NTC Day ehk treeningpäev Tallinnas

Eile oli suur trennipidu Tallinnas. Olin pileti sinna ära ostnud juba sada aastat tagasi ja ootasin minekut väga.  Olen üks aasta varem ka seal käinud ja seega enamvähem teadsin, mida oodata ürituselt. Piletiga läks lõpuks veel nii hästi, et sain paar päeva enne üritust tasuta pileti ka ja seega sain eelnevalt ostetud pileti maha müüa kiirelt.



Kohale jõudsin üritusele kahe "taksojuhi" abiga. Esmalt Ülemistesse ühe autoga ja sinna tuli juba Regiina mulle vastu ja aitas edasi Saku Suurhalli. Jõudsime auto pargitud ja käepaela väljavõtmise järjekorda suhteliselt varakult, veidi peale ühtteist. Järgmisel aastal oleme targemad ja lähme veel varem. Kohe uste avamise ajaks või enne sedagi. Siis on kindlam, et saab kõik treeningud kätte, mida hing ihkab.


Ühesõnaga peale käepaela kättesaamist, üritasime üles leida kohad, kus erinevatesse trennidesse end kirja saab panna. Esimesena panime end spinningusse kirja. Seejärel Ropes´i trenni. Kuna ma teisi kohti esialgu ei tuvastanud, siis läksime riideid vahetama. Sellega jäimegi ilma kohtadest, kuhu oleks tahtnud saada. Peale riietevahekut vaatasime natuke ringi veel ja seejärel läksime juba spinniruumi ära, et hea koht saada.



Teised, kellega koos olin, said kohe sisse, aga ma ei saanud. Mu käepaelal ei töötanud see ribakood. Jube kehva kvaliteediga käepaelad olid. Pidin siis uue paela küsima ja seejärel sain ikka sisse ka. Enne trenni sai veidi ratast sätitud ja näpitud. Treener näitas, kuidas kõrvaklapid tööle saada ja kuidas heli tugevust muuta. Kuni lärmi oli seal rohkem kui piisavalt, siis soovitas kohe täiesti põhja keerata.



Spinningutrenn iseenesest oli minu jaoks täiesti uus asi. Ma pole kordagi enne käinud selles, aga huvitav on tundunud see ammu juba, sest rattasõit mulle meeldib väga. Jäin eile tehtud trenniga väga rahule. Kuigi me läksime esimesse, "easy start" nimelisse trenni, siis higi sai jooksma päris korralikult ja pulsi sai ka mõned korrad ikka lakke. Oleks siinkandis taolist trenni, siis käiks meeleldi. Trenni pikkus oli 51 minutit, kaloreid kulus 406 ja keskmine pulss oli 133 (max 165).

Kuna me ropes´i trenni kohe aega ei saanud, siis vaatlesime natuke niisama ringi. Eks hommikusöögist oli ka piisavalt aega möödas ja oli tark mõte veidi degusteerimisi teha :D Päris paljudel batoonidel oli väljas proovimiskandikud. OI jeerum, kui head need olid... Lisaks tavalistele batoonidele, millest ma ikka teadlik olin, pakuti veel ka rikkaliku valgusisalduse ja madala süskarite kogusega vahvleid, küpsiseid ja komme. Mida kõike välja ei mõelda ikka :D

Esialgu me šoppama ei hakanud. Olime kotid just ära andnud ja polnud kuhugi asju ladustada. Selle kottide teema juures võiks ma pikalt kiruda, aga ei hakka asja ära rikkuma. Kokkuvõtlikult võiks eelnevalt teada anda, et kui kord garderoobi asjad ära annad, siis midagi enam kotist kätte ei saa enne, kui asjad välja võtad. Ja uuesti riputamine maksab jälle 2 euri. Oleks veidi paremini osanud planeerida seda asjade tassimist. Aga lähme tagasi põhiteema juurde.

Lisaks erinevatele batoonidele, sai maitsta veel erinevaid söödavaid ja joodavaid asju. Küll valgujooke, energiat andvaid jooke ja pudinguid. Mulle hästi maitses üks õunamahlamaitseline aminohappeid sisaldav spordijook, mida mybody.ee müüs.

Belief Eesti letis oli võimalik tasuta vett ka saada. Tuli endast pilt teha Belief tootega ja see instasse vastava hastag´iga üles panna. Me siis kibekiirelt pildistasime ennast kõik kordamööda ja saime oma veed kätte. Ma võtsin maitsetu gaseeritud vee. Muud variandid mulle ei maitsenud. Oleks tahtnud maitsetut ja gaseerimata tegelikult, aga seda varianti polnud.



