Kiired ajad= suured kaalunumbrid?

Kas ainult mulle tundub või on ka teie arvates siin blogis viimaste kuude jooksul kahtlaselt vaikseks jäänud? vaatasin just, et kui veebruaris oli 31 postitust, siis märtsis 18, aprillis 12 ja mais on tulemas selle postituse näol alles kaheksas. Ma olen ikka väga laisaks muutunud. Ai, tegelikult pole, sest ainuke vabandus, miks ma siin kirjutamas ei ole nii tihti käinud on see, et mul pole aega.


Ma ei mäleta nii kiiret perioodi, nagu praegu. Ma ei teagi, kas mul kunagi üldse nii kiire ja üritusi täis pikitud aega on olnud. Kool ja sealsed, töö asjad, trennid, võistlused, laste üritused- ühesõnaga üks asi ajab teist taga. Mida lähemale see mai lõpp tuleb, seda enam taban end kordamast, et tuleb vaid need viimased nädalad üle elada, siis.... Oi siis ma hakkan alles elama :D :D Ai, mis ma räägin! Kool käib jätkuvalt, tööl käin ka jätkuvalt, ainult lapsed saavad puhkama (vähemalt mõni neist). 

Lisaks igasugustele praegustele kohustustele suutsin korraks sügisesse mõelda ja tekitasin endale olukorra, kus ma nüüd olen nagu kits kahe heinakuhja vahel. Ühel pool on rohelisem muru ja teisel pool jälle kodusem olemine. Vot siis, ei tea kuhu poole joosta. Eks kui kord ära otsustan, siis annan kunagi teile teada :D 

Üritustega seoses suutsin endale kaks üritust ühele päevale organiseerida. Jooks ümber Harku järve ja Järvamaa laulu- ja tantsupidu. Ajaliselt ma isegi jõuaks mõlemasse kohta õigeks ajaks, kui selle transpordi poole kuidagi ära lahendan. No sinna on veel nii nädal aega, nii et aega mõelda on veel maa ja ilm :D 

Kooliasjadega saan lõpuks ühele poole 13. juunil. Kui saan ilusti kõik esimese korraga tehtud. Ise loodan ja usun seda küll, võib olla õppejõud ei nõustu minuga, eks näis. Iseenesest kardan ainult ühe aine tööd, teistega ei tohiks küll mingit probleemi tulla. 

Ma täitsa imestan tegelikult, et kõik trennid olen suutnud kogu selle ringi tõmblemise vahepeal ära teha. Selle nädala trennid on ligadi-logadi, aga seda mitte mu ajapuuduse, vaid jalavalu tõttu. Seega igati põhjendatud ja vajalikud puudumised. Ainult söömine on kannatanud. Sellest olete ilmselt juba isegi aimu saanud. Sain ma ise ka eile kaalule astudes. 



Esimese hooga tundus asi kohe väga jube. Tegin lausa pildi numbrist, et äkki mu silmad petavad või midagi. Ei petnud. Hakkasin mõtlema mingeid imenippe, et mis mind küll rajale tagasi lükkaks, aga pole siin mingit imenippi vaja tegelikult. Tuleb lihtsalt rohkem vaeva näha. Mõtlesin, et hakkan iga nädala kokkuvõttesse (kui ma selleni jõuan, eelmine nädal ju ei jõudnudki) jälle kaalunumbrit lisama. Seekord mõtlesin (üritan vähemalt) pildina seda teha. Siis on äkki sisemine tung teie silmanägemist mitte traumeerida ja ikka normaalseid numbreid panna :D :D

Nüüd pean jooksma. Teile kirjutamise peale kulutasingi oma vaba 30 minutit, mis peale koolipäeva ja enne lastele järgi minekut mulle anti! Tundke nüüd end väga meelitatult, sest neid 30 minutilisi pause ei ole mu elus praegusel ajal eriti palju :D Aidaa ....

PS! Mul tõesti ei ole aega enda blogi väga reklaamida antud hetkel, aga te võite siiski mu poolt eba.marimell.eu lehel hääletada. Leiate mu jätkuvalt tervise- ja trenniblogide alt kaheksanda nimena :)


No comments:

Post a Comment