamise plaan jääb ära.

See nädal püüangi õhtuste jooksmistega ka sõbraks jälle saada. Olen aru saanud, et ma pigem jooksen hämarduvas õhtus, kui kottpimedas hommikus. Eks näis, kuidas see nädal välja kujuneb.. Plaanis üks pikem jooks ka ära teha... Kui tehtud saan, küll siis kuulete :D


Nädala kokkuvõte 9.-15.jaanuar 2017


Selle aasta teise nädala võib selja taha jätta. Aeg läheb ikka nii kiiresti! Kui kõik hästi läks, siis võib selle nädalaga selja taha jätta ka esimese koolisemestri, aga eks uue nädala esimesed päevad näita, kas pean midagi veel parandama või eksamit uuesti tegema. Loodetavasti siiski mitte :) Aga trennist ja toitumisest:

Trennid:
E: rühmatrenn. Aeg 1 tund. Muid andmeid ei tea, sest unustasin vöö maha.
T: puhkepäev (õppisin eksamiteks vabal ajal)
K: lühike jooks. Keskmine pulss 156 (max 167), aeg 24:58, 3,1km, kalorikulu 268.
     rühmatrenn - ringtreening. Keskmine pulss 119 (max 185), aeg 1:05:36, kalorikulu 422.
N: puhkepäev (õppisin vabal ajal eksamiteks)
R: puhkepäev (koolis kaht eksamit kirjutamas)
L: tempojooks. Keskmine pulss 163 (max 183), 7,14km, aeg 50:15, kalorikulu 581.
P: "suusatamine", aeg 30 minutit.

Kaal: 78,6kg  (-1,1kg)

Toitumine:
Mõned päevad jäid päevikusse kirja panemata, sest olin terve nädala nö eksamilaksu all. Palju sai teha selliseid toite kavast, mis ei eeldanud suuremat kokkamist. Kodujuustu maius ja kohupiima maius olid põhilised. Ärge laske ennast eksitada nimest. Suhkruvabalt jätkan ma ikka, sest nendes maiustes polnud peale nimes kajastuva osa peale banaani ja maasikate midagi :)

Pühapäev sai juba ilusti kava järgi toitutud ja korralikku, sooja toitu rohkem kui korra päevas süüa. Lausa kolm korda ;) Minu kehale ikka meeldib see soe toit. Annab sellise tunde, nagu oleks eriti toekalt söönud :D


See nädal oli enamvähem selline nagu ma arvasin tulevat. Kuigi aasta alguses ma plaanisin rohkem jookse sellesse nädalasse, siis juba eelmise nädala lõpus sain aru, et mõttekam on keskenduda veel see nädal ka koolile. Ega teisiti poleks vist neid eksameid ära tehtud saanud (hmm, ühe tulemust siiski ma veel ei tea).

Jooksudest ka paar sõna. Kolmapäeva hommikune jooks oli päris karm. Vankriga koos ja pool jooksust pidin enda järel vedama. Tuul oli lõikavalt rõve. Ei saanud lasta ju tuult lapsele näkku puhuda. Seega oligi nii, et ühe otsa lükkasin käru ja tagasi tulles jälle tõmbasin. Ega talle nii ka väga ei meeldinud seal kärus olla, seega pikalt teda piinama ei hakanud. Eriti kuna õhtul oli nagunii trenn ka tulemas.

Laupäeval pidin tegelikult pikemalt jooksma, aga kuna lumi oli väga paks ja jalad olid hüppeliigesteni lumes, kui nad maad puudutasid, siis läksid sokid läbimärjaks. Külm ei hakanudki kusjuures, aga kurjamid panid kanna tagant hõõruma. Ei hakanud endale ville jooksma ainult seepärast, et pidin pikemalt. Pulss oli ilmselt sellest ka veidi kõrgem, et jooksin pimedas ja paksus udus. Vahepeal ikka tuli väike uitmõte, et äkki mõni loomake hiilib mulle niimoodi ligi :D :D

Pühapäevane suustamine on jutumärkides, sest rohkem oli see suuskadel nühkimine :D lund oli vähevõitu ja kohati maapind tõmbas mulle väga järsku pidurit. Lisaks oli mul üks neljajalgne kaasas, kes arvas, et kõige targem on mu suuskade peal tatsata. Kurjam minema ka ei läinud, proovi hea või halvaga :D

