Kuidas läheb, Maris?

Ma pole päris mitu päeva toitumise ja trenni koha pealt siin midagi konkreetset öelnud. Nagu aru saate, siis kooki olen söönud kõvasti. Võiks juba laulda, et täna sööme kooki, homme sööme kooki jne, kuidas selles vanas lastesaates nüüd lauldigi (seal küll sõid komme, aga mõte jääb samaks). Võiks arvata, et no täitsa maha visatud hobuse seljast ja püherdab veel mõnuga mudas ilma püsti tõusmise mõtteta.

No tegelikult võiks seda kahtpidi tõlgendada. Jah, olen jätkuvalt veidi lõdvemal režiimil. Ei ole niivõrd kinni enam grammides ja ampsudes (kuigi ka enne polnud ma ideaalne kaaluja), aga üldjoontes olen kava järgi toitunud ja kõik on ok. Kaalul käinud jätkuvalt pole, aga keha tunnetades võin öelda, et hullem moment on möödas ja kui peale suuremaid "lõdvestus" päevi olid püksid veidi tihke(ma)lt jalas, siis täna läksid jälle lupsti, nagu harjumuspärane oli.

Kookide koha pealt on viimaste päevade ampsud kõik kava järgi lubatud ja võisin täiesti südamerahuga veerand kooki nahka pista. Kava ju nägi ette :D Eriti hästi sobis minule eilne sõbrapäeva rukkileiva-punasõstrakook. Lastele väga ei meeldinud, sest seal oli palju kodujuustu, aga seda parem mulle, sest sain täna ka veel seda nosida :D :D Lucky me! 

Trenni koha pealt olen ka rajal tagasi. Isegi jooksmas käisin eile üle pika aja. Jalg oli superhea ja polnud aru saadagi, et midagi viga oleks olnud. Aga ma võin endale pai teha, sest olen usinalt treeninud ka taldasid. Lausa nii usinalt, et Mareli oli isegi lasteaias ühele sõbrannale seletanud, kuidas need harjutused ikka käivad ja miks see veepudel sinna külmikusse toppida tuleks :D

Pikki jookse kohe ette ei võta. Püüan tasa ja targu maid pikendada ja kui veebruari lõpuks jõuan tagasi pikamaa trennide juurde ilma tagasilöögita, siis võib juba pöidla püsti lüüa küll! Hetke seisuga olen vigastuse suhtes veel omapäi tegutsenud. Perearsti käest küll küsisin nõu, aga ta arvas, et polevat nii hull asi, et edasi saata. No usaldame siis targemaid inimesi ja teeme aga harjutusi edasi, et hullemaks ei lähe.

Ahjaa, sain endale tallad ka, mis aitavad jalatalda hoida. Superhead asjad! Pean lähiajal minema ja ostma endale vähemalt ühed veel, sest ma ei viitsi ühest jalanõust teise neid kogu aeg ümber paigutada. Jooksmas käisin ka nendega ja tõesti ülimugavad asjad. Isegi teisele jalale, millel probleeme pole, oli selles tallast kasud sees.

Trenni ja toitumise teemal muud tarka öelda polnudki, kui see, et olen täiesti rajal, veidi küll lõdvema suhtumisega (nt eile sõin ühe geisha kommi ilma igasuguse kõhkluse või süümepiinadeta). Vaikselt püüan tagasi jõuda trennidega sinna, kus pooleli jäin ja edukalt edasi. Eesmärgid muutunud pole, aega on veel piisavalt, et kõik tehtud saaks!

Küll aga on pereelu poole pealt tavaelust kõrvale kaldeid. Meid on lõpuks haiguselaine tabanud. Kiitlesingi liiga usinalt laupäeval, et kaua terved kõik olnud. Marek alustas oma saja viie erineva haigusnähuga, mis praeguseks on mingisuguse diagnoosi lõpuks ikka saanud ka. Margus võttis täna öösel teatepulga üle ja otsustas nohusse jääda! Vaevalt, et Mareligi kaua venitab terve olemisega. Kui siiani sai Mareku üksi koju jätta ja haiguslehte polnud vaja, siis nüüd peab üks mees (jah, mees :D ) lehele jääma.

Haigustega seoses sai nädalavahetus kohe plaanivabaks, sest nende lastega ei saa ma kuhugi minna. Vähemalt mitte sinna, kus teised inimesed on ja ega ma ausalt akna tagant üritust vaadata ka ei tahaks :D Seega oleme kodus ja ravime. Kahju küll, aga mis parata. Laste (ka peol olevate) tervis on olulisem!

Vot sellised lood, siinpool sood! Ilm on ilus, nii et kes vähegi saab, minge õue kevadelõhna nuusutama. Ausalt ka, täitsa olemas see, kevadelõhn, juba!



2 comments:

  1. Rõõm lugeda kohe, et sa kuulasidki oma sisetunnet ja võtsid aja maha. Seda ilma igasuguste süümekateta ja nüüd oled jälle rõõmus ja rõõsa ja üldse mitte suurem ja raskem. Tihtipeale masetsetakse iga liigse ampsu pärast ja ei juleta korraks lõdvaks lasta. Sellele võib aga järgneda suurem õgimissööst ja siis on paanika. Mõistlikke inimesi on rõõm lugeda :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ja täitsa mõistlik on olla ka :D :D Ma isegi hetkel väga ei paanitse sellepärast, et maratoniks treenija mõõtu ühestki otsast välja ei anna. Tasa ja targu, küll jõuab veel :)

      Delete