Veel üks laps perre?

Kui ma olin väike plika, siis ma alati unistasin, et mul võiks olla tulevikus neli last - kaks enne ja kaks kunagi hiljem. See mõte oli täiesti kaalumisel kuniks Margus oli kuskil paari kuu vanune. Siis arutasime Priiduga päris põhjalikult läbi, kas ja millal. Ma tegin ka endas päris sügava analüüsi, et mida ma tegelikult järgneva viie aasta jooksul ära tahan teha ja leidsime ühiselt, et neljas laps ei ole see, mis sinna kuuluma peaks. Ilmselt ei kuulu see ka mu järgneva kümne aasta plaani (mis juba vanuse tõttu välistab, et ma kunagi neljanda lapse saada võiks).


Miks ma aga sel teemal kirjutan, on see kolmelapselise pere soodustuse reklaam. Kui algul oli see minu jaoks nagu iga teine reklaam, siis praeguseks vahetan ma juba kanalit, kui see jälle pihta hakkab. Tõsiselt? Miks me ei reklaami tulevat automaksu või mis iganes muud seaduse muudatust nii järjepidevalt? Miks peab üht seaduse muudatust reklaamima söögi alla ja peale. Nagu hakkaks paradiis kuskilt nurga tagant saabuma, sest tuleb lisa 300 eurot perre. Ma ei ütle, et sellest summast ei oleks meile kasu. Kindlasti on. Sest nagu Marek esialgu arvas, siis riik nägi, et meil oleks vaja maja ehitusega veidi kiiremini edasi minna ja hakkab nüüd toetust maksma. 

Õige ta ongi, sest täpselt sinna me selle raha kavatseme suunata. Aga see, et lapsed seda näevad ja kuulevad ja üritavad kuidagi mõista, ongi üks põhjustest, miks see reklaam mind häirib. Nad ei mõista rahaväärtust veel nii palju, kui vaja oleks. Vaja selleks, et aru saada, et see lisa 300 eurot, mis me suvest saama hakkame ei ole midagi nii väga suur summa, võrreldes summadega, mis nagunii  kuluvad igakuiselt nende kasvatamisele ja nende eest hoolitsemisele. Nende jaoks on see lihtsalt üks väga suur summa, mida me suvest saama hakkame. 

Muidugi on hea, kui lapsed hakkavadki läbi mu selgituste (mis nende reklaamidega paralleelselt jooksma hakkavad) paremini mõistma raha väärtust ja suurust, aga ma arvan, et üks nii väike laps ei pea teadma numbri täpsusega, kui palju mingit toetust perele laekub, kui palju keegi palka saab või kui palju on perel pangakontol raha. Ärge nüüd valesti aru saage.  Laps peab mõistma rahaväärtust, aga seda saab õpetada mitmel muul moel, kui arusaamisega, et kui me kolmanda lapse saame, siis hakkab raha voolama ojadena. Lisame siia veel fakti, et see 300 eurot on eri peredes erineva osakaaluga pere eelarves ja kui lapsed hakkavad omavahel rääkima (minu laste vanuses lapsed räägivad palju, mida nad ei tohiks) ja mõni laps saabki selle 300 eurot (või 1/3 sellest) niisama endale, siis peavad ülejäänud 95% vanemaid kodus selgitama, et miks nende peres see võimalik pole. 

Kui mu lapsed oleks vanemad, võib olla juba 10-12 aasta vanused, siis saaks selle reklaami põhjal nendega juba päris korraliku eelarve analüüsi teha, kuhu raha läheb ja kui suures koguses ning kuivõrd see lisa 300 eurot elukvaliteeti tegelikult muutma hakkab või kuhu seda kõige mõistlikum oleks paigutada. Aga hetkel ma seda veel ei tee ja mõtlen veidi paremaid seletusi välja selle reklaami kohta. Eelkõige kuidas see reklaam ei näita seda, mida tegelikult näitama peaks. Seda, et kolme lapse saamiseks on sada muud põhjust, kui mingi toetuse kasv või muud lastearvu kasvuga kaasnevad hüved riigi/omavalitsuse poolt. 

Siit jõuame ka teise põhjuse juurde, miks see reklaam mind häirib. Meil on päris palju täiskasvanuid, kelle võimed rahaga ümberkäimisel ongi ühe lapse tasemel. Ja kujutate siis ette olukorda, kus Mari ja Jüri, vaatavad õhtul telekat, õlled näpus. Võib olla on veel parajasti kuuseis selline, et viimase raha eest ongi need pudelid näppu ostetud. Teises toas kisavad kaks last, kes võib olla pole siiani näinud sentigi nendest lasterahadest, mis riik on nende toetuseks maksnud ja elavad vaid sotsiaalabi toidust ja riietest. Siis tuleb telekast see reklaam. Mis te arvate, mis on esimene mõte Mari ja Jüri peas? Ma arvan, et ma ei pea seda siia väljagi üldse kirjutama. Keegi ei mõtle sellele, kuidas need Aadu, Peedu ja Uudu pärast edasi kasvavad või mis tingimustes elavad. Peamine on ju see, et me saame kuus 300 euri niisama juurde! Ja haigekassa on ka emal olemas, sest kolmelapselise perena saab ju ravikindlustuse kodune ema. 