Lõpetuseks väike kellajama ka. Mul Polari juhe ei kanna enam andmeid üle. Laeb kella, nii nagu iga teine juhe, aga andmeid arvutisse enam ei kanna. Praegu olen ainult läbi äpp´i andmeid üle saanud kanda, aga see äpp ka pidevalt jukerdab ja feilib andmete ülekandmisel. Huvitav, kas on juhtme viga või selle augu viga? Kas kellelgi on veel midagi sellist Polari kellaga olnud?


Minu tähelepanekud Fitlapiga alustades

See toitumiskavasse sisse elamine pole mul väga lihtsalt ausalt läinud. Kas on siis nii raske? Oh ei! Tegelikult pole üldse raske ja Fitlapis on mitmeid eeliseid, mida ma teiste proovitud toitumiskavade juures igatsesin, aga katsetamises olen ma (hetkel veel) väga tagasihoidlikuks jäänud.

Kuna nüüd peaks mõned nädalad olema mul veidikene rahulikum aeg (koolis paus enne uue semestri algust), siis võtan end kätte ja proovin teha järgmise nädala jooksul kõik toidud sellised, mida ma veel kavast proovinud pole. See pole üldse raske ülesanne. Kavas on toite nii palju, et enamusi pole ma ilmselt veel vaadanudki.

Lisaks on Fitlapil on hästi mõnus salajane toetusgrupp, kuhu inimesed postitavad oma toite. Sealt ma pidevalt ohhetan ja ahhetan, et kas selline asi on ka kavas? Ja tuleb välja, et ongi! Nii ma olen juba endale mõned variandid järgmisesse nädalasse ära pannud.

Aga tänase postituse mõte on tegelikult muu kui vaid see, et ma pole väga katsetama jõudnud. Tahtsin tuua välja mõned punktid, mida algajal liitujal tasuks tähele panna. Vähemalt mis minul tuli kindlasti läbi uurida-vaadata-lugeda enne, kui sain nö korralikult pihta, et mida, kus ja kuidas ma toimetama pean. Ega ma 100% jätkuvalt pole veel matsu saanud, aga küll ajapikku võin end ka selles kavas täitsa koduselt tunda :)

Mainin veel ära, et mõned asjad tulenevad kindlasti ka sellest, et olen varasemalt teisi kavasid kasutanud ja nende süsteemiga harjunud. Fitlapil on aga teine süsteem. Ja võib olla ma mõne asja puhul pole väga täpne! Siis võib kindlasti mõni kogenum kasutaja parandada! Kindlasti parandage, kui viga näete :) Aga alustame siis asjade väljatoomisega!

1. Toitumiskava ja toitumispäevik on eri kohtades. Olen seni harjunud, et saan ühes kohas muuta toitu ja panna ka kirja, kas sõin seda ka või mitte. Fitlapil on selleks kaks eri kohta. Sisse logides on suurelt kohe toitumiskava ja toitumise (ja trenni) märkimiseks on eraldi koht - päevik. Ma seni polegi seepärast väga päevikusse midagi märkinud, sest ma ei leidnud pikalt selle asukohta :D Vanast harjumusest ei oodanud, et need on eri kohtades :D

2. Toitumiskava võib muuta vastavalt enda isudele AGA lisaks on soovitused, mida nädala lõikes peaksid siiski arvestama. Sellega olen mina natuke pange pannud hetkel, sest esialgu ei talletanud seda infot kahe kõrva vahele. Lugesin nagu ju küll, aga alguses oli seda uut nii palju, et ei salvestunud.