Kui kõik asjad degusteeritud, siis läksime põhilava juurde. Parajasti oli lõppemas just üks trenn, seega tegime aega parajaks niisama seal ringi vaadates. Kes tahtis, sai lasta endale soengut teha, aga me polnud sellest huvitatud. Pilti lasime ikka teha, aga ma pole veel välja mõelnud, et kus neid küll näha saab :D Midagi head riiete-jalanõude poole pealt osta ei osanud. Oleks tahtnud uusi jooksususse, aga eks sellisel üritusel oli rõhk natuke teine ja sealne jooksukate valik oli väga minimaalne.

Aga peagi algaski NTC Power up trenn. Võtsime sellest osa. Juba soojenduse ajal ma sain aru, et see pole mingi niisama venitamine, vaid ikka täiega hüppamise trenn. Natuke häiris, et kogu aeg pidi arvestama, et kellelegi vastu pead või jalgu ei lööks (rahvast oli lihtsalt nii palju), aga see ei rikkunud kogu seda head emotsiooni, mille trennist sai. Trenn oli lühike, 30-minutiline, aga kaloreid kulus selle aja jooksul 258 ja keskmine pulss oli 141 (max 170).



Peale seda trenni polnud aega pikalt puhata. Läksime kohe ropes´i alale. Ja seal ma sain tegelikult teada, mis on raske trenn. Kuna regamise ajal oli ainuke trenn, kus oli kolm vaba kohta, "go hard", siis pidime ju sellele end kirja panema. Mõtlesime küll, et no ainult pool tundi ju. Natuke soojendust ja venitust ka ja mis see siis ära ei ole.
Enne trenni harjutamas :D 

Minu õnnistuseks olid seal harjutused kordamööda paarilisega ja pulss sai vahepeal alla tagasi langeda. Harjutuse ajal oli igatahes kellal koguaeg üle 165 numbrid ees. Keskmine tuli siiski 141 (max 175) ja kokku kulus kaloreid selle 37 minuti jooksul 332.

Peale seda trenni otsustasime ühisel nõul, et aitab küll. Lähme teeme oma ostlemised ära ja koju minek! Me Regiinaga võitsime Fasti pudinguid kahe peale ja ta võitis igasugu nänni veel. Lisaks ostsime kõik terve portsu kõikvõimalikke asju. Ma ise jäin batoonide ostmise peale. Saab koolikotti visata või tööle kaasa võtta vahepalaks. Siin pildil küll mõned puudu, aga enamvähem kõik variandid on näha :)



Lisaks käisin läbi ka Njie laua äärest, kus sain terve portsu tooteid. Ei ole kõik mulle söömiseks. Njie on nii tore ja tuli sponsoriks Kabalas toimuvatele südamenädala üritustele! Seega, kes osaleb, see saab maitsta, mida head mulle kaasa anti!


Enne, kui ära hakkasime minema, tegime terve hunniku niisama poosekaid :D Mõned tublid suutsid siin spagaati visata ja puha. Ma piirdusin selliste tavaliste võtetega, et mitte end pooleks rebestada :D :D Üks turva tahtis ka hirmsasti vist pildile tulla. Muudkui sõelus edasi-tagasi :D :D



Autosse läksime nii, et kõigil olid käed asju täis ja pulss auto juurde jõudes sama kõrge, kui trennis :D Aga kohale jõudsime autosse. Sealt viis Regiina mu tagasi Ülemistesse ja sealt otsapidi jälle koju. Lõpuks, kui seitsmest koju jõudsin, siis ootas mind ees sama pilt, mis hommikul lahkudes. Ehk siis kolm haiget last. Kuna Priit niigi juba oli kaks korda jutti Margusega haiguslehel istunud, siis "tänu" koolivaheajale võtsin seekord ise lehe ja üritan neid nüüd siin kiirkorras terveks ravida. Jään lootma imele, sest neljapäeval on mul vaja koolis olla... .

Aga üritusest veel nii palju, et ma jäin väga rahule! Rahvast võiks olla grammivõrra vähem ja neid eritrenne oleks tahtnud rohkem külastada, aga olgem ausad, ega mu füüsiline vorm ei ole veel nii hea, et jutti tõmmata hommikust õhtuni. Seega olid need kolm trenni selleks korraks täitsa paras arv. Järgmine kord teeme neli!

***

PS! Sorry, et nii kehva kvaliteediga pildid. Mul telefon on sada aastat vana ja ei tea midagi über megapikslite arvust :D


No comments:

Post a Comment