Ma pole üldse toetuste vastu. Nagu ka eelnevalt mainisin, siis ka meie pere eelarvele tuleb see summa kasuks, aga kas peab rõhuma kolmelapseliseks saamise juures põhihüvena lisatoetust? Minu jaoks on see reklaam omastanud sama negatiivse olemuse, kui on kiirlaenudel. Meelitame inimest tegutsema, ilma tagajärgedele mõtlemata. Selliste reklaamidega paralleelselt peaks käima juhtumikirjeldused, kus lapsed on nälgas, hoolitsemata, teismeeas näitavad oma kasvatamatust jne. Ühesõnaga tagajärgi, mis võivad tekkida, kui vaid raha ajendil tegutsetakse! Kuigi ilmselt neile, kes selle toetuse põhjal oma väikse "tootlusettevõtte" püsti panevad, need tagajärjed ei huvitagi. 

Kui kedagi peaks huvitama, siis vastukaaluks reklaamile, mis meil kohe kutsub lapsi tegema, leidsin artikli, kus üritatakse tuua veidike mõistusele ja panna mõtlema asjadele, mis järgneva lapse saamisega kaasas peaks käima. Loe SIIT

allikas


5 comments:

  1. Just,just.Laps ei jää alatiseks nii väikeseks.Laps kasvab ja kasvavad ka tema soovid ja vajadused X 3!! Hirmuga mõtlen neile lastele kes nüüd sündima hakkavad ja kes ainult selle toetuse nimel on eostatud.

    Ja mina,kes ma varem isegi mõtlesin 3.lapsele,olen selle mõtte maha matnud alatiseks.Paratamatult on nüüd see suhtumine juba selline,et 3. laps on tehtud ainult selle toetuse pärast.Usun,et nii mõnigi lükkab selle toetuse pärast oma 3. lapse saamise pigem edasi.

    ReplyDelete
  2. Lisa 500 siiski.

    ReplyDelete
    Replies
    1. ei saa lisa 500, 300 saab juurde. 200 saan ma juba praegu lastetoetust. Suvest hakkab 300 suureperetoetust juurde saama :)

      Delete
  3. Oi ma mäletan seda, kui sain teise lapse. Oli olemas poiss ja tüdruk. Kõik rõõmsalt teatasid, et komplekt koos ja rohkem lapsi pole vaja. No kelle asi see on, et mitu last ma tahan saada. Kui sündis kolmas laps, siis tuli kohe kommentaare, et no jah, raha pärast siis lapsi tegema. Ma jäin suu ammuli imestama. Mis ajast laste toetused on nii suured, et need kataksid laste kulud ja jääks veel kasumisse? Mina olen pigem olnud seda meelt, et lapsi võik olla paaritu arv. Kolm on paras arv, et pere ei ole liiga suur, ega liiga väike. Pigem on jama selles, et perepiletid on 2+2. Kui kuhugi kolme lapsega minna, siis osta uhele lapsele pilet juurde. Vaikselt tekib juba viha selle vastu, et rõhutakse väikest iivet aga riigi ja firmade silmis on õige pere ainult see, kus on 2 täiskasvanut ja 2 last. On üksikvanem 2 lapsega, siis pere ei ole. On sul peres üks või rohkem, kui kolm last, siis ikka pere pole. Mitmed kohad meil jäänud käimata just selle pärast, et see perepileti süsteem ajuvaba ja eraldi ostes tuleb käik liiga kalliks. Oleme otsinud muud variandid, kuhu perega minna.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Raha pärast teevad lapsi ainult need, kes näevadki lapsetegemises rahaauku ja edasine lapse käekäik väga huvi ei paku. Küll riik kasvatab... Kahju, et sellised on, aga see on reaalsus. Normaalsed inimesed tahavad last ikka eelkõige enda ja oma pere pärast. Aga paljud ei saa sellest aru, olen seda isegi tundnud (põhikommentaar on: "oooo, kolm last!??!!")

      Aga see perepiletisüsteem on tõesti väga nõme. HEtkel ma mängin veel paljudes kohtades sellega välja, et Margusele nagunii piletit ostma ei pea, aga järgmine suvi enam nii hästi ei lähe kahjuks... Siis tuleb tõesti hakata valima, kuhu lastakse kolmelapselist peret perena sisse ja kuhu mitte.

      Delete