Aga toon siin välja need punktid, millele mina arvan, et peaks tähelepanu pöörama:

  • vali retseptid selliselt, et iga päev sisaldaks vähemalt ühte retsepti, mis sisaldaks puuvilju ja ühte retsepti, mis sisaldab täisteratooteid! 
  • Iga nädal peaksid sööma vähemalt kaks korda punast kala. 
  • Soovi korral tohid süüa ühte ja sama toitu ka mitu korda päevas ja mitu päeva järjest.
  • söö iga päev vähemalt 400gr vabavara ehk neid tooteid, mida võid päeva jooksul süüa piiramatult! (vabavara tooted leiad kasutusjuhendi alt). 
  • teatud köögiviljad ei kuulu vabavara alla, kuid on kindel kaalupiirang (30gr), mida võid samuti toidu juurde enda soovil lisada. 
  • Soovi korral tohid teha ühe toidukorra täpselt pooleks ja süüa 5 toidukorda päevas.
  • Nädalas on ette nähtud üks patutoidukord – seda juhul, kui sinu kehakaal on nädala jooksul soovitud tempos langenud.  - Kõige parem punkt eks! Ma olen seni kasutanud seda pigem suurema portsjoni söömisena. 
  • Toidu kõrvale ei ole lubatud juua piima, keefirit, mahla jne, kui see pole kavas kirjas! Kõik muu, mis pole vesi, on toit ja seega kavaväline. 
3. On olemas eraldi koht, kus on kirjas kõik retseptid. Mina alguses väga pikalt vahetasin toitukordi ainult toitumiskava lehelt. Aga tänu Fitlapi salajasele grupile sain aru, et tegelikult on parem otsida toite just selle eraldi lehe pealt. Avalehel on "minu konto" all nimistus "retseptid" ja sealt need kõik leiabki. Sealt saad täpselt valida lisades koostisaine või võtteski ühe toidugrupi (nt salatid) kõik retseptid. Lisaks saad sealt otse ka lisada kindlaks päevaks ja kindlaks toiduajaks valitud roa. Super mugav! 

4. Ole loominguline! See, et kava retsept ütleb ühtmoodi, ei tähenda, et seda toitu saabki ainult ühtmoodi teha. Minu (ja päris paljude teiste) kõige suurem hämming oli see, kui üks naine oli teinud odrajahupudru retsepti järgi pannikaid. Kõik koostisained olid täpipealt samad ja tulid väga hea pannkoogid välja. Aga pane tähele! Koostisained peavad samaks jääma - ka näiteks õlikogus! 

5. Magustamiseks ei ole lubatud midagi muud, kui Stevia v.a juhul, kui retsept seda ütleb. Minu jaoks on see natuke miinuseks, sest ma pole Stevia kasutaja. Vaikselt olen mõelnud, et ehk peaks siiski proovima... Kasvõi ajutiselt, kui kohe üldse ei istu. Ma seni ikka kookospalmisuhkru ja mee pooldaja olnud. Tunduvad kuidagi.. looduslikumad. Ehk keegi kasutab ja muudab mu skeptilisust?! 

6. Lisaks kaalule ja vöö ümbermõõdule saab sisestada ka muid näite. Selle ma leidsin alles eile, kui aus olla :D Esilehel on saanud kogu aeg uuendada kaalu ja vöö ümbermõõtu. Aga eile vajutasin kogemata mööda ja retseptide üleval oli kohe "graafikud". Siis ma imestasin, et kus ma kogu selle ajal olen olnud, et pole märganud :D 

7.Kavasse saab lisada kuni 5 pereliiget. Ma ise seda veel väga kasutanud pole (lisasin alles eile ülejäänud pereliikmed sisse). Ma soovisin kõige pealt saada endale mingi ettekujutuse programmist ja alles siis teised lisada, aga soovitan pigem just teistpidi rakendada. Saab hulga paremini õiged kogused jagatud ja kõik söönuks. Meil mõned korrad juhtus nii, et jagasin teistele toidu ära ja teate ju küll, mis jagajale jääb :D  

Iga toidukorra alla tulevad kõikide pereliikmete nimed ja on võimalik linnuke ette teha, kes söövad sel korral ja kes mitte. Vastavalt sellele muutuvad ka kogused, mis toidu tegemiseks vaja läheb. Tunduvalt mugavam variant, kui eelmises kavas, mida katsetasin. Lisaks tulevad iga nime taha %-id, et kui palju valmivast toidust keegi ära peaks sööma.


Kes veel Fitlappi kasutavad, millised olid teine punktid, millega harjumine võttis aega või mis esialgu kuidagi kahe silma vahele jäi, aga vajalikuks infoks pidasite?

täiendus: loe kommentaaridest ka Fitlapi poolseid kommentaare postituse kohta täienduseks ;) 

Me kelgule, me kelgule...

