Türi Elamuspark - lapsed rajal (palju pilte)

Mareli viimase lasteaia aasta nö lõpureis oli Türi Elamusparki. Kuna eesmärk oli lastele elamust pakkuda, siis seekord loobusin ise rajale minemast ja võtsin Mareku ka kaasa, et saaks ära proovida sealsed lihtsamad rajad.


Kui veidi kohast endast rääkida, siis radasid on seal viis. Esimene rada on mudilastele, kes on vähemalt 3-aastased ja 100cm pikad. 1.-2. rajale lastakse lapsi, kes on juba vähemalt 120cm pikad. Kolmandale rajale saab siis, kui pikkust 135cm või rohkem. Suuremate rajade puhul pole eraldi välja toodud ja kuna peale 1.-2. raja võtmist saabki juba 2.-5- rada võtta, siis minu loogika ütleb, et kui oled üle 135cm pikk, siis võib läbida kõik rajad.


Ühesõnaga seekord me piirdusime tagasihoidlikult 1.-2. raja läbimisega (vähemalt alguses ei pidanud midagi enamat võtma, aga siiski Marek natuke sai lõpuks veel). Enne esimese raja läbimist tehti lastele hästi pikk ja keeruline seletus. Enamus vanemaidki vaatas selle seletuse peale, et mis-kus-mida-millega tuli teha!?!?!? Õnneks see esimene rada oli selline suhteliselt hea õppimiseks (eks see selle eesmärk olegi) ja peale paari atraktsiooni said vanemad asja selgeks ja siis oli hea näägutada kõrval, et pane karabiin sinna ja tänna :D :D


Mareli läks kõige esimesena. Minu üllatuseks pani nagu väle orav mööda puid ringi :D Alguses mõne koha peal mu enda initsiatiivil ma olin appi tõttamas, aga mingi hetk läks rada nii kõrgeks, et enam maas seistes aidata ei saanud. Seega näitas Mareli ilusti, et saab ise ka hakkama.


Marek oli natuke tagapool (korraga saab üks ühele lõigule peale). Seega ma pidevalt mõlema juures valvata (ja pildistada) ei saanud. Natuke kõhedaks võttis vahel, aga lapsed olid ilusti köitega kinni ja midagi muretseda polnud. Aga eks see emade närv oli selline natuke äkiline (aga õnneks polnud ma ainuke, kes paanitses kohati :D). Aga igatahes Marek vahepeal porises esimesel rajal, et see on nii titekas ja tema jaoks liiga kerge. Samas mõni kord oli selline, mis pani ka tema päris korralikult pingutama.


Teine rada oli kohe algusest peale päris kõrgel. Ei mingit abistamist emade poolt. Mareli pani jälle kiirelt minema ja olid vaid paar kohta, kus ta oma pikkuse tõttu hakkas natuke jänni jääma. Samas julgust oli tal ülearugi. Näiteks ühe koha peal, kus ei ulatunud järgmisest köiest kinni võtma, pani käpuli üle ilma mingi probleemita. Ma oleks ilmselt nagu väike titt seal üleval ulunud :D Ta siiski oli vähemalt kolm meetri kõrgusel sel momendil :D


Ka Marek läks teisest rajast läbi päris ludinal. Isegi paremini kui Mareli, sest pikkust oli rohkem ja sai paremini köied kätte ja laualt lauale astutud. Teist rada lõpetades oleks ta tahtnud veel korra teise läbi teha, kui kolmandale ei lubata, aga seal on see tingimus, et hinna sees on raja ühekordne läbimine. Seega ei hakanud ma talle uut piletit küll ostma.


Kuna eriti meeldis talle mõlema raja lõpus olev vabalaskumine, siis pakkusin välja, et tehku lisaks ainult see laskumine. Viis euri maksis veel sel päeval (25. maist on suvised ehk kallimad hinnad seal). Uurisime, kas lastakse rajale nii lühikesi - pidavat sobima küll. Seal tegelikult pidi kaal suuremat rolli mängima ja Marek sobis igati laskujaks.


Piletit maksma hakates küsis neiu kassas 7 euri. Ma kobisesin, et kas mitte viis ei ole, aga ma väidetavalt teadsin valesti. No mõtlesin, et olgu siis. Ehk mu mälu tõesti kehvakene ja maksin ära. Marek sai oma vägeva sõidu kätte ja muidugi tahtis veel. Lubasin talle siis sünnipäevaks viis sõitu kinkida, kui tahab :D Oi, kui õnnelik ta oli :D


Aga see piletihind jäi mind närima. Koju minnes vaatasin siis kodulehelt üle, et mis see hind siis oli. Tuli välja, et oligi viis euri! Ma olin natuke (tegelt päris palju) tige, et mind kooriti. Kirjutasin siis neile facebooki, et selline lugu juhtus. Tuli viisakas vabandus, et müüja eksitus ja saan raha tagasi. Pean ise järgi minema sellele kahele eurole, kui Türile asja on.


Käisin siis täna järgi. Ma ei tea, mind on kasvatatud selle suhtumisega, et kui ikka on selline suurem eksimus, siis mina vabandaks ette ja taha, kui minul selline prohmakas juhtuks. Ega ma saan aru küll, et uus koht ja sisseharjumine alles jne, aga no vabandus näost näkku olukorra lahendamisel oleks minu meelest elementaarne. Täna aga seal tööl olnud kutt kostis mulle, et on teadlik jah, et peab mulle maksma 2 euri. Kõik.


Ma vaid pööritasin silmi ja tulin tulema. Ei tea kas tänapäeva noorte teema selline suhtumine või ei saanud ta aru,et miks ma selle kahe euri pärast paanitsen. Samas natuke jäi veel närima see, et minu meelest pandi see õhusõit grupi lehele kirja (vähemalt otsis seal rida, et kuhu märkida) ja seega ma oleks veel pidanud 10% alla saama hinnast. Et kuhu see 10% siis ikkagi läks?  Aga ma ei viitsinud eriti vinguvat klienti mängida ja kes teab, äkki ma jälle tean midagi valesti :D :D

Igatahes see väike tõrvatilk kogu kogemust ära ei rikkunud ja me kindlasti lähme suvel sinna veel ja veel ja veel! Ma tahan ka ise ronima lõpuks sinna saada ja lastega tahan uuesti minna ja siis jälle ise jne. Mulle tõesti meeldis ja eriti tore on see, et see on nii lähedal. Eks hind on selline nagu on, aga ega odavamalt sellist ägedat meelelahutust ei saagi. Pealegi see on nii lähedal, et sõidu peale ei kulugi praktiliselt raha, mis natuke kompenseerib hinda! Nii et kohalikud pange aga oma võimed proovile ja ronima!


Lõpetuseks veel veidi pilte lastest raja peal :)






See oli tasuta atraktsioon :) 


No comments:

Post a Comment