Aprill + natuke niisama loba

Neljas kuu aastast on läbi. Maraton läheneb kiiremini, kui ma jõuan ette valmistuda selleks. Nagu ikka - elu tuleb ju vahele.





Selle kuu võib pooleldi korstnasse kirjutada selle muna pärast, mis seljal kasvas. Enam ei kasva, aga enne operatsiooni olin ju pikalt valudes (mis mõjutas tugevalt mu söömist - emotsionaalne sööja, nagu ma olen) ning peale lõikust mõjutas nädalakese mu trenne ja jätkuvalt ka söömist. Seega lõi paraja põntsu ma plaanidesse. Aga parem see kuu, kui näiteks mais või juunis.

Söömise poole pealt olen aprillis olnud tõsiselt ummikus. Juba fakt, et olen ISE käinud koju cocat ostmas, näitab ära, et mingil tasandil on asjad metsa poole. Ma ei osta seda muidu kunagi koju. Külas võin juua klaasikese- kaks vabamal päeval, aga see on üks kahjuritest, mis minus selle magusasõltlase täielikult esile kutsub.



Ma hetkel ei oska öelda, mis on see võti, mis mu toitumise korda jälle seab, aga kuidagi pean mais tublim olema sellel rindel. Ma näen oma jooksmiste pealt kohe, kui mul on olnud mingi nõmeda toidu nädal. Energiat on hulga vähem ja keha oleks nagu vatis ja ei taha üldse koostööd teha. Samas, kui olen ilusti toitunud, siis on täpselt vastupidi. Ja kaalunumber ei puutu siin üldse asjasse.

Kaalu koha pealt veel rääkides, siis mul on täpselt null % motivatsiooni kaalu langetada. Ma ei saa ise ka aru, miks seda motivatsiooni pole. Või noh, ma saan aru küll - ma olen endaga lihtsalt rahul. AGA ma tean, et jooksmise pärast on mul vaja kaalu vähemaks saada. Endal oleks hulga lihtsam. Ikka päris suur vahe on ju, kas kannad joostes 10-15kg lisakaalu kaasas või mitte.

Sellest teadmisest siiski ei piisa, et mul motivatsioon lakke hüppaks. Lisaks ma tean ka seda, et kui mul söömine ok oleks, siis minu trenni koormuse juures läheks kilod sujuvalt. Kindlasti enam ei läheks nad nii kiiresti, kui eelmisel aastal (arvestades kehas rasva-lihasmassi suhet), aga siiski kindlasti oleks ma suuteline kuuga vähematl 2kg rasva arvelt langetama. Aga kes selle teadmisega midagi pihta ei hakka? Mina! Kaikaga on vaja anda, ma ütlen :D



Jooksmise teemal edasi minnes, siis homme on Viljandi järvejooks. Uhh, ma nii ootan seda. Elevusega, hirmuga, ärevusega jne. Sada emotsiooni on mu sees. Ühtpidi ma tean, et sellest ei tule kindlasti mingit rekordaja jooksu arvestades kõiki aspekte (raja raskus, minu toitumine, trennide vahele jäämine jne), samas olen oma peas mingi ajapiiri ette pannud, millest aeglasemalt kindlasti joosta ei taha. Seda siinkohal välja ütlema ei hakka, las ta jääb. Ehk suudan raja läbida nii hea emotsiooniga, et selle aja mitte saavutamine ei masendagi mind nii väga. Võib ju juhtuda?!

Kui tagasi minna nüüd aprilli veel korraks, siis panen siia pildi kuu treeningutest üldiselt. Polari kellal saab vaadata sellist asja, nagu on taastumise staatus. Kuu esimese poole järgi on ilusti näha, et Hasso etteantud treeningusagedus hoiab mind ilusti õiges vahemikus ja suhteliselt stabiilsena. Päeviku vaatest on täpsemalt näha päevade/nädalate aktiivsused ja energiakulu. Kohe näha, et ilma trennita mina 100% aktiivsust nädala lõikes täis ei saa.


Arvestades, et mai kuuga algab tõsisem võistluste periood, siis on mul eriti hea meel, et mul treenerikavad on ees. Kuidas võistluste vahel treenida, millal puhata, millal just intensiivset teha jne, et ikka areneda jätkuvalt paremaks. Selle koha pealt ei ole kuskilt väga teooriat ka lugeda, seega olen ma Hasso nõuannete üle väga rõõmus. See on nii kummaline, et kui varem pole treeneri käe all treeninud, siis ei oskagi sellistele asjadele tähelepanu pöörata. Nii et see hooaeg peaks tulema igatepidi väga kasulik ja edutoov :)  Kas ka maikuu?

2 comments:

  1. Mul on toitumise kohapealt ka mingi meeletu mõõn praegu. No, ei leia endas seda viitsimist ja tahtmist kava järgi süüa. Nii palju head on maailmas, mida saaks süüa :D Ja mina tahan kõike! KOHE! :D
    Kavatsen mai kuus ennast rohkem käsile võtta, aga kardan, et läheb jälle lappama. Pöidlad pihus, et saame hakkama :)

    ReplyDelete