Täna õhtuks on ilmselt Facebook täis pilte kõikvõimalikest erinevatest tegevustest, mis õhkavad endast seda, kui mõnus üks talveilm võib olla. Ega ma ise parem pole. Meil oli ka täna väga mõnus ja talvine päev, mis sai päris mitme(kümne) pildi peale püütud. Enda facebooki koormama sellega ei hakka, aga siia jagan ikka mõned pildid :D kannatate vast ära.


Marguse jaoks oli see esimene suuremal mäel käimine. No tegelikult käis ta eelmine aasta ka, aga siis ta magas parema osa üritusest (loe: kelgutamise aja) maha. Seega seni oli ta teadlik vaid sellest, et kelguga saab sõita mööda horisontaalset pinda või siis väga pisikestestest küngastest alla.


Ega see meie Võhma mägi ka suurem asi mägi pole, aga lastele täitsa paras. Sai lausa erinevate kalletega kohtadest alla lasta. Ma ise järsemast alla lasta ei julgenud, aga see aasta suuremad lapsed said juba loa katsetamiseks. Endal oli küll hirmsasti valus, kui mõni neid uperkuuti kelguga koos kraavi kihutas, aga neil oli rohkem kui lõbus.


Minu üllatuseks oli mägi suhteliselt lastevaene. Arvestades, et tegu on laupäevase päevaga ja kõige magusama ajaga, siis eeldasin, et peame otsima kohta, kust alla lasta. Aga peale meie olid vaid mõned lapsed tee mäe peale leidnud. Kahju, sest ilm oli tõesti super kelgutamiseks! Aga kes teab, ehk kõik olid ametis memmede tegemise või kindluste ehitamisega ja polnud aega tulla liugu laskma. Loota ju võib :)


Aga meie kelgutasime peaaegu tund aega. Ma sain päris mitu korda mäest alla sõita (jah, ma ka kelgutasin) ja jälle üles kõndida. Täitsa nagu trenni eest oli :D Mitte, et mul täna trenn oleks vahele jäänud. Käisin hommikul juba jooksmas ära, aga veidi künka otsa tatsamist tuli ka kindlasti ainult kasuks.

Loodan, et homme on ka nii mõnus ilm. Siis äkki saaks suusad ka natuke tööd üle pika aja. Kui just tuul jälle ei tõuse või taevast mingit jama sadama ei hakka.




PS! Pildil olevate laste vanemalt luba olemas pilte blogis kasutada ;)


Sanex tooted

Praegu on Eugesta Eesti lehel kampaania, mille raames valitakse välja Sanex toodete katsetajaid. Kuna ma ükskord ühe Facebooki loosimise kaudu võitsin antud firma tooteid, siis mõtlesin ka kirja panna enda kasutamise kogemuse. Võit komplektis oli toodetena Sanex Hydrate sarjast dušikreem ja ihupiim, dermo sarjast dušigeel ja zero% sarjast higipulk.


Zero% sarja higipulga ma andsin ära. Ma paar korda proovisin seda küll, aga väga erilist muljet sellest ei jäänud. Üks hea asi, mis silma (tegelikult küll ninna) jäi, oli see, et tal polnud mingit lõhna. Samas nendel vähestel kordadel, kui ma seda kasutasin, ma väga higilõhna ära hoidmist ka tähele ei pannud. Samas, mina olengi päris korralik higistaja ja enamasti kasutan ma higipulkasid, mis on need nö "48 tunni kangusega".

Dermo sarja duššigeeli (dermo protector) kohta võin öelda, et see on tavaline dušigeel. Lõhn on normaalne, ihu peseb puhtaks ja millegi üle kobiseda ei oska. Ma ise enamasti seda ei kasuta ja lasen lastel sellega pesta. Lihtsalt minu nahk on (eriti sügisest kevadeni) eriti tundlik ja kuiv. Seega vajab eksta niisutavaid vahendeid.

