Icebug maastikujalats vs Adidase jooksubotas (Kõva mehe jooksu kogemuse põhjal)

Saime Matkaspordi poolt ühed Icebug´i jalanõud Kõva Mehe jooksule katsetamiseks. Proovimaks, kas ikka saab nendega kiiremini, paremini ja mugavamalt rada läbida. Kuna minul oli kodus mitme jooksujalanõu paari vahel valida ja Priidu valik oli väga kitsas, siis otsustasime, et Priit saab selleks nö katsealuseks, kes uute jalanõudega rajale läheb. Lisaks on Priit paras printsess jalanõude suhtes ja väga otsekohese ütlemisega. Seega väga õige inimene katseisikuks.





Priit sai katsetamiseks Icebug´i maastikujooksu jalatsitest Acceleritas mudeli. Neid hõigati üritusel välja, kui ideaalseid jalanõusid Kõva Mehe jooksu maastiku jaoks. Acceleritas mudel on pealt tugevdatud materjalist, veetakistuse läbimise korral jalanõu kaal tõuseb minimaalselt, tallamuster juhib pori jalanõu välisküljele ja tallaprofiil ning jalanõu kuju on selline, mis tagab võimalikult hea maapinna tunnetuse.

Vastaseks selles jalanõu võrdluses on minu tavalised jooksutossud. Väga mugavalt sissejoostud ja jalas ülimõnusad adidased. Õhukese pealispinnaga ja väga hea toestusega. Seda kõike vähemalt tavalisel jooksul. Ei olnud varem nendega sellisel jooksul käinud ja valisin nad eelkõige mugavuse järgi.

Meie eesmärk oli saada ühte starti, et rajal jooksvalt jalanõusid võrrelda ja üksteist toetada, aga kahjuks see läbi ei läinud. Seega pidime peale jooksu kogemusi vahetama. Tegime seda terve tee jooksult koju ja kuni magama minekuni välja. Emotsioone, mida rajalt saime, oli lihtsalt nii palju, et jutt ei tahtnud kuidagi lõppeda. Aga lähme jalanõude juurde, muude muljete kohta teen eraldi postituse, kui sportfotost kõik pildid läbi jõuan sorteerida ja paremad palad ära tellida :) Võrdlesime jalatseid kolmest eri aspektist - mugavus, veega kokkupuude ja haakuvus maapinnaga. Need on kolm olulist faktorit jalanõu juures, mis võivad muuta oluliselt kuivõrd sa rada naudid, kui raske see jooks on ja mis ajaga sa lõpetad.

Mugavus 
Mina oma tavatossude kohta julgesin enne jooksu hindeks 5 panna! Olgugi, et nad olid juba vanad ja jooksmas enam nendega muidu ei käinud, olid nad hea toestusega ja jalale mõnusad, justkui sussid. Ei pidanud ka jooksu ajal nende mugavuses pettuma. Ei saanud jooksust endale ühtki jalanõust tingitud vigastust, seega ei suutnud peale jooksu jalanõust välja tulnud muda ega vesi vähendada jalanõu mugavust.

Priidu Icebug´ide puhul oli tegu tuttuute jalanõudega. Suhteliselt riskantne oli minna rajale kordagi kandmata jalanõudega, arvestades veel seda, et Priidu jalale enamus jalanõusid ei sobi (hakkab hõõruma, pigistama, põrutab liialt jne), aga risk tasus end ära. Ei ühtegi villi ega hõõrdumist. Peale jooksu kuulsin jalanõude mugavuse kohta vaid kiidusõnu. Tallad ei valutanud (mis tal tihti juhtub) ja minu jaoks oli üllatav kuulda, et Priit üht jalanõu paari nii palju kiidab (kes teda teab, siis ta on osav pigem kriitika kui kiitmise valdkonnas :D ). Kartis, et varvas on kitsas, aga tegelikult oli jalas väga mugav.

Veega kokkupuude
Üks faktor, mis jooksu tunduvalt raskemaks tegi, oli veetakistuste läbimine. On ilmselge, et kui jalanõu vette panna, muutub see tunduvalt raskemaks. Täpselt see minu adidastega juhtuski. Jalanõu oli jala otsas vähemalt topelt raskem. Peale jooksu jalanõusid jalast ära võttes sain sellest eriti hästi aru. Minu eeliseks oli see, et panin hästi õhukesed sokid jalga, et vältida liigset kangast, mis vett imaks. Aga abi sellest väga palju polnud, sest tavatoss pole ikka mõeldud veest läbi jooksmiseks.

Icebug´id, mida Priit kandis, olid tehtud just sellise eesmärgiga, et märjaks saades jalatsi kaal võimalikult vähe tõuseks. Priit seda ka kinnitas. Ainuke miinus, mis ta välja tõi, oli see, et te sokid, mis olid paksu talla pehmendusega, imesid siiski vett väga hästi sisse ja lirtsusid seal jalanõu sees korralikult. Ütles, et järgmine kord paneb kindlasti õhema soki, nagu mina panin.

