EBA hääletamine avatud!

1. mai seisuga on avatud EBA hääletamine (hääletada saad SIIN). Kes veel ei tea, mida EBA tähendab, siis see on Eesti Blogiauhinnad. Mina kandideerin tervise- ja trenniblogide kategoorias. Tervise- ja trenniblogide kategooria on mõeldud blogidele, kus kirjutatakse peamiselt kaalu langetamisest/tõstmisest, trennist ja/või tervislikust toitumisest. Minu blogi puhul võib linnukese tõmmata iga väite ette.


Mõtlesin kirjutada pika ja põhjendusi täis postituse, miks võiks üks lugeja minu poolt hääletada, aga loobusin sellest mõttes. Miks? Sirvisin oma blogi, blogi FB lehte ja instagrami kontot ja sain aru, et üks lugeja, huviline ja fänn teab nagunii isegi, mida tema siit blogist saab ja miks ta siia uuesti tuleb. Kas tuleb ta siia mu ausa ja konarliku kaalulangetusteekonna, mu jooksma õppimise eduloo ja maratoniks treenimise pärast või hoopis tuleb lugema arvustusi erinevatest toodetest. Seega mõtlesin kirjutada lühidalt, miks mu blogi mulle endale nii hingelähedane koht on.

Minu blogi on mu beebi. Virtuaalne beebi, kes on pidevalt mul mõtteis. Ühtpidi tahaks ma teda ohjata ja õpetada vaikseks ja tagasihoidlikuks. Teistpidi jälle lasen tal olla nii avatud, kui tema seda tahab. Luban tal jagada kõiki oma emotsioone - nii üleäärte ajavat rõõmu kui ka kassiahastust. Anda edasi oma edusammud ja kukkumised. Seda nii ehedal ja ausal kujul, kui see sisimast tuleb.

Lapsekingades olles vajab ta tihti suunamist vastavalt elus toimuvale ja kohandamist läbi iseenda arengu. Ja see on täiesti ok! Seetõttu ei ole kindlasti enamus postitustest, kui lihvitud kalliskivid. Pigem on siia ritta laotud kõik jooksudel komistamisi tekitanud kivid ja künkad, mis vahel tunduvad kui ületamatud mäed. Kuid  kui olen üles jõudnud, on tunne, nagu oleks Everesti tippu jõudnud! Ma ei kalkuleeri ega plaani. Ma kirjutan siis, kui midagi sisemusest välja tahab saada ja sellest vaatenurgast, nagu mulle see asi paistab.

Lisaks on blogi mu parim sõber. Ma võin temale kõigest rääkida. Enamus teemasid on sellised, millest ka teie saate osa blogi lugedes, aga lisaks on hunnik teemasid mustandina, mis jäävadki sinna kausta vaid selleks, et ma tean, et olen saanud oma mure ja masenduse välja kirjutada. Just nendel teemadel, mida ma siin blogis enam ei kirjuta või millest ma polegi kunagi kirjutanud.

Blogi on ka natuke nagu mu ema. Läbi teie kommentaaride saan ma õpetussõnu hoidmaks oma tervist; manitsusi, kui pole käitunud oma sõnade järgi; lohutust, kui asjad on halvasti läinud ja kaasaelamist edusammude puhul! Suur aitäh nende eest! Nagu emadki, oskate ka teie tihti öelda halvas olukorras konstruktiivse kriitika, toetuse ja motivatsioonilaksu kõik ühes :) Te ilmselt ei kujuta ette, kui palju te sellega mind toetate!

Erineval eelmisest aastast kandideerisin see aasta tervise ja trenniblogide kategoorias, sest see on täpselt see, mis etapis mu blogi praegu on. Olen pereelu postituste hulka kõvasti vähendanud ja liigun selles suunas, et see blogi oleks 99% ainult tervise- ja trenniblogi. Selle nüansiga lihtsalt, et kajastan ka oma laste elude tervislikumaks ja aktiivsemaks muutmist.

Seega, kui sa arvad, et ma olen oma teekonna edusammudega ning nende kajastamisega teeninud ära sinu silmis parima tervise- ja trenniblogi tiitli, siis palun pane linnuke just minu blogi nime ette SIIN. Ma ei taha öelda, et see auhinnaline koht antud kategoorias innustaks mind veelgi enam kirjutama. Ei, aga kindlasti motiveeriks see mind muutuma veelgi paremaks jooksjaks, toitujaks, sõnaseadjaks.






No comments:

Post a Comment