Niisutamise teemaga jõuamegi sarja viimaste toodete juurde, mis mul kasutusel on. Nendeks on hydrate sarja dušikreem ja ihupiim. Nende juures võin kaks kätt õhku tõsta ja hõisata, et need on sellised asjad, mida ma kindlasti kavatsen juurde osta! Alati ma ei viitsi ihupiimaga möllata, aga ausalt - seda polegi nii väga vaja, sest see dušikreem teeb oma töö ideaalselt ära! Alati duši alt tulles on mu nahk nii mõnus ja kui tavaliste kreemidega ei ole efekt ühekordse kasutamise järel tunda, siis selle dušikreemiga on küll! Super asi! Ja kui ihupiimaga veel peale duši all käimist keha üle kreemitada, säilib tulemus päevadeks!

Kui ma peaks sellest sarjast midagi soovitama, siis kuivema poolse nahaga kasutajale on hydrate sari väga hea! Muud asjad on minu jaoks sellised "harju keskmised" ja ei jäänud millegi erilisega silma.

Kas te olete antud sarja tooteid proovinud? Kuidas on muljed olnud?


Farmi Skyr tooted

Täna jõudis kätte päev, millal lõpuks jõudsin lõpuni kirjutada postituse Skyr´idest, mida proovisin juba sada aastat tagasi. Õnneks said maitseelamused kirja panna kohe, kui tooted ära proovitud said, seega neid detailselt meenutama ei pidanud hakkama. Värskelt sain täna juurde kirjutada vaid laste arvamused. Kuna hetkel on Farmi skyr´id konsumis soodukas, siis ostsin neile maiustamiseks neid :) Aga lähme siis toodete juurde.

Ausalt öeldes, ega ma esialgu lastele ei osanudki seletada, mis asi see skyr on. Selleks, et asi puust ja punaselt selge oleks, siis panen siia kõigile info saamiseks jutu, mis on päris Farmi kodulehelt.

"Skyr ( hääldatakse Eestis "skir") on Skandinaavia päritolu hapendatud piimatoode, konsistentsilt midagi jogurti ja kohupiima vahepealset, pehme maitsega väga kõrge valgusisaldusega ning madala rasvasisaldusega. Võib öelda ka, et skyr on proteiinidessert.Farmi skyr sobib tarbimiseks hommikusöögiks erinevate lisanditega ja eraldi toidukorrana. Spordirahvale sobib skyr kui proteiiniallikas, tootes on valku 100 grammis 9-13%. Samuti sobib skyr kõikides retseptides asendama jogurtit või kohupiima.

Mina ostsin endale maitsmiseks neli erinevat skyr´i  - virsiku, kirsi, maasika ja mustika oma. Veel peaks olema tavalist (ehk maitsetut) ja kõrvitsa ja päevalilleseemnetega. Loodan neile ka kunagi käpa peale panna. Eriti sellele maitsetule, sest vaatasin praegu, et see on ilma lisatud suhkruta (see, et maitsestatud variandid on suhkruga, on ka üks põhjus, miks ma sel kuul ise neid ei tarbi). 

Pean ütlema, et arvestades, et suhkrukogus toodetes peaks olema väiksem, kui tavalistes jogurtites-kohupiimades, on tooted üllatavalt magusad. Mis veel üllatavam, on see, et maitsed on väga ehedad. EI ole mingit keemia maitset või ülevõimendunud lisamaiku. Seega maitse poolest võiks ma nad kõik hinnata vähemalt 4,5-ga 5-palli süsteemis. Aga siit tuleb minu maitseline eelistus. 

Minu lemmik oli kirssidega skyr. Mu maitsemeel on lihtsalt sellise eelistusega, et kui valikus on kirssidega variant, siis seda ma ka eelistan. Suured kirsitükid olid lihtsalt parimad. 

Teiseks jäi virsikumaitseline skyr. Jällegi võlusid mind need tükid seal sees. Maitse väga hea! Kolmandaks jäi mustikatega skyr. Mustikamoos oli justkui otse vanaema moosipurgist päris ja tõesti - väga hea! 

