Miks on kaalu langetamine nii raske?!?!

Kaalu langetamine on justkui matemaatika. Me peame sisse sööma vähem, kui ära jõuame päevas põletada. Me kõik oskame liita ja lahutada, andmeid vaadata pakkide pealt ja seega peaks olema kõik ju lihtsamast lihtsam? Või ei? No muidugi ei ole!

Tegelikkuses on selles toitumise-trenni valemis veel hunnik võõrkehi nagu x, y, z ja ülejäänud tähestikutähed. Raudselt peale lahutamise-liitmise tehete veel mõned korrutamised, jagamised, sulud ja topeltsulud takka otsa. Millest need kõik väljenduvad? Ma toon välja mõned, mis minu toitumise ja trenni matemaatilises tehtes on kohta omanud või siiani vahel end ilmutavad.

1. emotsioonid - seda võib päeva peale lausa mitu korda kohata. Kui hommikul ärkan kehva tujuga, on kohe isu end turgutada söögiga (ja enamasti mitte tervislikuga). Sama kordub õhtul, kui on olnud raske päev ja kui eriti keeruline, siis on see tunne juba lõunaks kohal. Kuidas mitte minna emotsionaalse söömise radapidi? Ega siin muud saladust pole, kui peab olema kõva distsipliin. Jah, siinkohal mingit imerohtu pole ja kui pole seda sisemist kubjast, kes käske jagab, siis me allumegi oma emotsioonidele. Seejärel algab ring uuesti pihta, sest hetkeline "lunastus" toidu näol muutub karistuseks, kui järgmine hommik kaalule astume.

2. toidu kättesaadavus - Kui sa poodi lähed midagi söögiks võtma, siis mis on esimesed valikud, mida sa näed? Saiakesed, šokolaadibatoonid, kommid? Enamasti on meie poed  täis pandud erinevaid tooteid, mida on nii lihtne kiirel ajal ampsata, aga mida sa just võtta ei tohiks. Väga raske on leida endale toiduvalik, mis a) oleks tervislik b) toidaks kõhu pikemaks ajaks ja c) oleks tavapoest kättesaadav. Mina olen siinkohal endale abimeheks võtnud selle, et kui ma kuhugi lähen, siis on mul alati kotis mõni plastik lusikas või kahvel. Veel parem on söögi kaasa tegemine, aga tihti tuleb ette, et käigud pikenevad ootamatult. Siis saan valida poest valmistoidu letist Fitlapi kavas lubatud toidu või võtan piimatoodete letist mõne ProFeel toote. Lisaks puuviljad-juurikad või pähklid ja täitsa söödud saab :)

3. Ettemääratud alustamine - Kes meist poleks öelnud seda kuulsat lauset - "homme" hakkan pihta! Ma ka! Sada korda! Valetan, vähemalt sama palju kordi rohkem... Tegelikult tuleb ju kohe, nüüd ja praegu alustada! Mida varem me alustame, seda varem jõuame sihini. Ka Henry kirjutas täna sellest oma postituses (SIIN) ja see on nii tõsi. Tean, et tundub kergem, kui me pikalt ette valmistame oma vaimu, aga enamasti kipub see vaim raugema enne, kui me tegelikult tegutsemiseni jõuame. Seega kohe nüüd, hops, jalad tagumiku alt välja ja anname kõik kodus olevad saia(kese)d lindudele nokkida. Küll nad ikka rõõmustavad! :D

4. kiire elutempo - hommikul kiirelt ennast valmis seada, lastel pluusid sirgu ja mütsid pähe sättida. Iga pereliiga omas suunas saata ja ise tööle kiirustada. Tööl teha hoolega vaimset/füüsilist tööd, lõuna ajal ehk saab hetke puhata (kui saab) ja siis jälle töörattasse tagasi. Seejärel kõik pereliikmed riburadamisi kokku tagasi korjata ja koju suunduda. Kas seal saab puhata? Kus sa sellega! Üks tahab süüa, teine tahab õppida, kolmas tahab mähet vahetada. Kodu tahab koristamist, nõud pesemist ja pesu triikimist. Kui kõik on valmis on enamasti südaöö lähenemas või juba märkamatult järgmise päeva õhtu saabunud.