Haakuvus maapinnaga 
Kuna veest oli just juttu, siis jätkame veel vee teemal. Mina libisesin vees päris mitme koha peal. Koperdasin ja kukkusin. Samuti oli väga raske veetakistustest väljuda, sest põhi oli pooltes kohtades sogane ja minu tossu tald ei aidanud kohe mitte ühegi külje pealt mul sealt väljuda. Priit seevastu ütles, et talla mustri abil sai ta end väga lihtsalt ka mudastes kohtades edasi lükata ja polnud mingisugust libisemist. Seal võitis ta ajas meeletult, sest kui mina üritasin end läbi vedada mudast ja samas püsti seista, siis tema jooksis nendest lihtsalt läbi.

Kuna rada oli päris paljudes kohtades väga konarlik ja libedaks joostud, siis mina pidin väga hoolikalt oma astumist jälgima ja tempot vähendama, et ei libiseks. Siiski oli korduvalt olukordi, kus ma koperdasin ja palju ei puudunud ka kukkumisest. Priit vastupidiselt sai joosta täpselt omas tempos ja ütles, et ta ei libisenud mitte kordagi. Ei võtnud ka tempot eriliselt maha üle raiesmiku joostes, kus oli minu jaoks vahepeal lõike, kus polnud võimalik jooksusammu kohe kuidagi rakendada (oksad olid nii libedaks muutnud eelnevatest jooksjatest).

Sobivus antud jooksuks 
Mina järgmine kord oma adidase tossudega uuesti ei läheks seda jooksu jooksma. Olgugi, et tavajooksuks on nad head, siis sellise ekstreemjooksu puhul ei ole nad üldse sobilikud. Kindlasti peab olema sobilikul jalanõul korralik tallamuster, mis vähendaks libisemise ohtu ning aitaks paremini veetakistustest väljuda. Samuti on hästi oluline, et jalanõu ei imaks vett sisse meeletus koguses, sest see raskendab edasi liikumist päris korralikult.

Priit ütles, et tema läheks oma jalanõudega iga kell uuesti rajale. Ta oli neist nii vaimustuses, et üks esimesi asju, mida ta mulle peale jooksu ütles, oli see, et ta ostab mulle ka need! Need jalanõud olid olnud lihtsalt nii head ja mugavad. Nii et saingi endale ka sama mudeli naiste variandi :)

Acceleritas naiste mudel
Priidu kokkuvõtlik hinnang jalanõule 
Esialgu oli Priit veidi skeptiline, sest jalanõu nägi välja suhteliselt kitsas. Jalats oli küll mugav proovides, aga eelarvamus oli, et hakkab varba juurest mingi hetk pitsitama, nagu enamus botaseid, mis tal on olnud (tal on hästi lai varvaste osa). Seda muidugi ei juhtunud. Jalanõud olid jalas ülimalt mugavad, täitsid igati oma funksiooni. Aeg, millega Priit lõpetas oli nii minule kui ka talle endale suur üllatus -  1 tund 20 minutit. Tublid 10-15 minutit ajavõitu võib Priidu sõnade järgselt kirjutada jalanõudest tulenevate eeliste arvele. Kui võtta veel erinevate takistuste juures naistele (kui ka mõnele mehele) abiks oldud minutid ka maha, siis mittejooksja ja esmakordselt jooksuvõistlusel osaleja kohta on ikka väga hea tulemus!


Priidu sõnade järgi on Icebug´id igati oma hinda väärt ja rohkemgi veel! Ka fakt, et ta põhimõtteliselt keeldus enne koju minemast, kui mulle ka ühed ostetud saab, räägib enda eest :)  Ainukese miinusena tõi välja, et asfalti lõigul oleks ilmselt tavatossuga veidi mugavam joosta, aga asfalt ei olegi nende jalatsite jaoks mõeldud maapind.

Järgmine aasta oleme kindlasti jälle Kõva Mehe jooksu stardis ja seekord mõlematel Icebug´id jalas! :)


2 comments:

  1. Heh, ma polnud siis ainus, kes endale need maastikujooksujalatsid soetas. OK, tglt üks tuttav tegi seda samuti ning katsetas need ka samal päeval rajal ära ning samuti kiitis taevani, mis ka mind ostu sooritama pani. 2. juulil Tartu Vägilase jooksul saavad Acceleritased mul tuleristsed, või noh, õigem oleks vist kirjutada vee- ja mudaristsed. :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Me vägilasele ei lähe, mees uuris, et liiga sügavaid vee takistusi on ja me kumbki pole ujumises eriti osav. Aga mina saan enda omadele ekstreemsemaid tingimusi näidata ilmselt Pajusi mudajooksul :)

      Delete