Viimasele kohale jäi maasikamaitseline skyr. Mitte üldse sellepärast, et ta oleks grammigi kehvem teistest. Kes siin pikemat aega lugeja, võib juba aimata, milles asi. Ikka minu maitsemeeles. Mul lihtsalt on mingi kala nende maasikamaitseliste toodetega. No ei ole veel leidnud sellist, mis mu eelistusi ümber oleks lükanud. Maasikas on minu jaoks lihtsalt liiga maheda maitsega, et väga esile kerkida konkurentsis teiste, särtsakamate maitsetega.  

Lastel oli igaühel omad eelistused. Margus on  sellise universaalne kuju, et talle sobivad kõik! Aga tema puhul ongi raske leida toodet, mis talle ei sobi :D Marek valis oma lemmikuks mustika oma ja Mareli on maitse-eelistustes minuga ühte masti. Ehk siis valis kirsimaitselise. 

Meie külmkappi leiavad skyrid aegajalt ikka tee. Enamasti siis, kui lapsed tahavad magustoitu. Vahel lähevad nad ka meil vahepalana käiku. Eks see suhkrusisaldus tootes pole just kõige parem, aga ma usun, et see on tervislikum valik, kui poejogurt või topsikohupiim. Või kuidas? (kõige parem siiski on võtta maitsetu variant ja siis ise maitsestada, nagu ka jogurti ja kohupiima puhul me enamasti teeme).


Kuidas teie Farmi skyr´idega rahul olete? Kas eelistate neid või pigem ostate siiski tavalist kohupiima või jogurtit?


Kas kajab juba?

Tere tere! Ma ka asumiselt (loe: töö- ja õppimiselainelt) korraks välja astunud ja mõtlesin blogisse piiluda. Kas kajab juba vastu. Veel mitte. Seega oleks tark igaks juhuks neid täheridasid siia vahelduseks juurde kirjutada. Muidu järgmine kord võib juba kajada küll. Ah, niisama ajan pada. Tegelikult tulin veidi aega tagasi jooksmast ja nüüd, kui kõht täis, ei taha mitte teps kohe jälle usin ja virk olla. Seega jutustan väheke.

Eelmise nädala lõpuga sain koolirindel poolega (vist) hakkama. Oli üks eksam, üks kontrolltöö ja üks lõpuseminar. Nendest kaks sain kindlasti edukalt tehtud. Kontrolltööga läks lausa nii "hästi", et loetud komakohad jäid A-st puudu. Aga ei kurda. Ma ausalt öeldes olin seda tööd tehes kui laps, kes peaks miljoni kommi seast parima leidma (ehk siis ei osanud kuskilt otsast alustada asjaga). Või siis just halvima, sest oskustega ma just ei hiilanud.

Eksami hinnet ma veel ei tea. Kardan natuke, et kõige paremini see ei läinud. Aga ei hakka veel korduseksami aega vaatama. Kui läkski kohe nii nihu (loodan siiski, et mitte), siis ega enne laupäeva ma õppima nagunii ei hakkaks. Seda seeetõttu, et reedel on mul kaks viimast eksamit tulemas. Kui eelmise nädala omad olid sellised "no kuidagi punnitan ju ikka ära teha", siis seekord on pigem sellised, et ettevalmistus on kui sõtta minekul.

Lisaks reedestele eksamitele oli eilseks vaja esitada üks väga VÄGA keeruline kodutöö. Tegelikult hästi huvitav, aga siiski... KEERULINE! Aga tehtud ma ta sain, jällegi - loodetavasti! No kui peab parandama, siis see pole veel maailmalõpp, sest ühe korra lubatakse seda parandada ka. Ise ma jäin suhteliselt keskmiselt rahule. Kõik sai kirja, aga sõnastuse pool ilmselt minust sada korda targematele ei tundu kõikse etem.

Kui ma muidu koolitööde tõttu jooksudest väga palju ei loobu, siis praegune nädal on küll niivõrd kiire olnud, et teisipäevasest jooksust rääkisin end vabaks. See oli õige otsus, aga jalad ju kibelesid. No tänase tuulega sain natuke seda kibelemist maha tõmmata. Rühmatrennides olen ikka korralikult kohal, sest see on täpselt see kellaaeg, kus õppimine on nagunii välistatud.

