36. jooks ümber Pühajärve

Laupäeval oli minu selle hooaja seitsmes ametlik jooksuvõistlus (kui virtuaaljooksud välja jätta). Trenni on saanud teha korralikult, aga ega muudmoodi kuidagi ei valmistunud seekord. Läksime ju kohe peale jooksu edasi minipuhkusele ja pigem muretsesin, et selleks kõik asjad pakitud saaks. Seega ei olnud suuremat vedelikutarbimist, korralikku hommikusööki, väljapuhanud keha ega isegi  korralikku soojendust (tegelesin lastejooksudega ja sinna see aeg läks).
Ainuke "boost" mida kasutasin, oli Pulsi pre-workout shot. Mulle see jook meeldib ja kavatsen kõik võistlused sel hooajal sellega alustada (nii et PULS, kus jooksul te järgmisena kohal olete, et saaksin oma varusid täiendada???).



Enne minu jooksu jooksid Marek ja Mareli oma lastejooksud. Margust ei pannud, sest ta väga ei saa veel nende võistluste mõttest aru ja pigem hakkab kartma, kui selline suur rahvamass on ümber. Seega ta vaatas seekord veel võistlusi pealt. Olin talle kotti varunud ühe näksi ka, et tal kurb meel poleks, kui teised autasu saavad.



Aga lähme minu jooksu juurde. Jooks ise oli kordades raskem, kui ma arvasin. Muidugi teadsin, et tuleb palju tõusu ja langust, aga no kuulge. See rada oli ju konkreetselt mägedes :D Vähemalt Kesk-Eesti lagedusega harjunud inimesele. Ei ole ma ju harjutanud väga mägist jooksu. Need tõusud, mis meil siin on, tunduvad nüüd kui laste liivakasti tasemel olema :D Sain esimeste tõusudega aru, et lisaks sellele, et ma ei suuda end üles venitada piisava kiirusega, ei oska ma ka alla joosta nii, et oleks võimalikult kiire aeg võimalikult vähese pingutusega. Ühesõnaga koht, mida peaks kõvasti arendama enda juures.



Esimesed 4,5km olid lisaks räigetele tõusudele ja langustele lauspäikese all ja esimeses joogipunktis (oli vist 3,5 või 4km peal), mis oli ilusti nõks enne suure tõusu lõppu, mõtlesin ma, et siit edasi ma kõnnin! Sealjuures oli veel palju trükimusta mittekannatavaid mõtteid, aga las need jääda minevikku :D Aga õnneks sealt läks pikalt allamäge ja sain rahulikult jooksusammu uuesti sisse võtta.

Viienda kilomeetriga algas minu jaoks kerge(m) osa. Esiteks hakkas metsatuka vaheline lõik ja teiseks minu meelest olid tõusud (kui paar välja jätta) veidikene rahulikumad. Samas lubasin endale ka veidi rahulikumat jooksu selle poolest, et enam mingit kilomeetri aega taga ei ajanud ja üritasin üldse kellal seda lahtrit mitte vaadata. Ühesõnaga jooksin mõnusal tempol ja nautisin seda rada niipalju, kui vähegi võimalik. Nägi välja see nii, et kui tõus oli suurem, kui mu võimed, siis kõndisin. Samas paljud tõusud jooksin üle ka enda motivatsioonikõne pealt. Kordasingi:"See tõus ei ole nii suur, et peaks kõndima. Jooksed!" Nii tegingi. Enamus jooksin siiski üle ja olen ülimalt rahul enda üle selle tõttu (tempo oli siis, mis oli).

Enne viimast (teist) joogipunkti oli meeletu tõus (jah, sai veel suurem tõus tulla, kui kõik eelnevad kokku). Ma kõndisin sealt üles pulsiga 178! Aga peale rahulikku joogipunkti läbimist panin jooksuga edasi ja pulss normaliseerus ka (võistluse pulsi mõttes ikka). Sealt edasi sain endale paar "jänest", kelle tuules oli hea joosta. Kuulasin nende muljeid teistest jooksudest ja lülitasin enda mõtlemise üldse välja. Väga mõnus oli.

Kuskil 10km peal jätsin jänestega hüvasti mõttes ja läksin enda tempol edasi jättes nemad selja taha muljetama. Siis aga juhtus selline väike äpardus, et väänasin kergelt hüppeliigese välja. Mõne hetke võttis lonkama ka, aga kui sain liiva pealt maha, siis katsetasin maandumist veidi eri nurkade all ja leidsin sellise, kuidas sain ilusti lõpuni joosta.

Siis olidki juba viimased meetrid, lapsed lehvitasid raja ääres ja mina jooksin üle finišijoone. Rada sai läbi oma raskustele vaatamata kuidagi väga kiiresti. Võib olla asi oligi selles, et kogu aeg mõtlesin "üks mägi korraga", mitte niivõrd kilomeetritele. Lõpetades oli jaksu veel edasi panna, kuigi väsimus oli omal kohal juba olemas.


Kokkuvõtteks võib öelda, et oli väga raske rajaga jooks. Oli minu jaoks ebasobiva ilmaga jooks. Aga samas oli üks uus kogemus ja need mulle meeldivad väga! Arvestades maastikku, kuuma ilma ja muid faktoreid, olin ma oma netoajaga (1:07:30) väga rahul! Andis natuke usku juurde, et Rakveres võiks seda poolmaratoni alla kahe tunni püüda küll ;)

Jooks numbrites (kella järgi) nägi välja selline: 
aeg - 1:07:38
distants - 10,76km
keskmine pulss - 171 (üks madalamaid, mis mul võistlusel on olnud)
maksimaalne pulss - 183
keskmine tempo - 6:17 min/km
maksimaalne tempo - 5:01 min/km
kalorikulu - 829kcal

Seda rada kavatsen ma elus vähemalt ühe korra uuesti joosta! Et teha aeg alla tunni ära! Aga enne tuleb end arendada mägede ületamise koha pealt. Ehk võtame järgmise aasta eesmärgiks, kes teab :D


2 comments:

  1. Käisin ka ise seal jooksmas (juba 2.aastat) ja tõesti tõusud teevad ikka oma töö. Jooksid minust pärast teist jooksupunkti mööda ja kuni lõpuni nägin vaid su selga :) Ja liiga jänes olin ka, et tere ütlema tulla. Aga muidu loen su blogi pidevalt ja ei jõua sind vist ära kiita kui tubli sa oled ja kui palju sa tegutseda jõuad :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Näh, oleks ikka võinud tulla tere ütlema ;) Järgmine kord eks ;)

      Need tõusud on jah killerid, eriti kui pole harjunud sellist rada jooksma.

      Delete