blogijate jõululoos 2016

Vanu asju uude aastasse kaasa võtta pole just kõige parem, aga mis teha. Eilne päev ei saanudki niivõrd vaikne ja kodune, kui esialgu planeerisime. Aastavahetuse võtsime siiski vastu oma kodus ja aknast ilutulestikku vaadates. Peab mainima, et meie aknast avaneb väga hea ülevaade päris suure piirkonna ilutulestikust ja me ei jäänud millestki ilma, kui ise välja ei roninud :)

Aga tegelikult tulin ma kirjutama üldse teisel teemal. Ehk siis sellest, mis eelmisest aastast siia aastanumbrisse kaasa tolknes. Selleks on postitus blogijate jõululoosist. Minu kingisaaja postitust võite lugeda SIIT . Tundub, et ma väga mööda raamatuvalikuga ei pannud.

Mina ise ootasin oma kinki väga kaua. Sai blogipostituste jagamise grupis vastava teema all ka kurta, et no ei tule ega tule. Vahepeal postitas sinna üks blogija enda poolse nö "vabanduspostituse", et miks üks blogija oma pakki nii kaua peab ootama. Sealsete vihjete järgi võis arvata, et jutt käib minust. Seega lootsin ikka, et pakike ükskord jõuab. No kui mitte jõuludeks, siis äkki sünnipäevaks.

30. detsembri pärastlõunal sõitis meile õue üks kaubik. Ette poldud helistatud, seega kullerit esialgu ei osanud oodata. Saatsin Priidu õue vaatama, et mis tahetakse. Siiski oli kuller ja andis talle pakikese üle. Ma aknast jälgisin ja kuna mingit muud pakki ei osanud oodata, siis juba särasin toas, et ma saan lõpuks oma paki kätte.

Minu õnneks täpselt nii läkski. Mu pakk tuli saksamaalt ja seega on viisakas hilinemine täiesti põhjendatud. Eriti, kui sellega juhtuvad väiksed äpardused, nagu paki saatja ise oma blogis kirjutas.

Paki sisu oli hästi armas. Esiteks oli kaasas eriti ilus kaart. Selle omastas mu meisterdamishull Mareli juba ära. Pakis oli ka kolme eri sorti maiust. Ühed piimašokolaadi kommid, šokolaadis mustikad šokolaadis mandlid. Need viimased olid ülimalt head. Neid ma väga teistele ei jaganud, sest Marek ei söö oma pähkliallergia pärast ühtegi pähklisarnast asjandust. Margusele ma ka seda maitsta ei andnud, sest tiba suur ja kõva tema jaoks. Mareli ja Priit said maitsta küll. Priidule ma isegi halastasin ja andsin veidi rohkem maitsta. Ülejäänud pistsin ise pintslisse ilma igasuguse süütundeta.

Tegelikult olid kõik kommid väga head, aga kuna ma ise mandlitele keskendusin, said teised rohkem teisi variante süüa :) Ega see kogus midagi meeletut polnud ju ka, seega tänaseks hommikuks on need kõik meil sujuvalt otsa saanud :D


Lisaks maiustamisele oli pakis midagi praktilist ka. Nendeks oli kaks elektrilist soola/pipraveskit. Ma ausalt öeldes hoidsin sellist asjandust elus esimest korda käes. Ma isegi pole selle peale mõelnud, et veski võiks elektriline olla.

Natuke aega läks, et aru saaksime, kuidas see pipar sinna sisse tuleb panna ja patareisid oli ka omajagu vaja (lausa kuus). Lõpuks saime nii kaugele, et oli katsetamise moment. See oli nagu jõulukuuse süütamine. Kõik seisid ringis ja ootasid mu nupuvajutust ja kui veel veski tööle hakkamisel tuluke ka all põlema süttis oli eriti ahhaaaa efekti tekitav moment :D Tagant järgi naljakas mõelda, et nüüd üks veski nii palju elevust tekitab :D :D

Kokkuvõttes võib öelda, et jäin kingiga väga rahule. Olen päris paljude teiste kingipostitusi lugenud ja pole veel halba emotsiooni või pettumust näinud. Väga huvitav on ju näha, kuidas sind läbi postituste on tõlgendatud ja kuidas vastavalt sellele ka kink valitud. Loodan, et järgmine aasta toimub sama asi uuesti :)


2 comments:

  1. Mul on heameel, et sa rahule jäid kingiga ja muidugi, et see lõpuks kohale jõudis üldse:) Me ostsime sarnased veskid koju umbes aasta tagasi ja ma ise olen jätkuvalt nii vaimustuses neist. Avamine oli täpselt samasugune põnev protsess nagu sina kirjeldad:)
    Palju õnne sünnipäevaks tagant järgi ning ilusat uut aastat sulle ja su perele!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh! Ilusat uut aastat teile ka!

      Delete