See nädalaalgus on selles mõttes ka hästi õpetlik olnud, et nägin jälle ära, et soe toidukord on ikka väga oluline. Olgugi, et võtan Fitlapi kava järgi jne, aga kui ikka võtta kavasse ühe ja teise toidu, mida kiiresti saad teha (olen söönud kohupiima, kodujuust jms) ja ei vali korralikku, sooja toitu, siis on õhtuks midagi puudu. Kui veel juurde panna koolistress ja pidev vaimne töö, siis tuleb magusaisu.

Ei, ma ei murdunud selle isu surve all. Mul on selle tarbeks varutud maapähklivõid. Võtsin seda mõned ampsud õppimise ajal ja suutsin õhtu üle elada. Aga kui ma poleks praegu pühendunud suhkruvabadusele, siis oleks suhu lennanud nii üht kui teist. Samas see "asendus" täitis oma rolli ära ja tänaseks pole sellest isust midagi järel.

Aga õppisin, et pean hakkama regulaarsemalt toidu ettevalmistamisega tegelema. Kui mul nüüd õnneks läheb ja reedega kooliasjad ühele poole saan, siis on mul 1,5 kuud rahulik(um) aeg. Saan korralikult selle karbimajanduse sisse juurutada ja loodetavasti püsib see ka siis, kui kool jälle täie rauaga lahti läheb.

Ahjaa, väike uudisekilluke ka. Jaanuari lõpus lähen ma Marathon100 minilaagrisse :) Osutusin üheks valituks, kes sinna projekti "eesmärgiks SEB maraton" raames valiti :) Ma suuri lootusi ei hellita, et ma sellest "voorust" edasi saan, aga usun, et saan laagrist väga palju kasulikke teadmisi. Ja kes teab, ehk treenerid näevad minus seda õiget materjali. Lootmine pole ju kuritegu ;) Nii et hoidke mulle ikka pöialt eks ;)

Kell saab kohe üheksa ja on aeg jälle tragiks hakata.

Meie hommik :) 



Nädala kokkuvõte 2.-8.jaanuar 2017

2017 aasta esimene nädal on möödas. Aeg kokkuvõtteid teha. See aasta mõtlesin, et teen veidi teistmoodi need kokkuvõtted. Veidi konkreetsemad ja lühemad, aga ma arvan, et pikas perspektiivis on niimoodi lihtsam mingit ülevaadet saada :) Ehk siis edaspidi hakkab olema ülevaade nii, et kõige pealt kõik numbrites ja kui tahan ja on aega pikemalt heietada, siis selle alla lisan muu info :)

Trennid: 
E: ühtlane jooks. Keskmine pulss 149 (max 166), 4,08km, aeg 31:43, kalorikulu 315.
T: ühtlane jooks. Keskmine pulss 154 (max 193), 12,45 km, aeg 01:32:40, kalorikulu 972.
K: rühmatrenn Kristaga. Keskmine pulss 115 (max 210 - ilmselt kell pani hullu ), aeg 59:14, kalorikulu 352.
N: puhkepäev (koolis)
R: puhkepäev (koolis)
L: puhkepäev (koolis)
P: rühmatrenn Kristaga. Keskmine pulss 122 (max 164) ,aeg 55:36. Kalorikulu 374.

Toitumine:
E: neli toidukorda, suhkruvaba
T: viis toidukorda, suhkruvaba
K: 6 toidukorda, õhtul läks toitu liiga paljuks, suhkruvaba.
N: neli toidukorda, suhkruvaba (koolipäev)
R: viis toidukorda, suhkruvaba (koolipäev)
L: neli toidukorda, suhkruvaba (koolipäev)
P: kolm toidukorda, suhkruvaba (kodust eemal enamuse päevast)
'
Kaal: 79,7km (-3kg)

Üldiselt võib öelda, et aasta alguse motivatsioon on jätkuvalt minuga. Magusast loobumine on seni väga lihtne olnud. Jooksutrennid said ilusti enne suurt külma ära tehtud, seega see minu toimetamisi see nädal ei seganud. Järgmine nädal väidetavalt pidi juba soojemaks minema. Loodetavasti läheb ka :) Seni, kuni õues on miinuskraadid, ma intervalle või tempojookse ei tee. Ei taha seda külma õhku nii palju sisse ahmida. Pigem siis aeglasemalt ja pikemalt.


Kuidas teie nädal möödus?