Jah, alustades ongi raske seda aega (ja viitsimist) leida. Mina olen oma aja leidnud läbi korraliku aja planeerimise, tööde jagamise (ei ole ma ainuke siin majas, kel käed otsas) ja ise enda esiplaanile tõstmise. Ka minul on õigus omale ajale! Seega, kui sa nädalas korra-kaks (või isegi neli) võtad kätte, paned trenniriided selga ja lähed ukseni nii, et jalaga mänguasjade vahel endale teed rajad, siis sa ei pea süümekaid tundma! See tund on sinu aeg! Kasuta seda maksimaalselt, et sa saaksid koju tulla endaga rahulolevana ja pingetest vabastatuna! Küll siis ka need mänguasjad kiiremini koristatud saavad ja lastele kasulikum, kui ema rõõmsana naaseb :)

Pealegi, kui oled juba kuu aega suutnud sellist rütmi elada, siis hakkab tunduma, et kuidas küll enne selle aja leidmine nii raske tundus (mis aga ei kergenda vahel selle ukselingi avamist uksest väljumiseks) :)

5. Suhted teistega - siinkohal võib olla kaht moodi tuttavaid. Ühed, kes sind kiidavad ja püüavad sinust motivatsiooni saada. Küsivad nõu, tahavad koos sinuga trenni teha ja külla tulles valivad, mida lauale kaasa võtavad (teades su kaalulangetusplaane). Ja siis on teised, kes küll kiidavad, aga teadlikult (või ka mitte) üritavad su teekonda saboteerida. "Ah, mis sa ikka jooksed. Lähme parem ....", pakuvad kooke-komme-saiakesi ka siis, kui sa oled neile just tunnistanud, et sul on väga raske magusast eemale hoida jne. Siinkohal väga nõu ma ei oska anda. Olen ise kokku puutunud mõlema variandiga ja enda jaoks töötavad meetmed välja valinud. Aga nende meetmete välja valmisel on lisaks sõprussuhte mõjule su kaalulangetusele oluline ka, kui olulise sõbraga on tegu.

6. Portsjonid - see kivi lendab minu kapsaaeda suure hooga! Mina olen see, kes võib tervislikult toituda, aga kogused on liiga suured! See on mu viimase poolaasta kõige suurem viga. Ainuke, mis mind siinkohal on aidanud, on toitumiskava ja köögikaal. Kui on ikka teada, et tänane toit on x ja võin seda süüa y grammi, siis rohkem tõsta ei või. Punkt. (Kerge öelda, aga raske jälgida. Eriti kui toit on jõlehästi välja kukkunud, eks :D )

Teine asi, mis siin aitab, on tehagi kindel kogus, millest jagub sööjatele ainult üheks toidukorraks. Või kui teha ette toitu valmis, siis koheselt ka karpidesse ära jagada. See aitab ka, kui potis/pannis enam pole, mida juurde tõsta või vahepalaks peale ampsata.

7. Meie ise - siinkohal toon selle välja küll viimasena, aga tegelikult algab kõik meist endist. Kui me suudame iseend ära rääkida sööma seda saiakest, pitsat või jäätist, siis peaksime suutma ka vastupidi. Tee endaga tööd! Pea maha debatt miks on targem nii, mitte naa. Kasvata endas suur kogus distsipliini ja meelekindlust, et see teekond vastu pidada. Kui sa juba kuu-kaks rajal oled, siis läheb lihtsamaks. Mitte küll kergeks, aga lihtsamaks!

Mingi hetk hakkad taipama, et teatud toiduained on su laualt kadunud või on tekkinud uued, tervislikumad, asjad, mida sa poes automaatselt poekorvi lisad. Valikud lähevad iga kuuga paremaks ja üks hetk võtad sa seda teekonda kui igapäevast elu, mitte katsumuste rada. Aga see kõik eeldab tööd endaga. Nii vaimses kui füüsilises mõttes. Nii et pea selgeks, keha liikuma ja külmkapp korda! Edu sulle, mulle ja kõigile teistele! Me saame hakkama!

Selliseid jalgu tahaks tagasi :D 

2 comments:

  1. Eks ta ole jah nii, et endast algab kõik. Sul võib olla palju vaba aega, vajalik varustus ja teadmised õigest toitumisest, kuid sellest ainult ei piisa. Ise peab olema kange ja punnima vastu laiskusele ja õgardlusele. Tugevad inimesed need kaalulangetajad ;)

    ReplyDelete