Jooksmine - odav või kallis spordiala?

Jooksmist on tihti reklaamitud, kui üht spordiala, mis ei vaja lisavarustust. Jooksmiseks piisavat vaid tahtest ning motivatsioonist end ka kehvematel päevadel välja ajada. Mingis mõttes ma olen sellega päri, kuid mida enam jooksurada kulutan, seda enam saan aru, et mis sul seljas või jalas on, võib väga palju mõjutada jooksust saadavat kasu.

Kõige olulisemaks pean ma korralikku jooksujalatsit. Kui jooksma hakkasin, olid mul kõige odavamad jalavarjud, mis poest näppu olid jäänud. Joostud ma sain, kuid päris tihti olid tallad valusad või tekkisid põlvevigastused. Üks hetk võtsin end kokku ja läksin Jooksueksperti jalatesti tegema. Kuigi raha maksin soovitatud botaste eest välja pisarsilmas, siis oma investeeringu kasumist sain aimu juba esimesel jooksul uute jalanõudega. Põrutus jalgadele oli vähenenud, tallad olid toestatud ja jooks muutus kergemaks ning nauditavamaks.

Teine ese, mis on joostes väga oluliseks saanud, on sportrinnahoidja. Kuigi vanust mul väga palju veel pole, siis kolme lapse rinnaga toitmine ja tugevad kaalukõikumised on andnud piisavalt põhjust otsida rinnapartiile parimat tuge, mida turul pakutakse. Selliste kriteeriumite juures pääseb valikusse vaid Shock Absorberi rinnahoidja. Hüppa kasvõi saltosid, aga rinnahoidja sisu on justkui paigale kleebitud. Muideks neil on nüüdseks ka juba e-pood olemas ja selle leiab SIIT. 

Kolmandaks on minu jooksuriietuses auhinnalisel kohal müts. Soojemal ajal nokamüts, praegusel ajal veidi rohkem peanuppu soojendavam peakate. Mütsi kandmine hoiab ära peavalu, mis mul tuule, päikese ja pingutuse koosmõjust kipub tekkima.

Kuna hetkel on olud õues külmad ja pimedad, siis on lisaks eelnevatele asjadele väga oluline, et riietus, millega uksest välja lähen, hoiaks keha soojana, kuid samas teeks mind nähtavaks autodele. Jakina kasutan ma praeguste ilmadega alati WOWOW reflectivewear sarja jooksujakki, mis hoiab tuule eemal, aga ei jää kartustki, et kellelegi tee ääres märkamatuks jään. Näpuotsa tõmban samast sarjast kindad, mis panevad mind justkui helendama oma täieliku helkurkattega.

Muus riietuses mul väga suuri eelistusi ei ole. Jälgin uksest väljudes seda, et varbaotsa on tõmmatud korralikud sokid, mis aitavad villide tekkimist vältida, ülakeha vastu saaks kihiline riietus, mis keha soojas hoiaks ja jalga ilmastikukindlad retuusid.

Kui lüüa kokku, mis selline tavaharrastaja varustus maksma läheb, siis ei saa enam kuidagi rääkida ainult jooksurõõmu jagamisest. Jagada tuleb muudki.  Samas on see vajalik kulutus, kui tahad nautida igat sammu jooksurajal, mitte tegeleda haiguste ja vigastustega, mis on tekkinud valest riietusest või jalanõust.

*Artikkel ilmunud Sport ajakirja minu kolumnis detsembri numbris. Kui soovid, et postitaksin ajakirja kirjutatud kolumne siia tagant järgi, siis anna sellest märku.