4. suvejooks ümber Saadjärve

Ma plaanisin selle kokkuvõtte teha sellise: "Ma jooksin, jäin ellu, sain medali. Punkt. "


Aga äkki siiski kedagi huvitab, miks nii negatiivne seekord peale jooksu. Tegelikult polegi negatiivne, kurb olen. Võib öelda, et see oli kõige kehvem jooks mu elus üldse! Jah, ma jooksin tegelikult ju kiiremini, kui eelmine aasta ilmselt oleks jõudnud. Kõndisin vaid raskemad tõusud ja lõpetades suutsin isegi kiiruse täitsa korralikult uuesti üles ajada. Aga seda õiget jooksutunnet ei olnud. 
Enne jooksu
Mis siis valesti läks? Kõige pealt suutsin end esimese kolme kilomeetriga kinni joosta. Kuna 3.km oli tervenisti tõus ja ma olin esimesed kaks kilomeetrit jooksnud ajaga umbes 5:20 min/km, siis olenemata sellest, et hoidsin terve tõusu tempot ilusti 6:20 min/km peal, suutsin siiski sellise tõusu peale pulsi endal 180 peale ajada.
Tavaline meie pere pilt :D Priit on kaamera taga. 
Kuna ma olin juba jooksu algusest peale kuidagi kergelt pessimistlik selle jooksu suhtes, siis suutsin enda mõtlemisega asja veel hullemaks muidugi mõelda. Õnneks mingi hetk nägin teeääres Riinu, kes andis natuke positiivsust, aga ega seda kauaks mulle jätkunud. Kuskil 7km peal mõtlesin, et hakkan kõndima ja kõnningi lõpuni. Miks? Ma ei tea.. Pulss oli juba täitsa normaalseks muutunud, jalad justkui kandsid, aga sees oli midagi valesti ja ma ei tahtnud seda jooksu joosta. 


Päris tervet maad ma siiski ei kõndinud, kõndisin tõusu lõpuni (jah, neid tõuse oli seal nii nii palju) ja jooksin edasi. Järgmise tõusu jälle kõndisin, aga siis ei suutnud kuidagi endal jooksusammu sisse võtta. Õigel momendil tuli mu selja tagant üks naine (aitäh sulle!), kes ütles, et "sa jõuad! Natuke veel!" Vot see oli moment, kus lõpuks hakkas mu tuju tõusma. Sest ma ju jõudsin. Mu keha jõudis, aga vaim ei tahtnud olla seal. Aga olin ja lõpuni ma pidin ju kuidagi jõudma. 



Kuna olin selle aja peale oma hea aja nagunii mööda lasknud, siis jooksin rahulikult üks kilomeeter korraga. Ei mõelnud, kui palju lõpuni on. Ei vaadanud kilomeetri aega. Lihtsalt jooksin. Nautisin viimast nelja kilomeetrit ilmselt rohkem, kui ülejäänud jooksu kokku. Tavaliselt on vastupidi. 



Viimased pool kilomeetrit jooksin nii, kuidas torust tuli. Kella vaadates oli ajaks 5:10-5:25 min/km. Ühesõnaga minus oli jaksu. Oleks vaid seda tahtmist rohkem olnud... Lõpp tuli ja ma ei olnud rõõmus. Aeg polnud see, enesetunne polnud see. Ainuke mõte oli, et lõpuks see on läbi. Sain imeilusa medali kaela, vahetasin paar sõna Viigi ja Riinuga ja tahtsin koju ära. 

Pärast jooksu
Vot selline jooks oli seekord. Hetkel tahaks oma kodurajale minna ja tõestada endale, et ma suudan enamat. Muidugi ei lähe, aga hetkel on selline masendav olemine ja tahaks kuidagi seda paremaks saada. Küll homseks läheb paremaks :) 

Aga jooks numbrites ka (kella järgi): 
Distants: 16,97km (ametlik 16,9km) 
Aeg: 1:51:23 (netoaeg 1:51:16)
Keskmine pulss: 175 (max 189)
Kalorikulu: 1432kcal 
Keskmine kiirus: 6:34 min/km (max 4:46 min/km)

Lapsed jooksid ka ja olid väga tublid! Margus läks jooksma Priiduga ja nad võtsid väga rahulikult :D Margus ei saanud üldse aru, et jooksma peab või õigemini ta oli sellise näoga nagu oleks ta väga vales kohas :D :D Suuremad andsid endast parima ja see ongi peamine.  Tublid olid kõik! 

PS! Lapsed külastasid minu jooksu ajal jääaajakeskust ka. Emotsioonid olid suhteliselt lahjad, aga ma jään arvamusele (piltide järgi), et täitsa tore koht on. 


8 comments:

  1. Sa olid finišikoridoris nii nukra näoga. Minu jaoks oled ikkagi ülikange naine! Oma sõbranna ja sinu pingutusi nähes käisin isegi mina täna väikesel jooksuringil :) Kui raskeks läheb, siis mõtle, et isegi siis, kui sa oma rekordeid ei purusta, oled kellelegi eeskujuks ja motivatsiooniallikaks ;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh sulle! Seda oli väga vaja kuulda praegu :)

      Aga finišis olingi täitsa kurb. Enam nii kurb pole, pean lihtsalt leppima, et oli kehv päev jooksmiseks. Küll tulevad jälle paremad :)

      Delete
  2. Pühajärve jooksu tõusud versus Saadjärve jooksu omad. Kas neid on võimalik võrrelda?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Pühajärve omad olid ikka kraad kangemad 😁

      Delete
  3. Hehh. Ma leidsin just enda su päisepildist. KAua seal juba olnud? :D

    ReplyDelete
  4. Vahel on vaja mõnda rasket jooksu, et teised jooksud jälle paremad ja kergemad oleksid. Vahel on vaja surra, et tunda rõõmu teistest kordadest :) Sa oled üli tubli nii ehk naa :) ja kõik jooksud ei saagi olla ühtemoodi head, mis muud, kui naudi sellevõrra teisi jookse rohkem ja noo ma olen ikkagi kade :D tahaks ka 16 km jõuda ära joosta :P

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma arvan, et sa jõuadki see 16km ära joosta, kui kord normaalsete inimeste laugetele radadele naased :D

      Delete