Minipuhkus Lõuna-Eestis vol 1 (Eesti Maanteemuuseum)

Möödunud nädalavahetus oli üks mõnusamaid üle pika aja. Kaks päeva täielikult tavarutiinist väljas olla on puhas lust! Eks natuke lapsevanema ülesanded annavad väljas käimisele sellist "tööhõngu" ka, aga seekord olid meil lapsed nii tublid ja käitusid superhästi kõiki tingimusi arvestades. Nii et suuremat stressikulu sellest ei tekkinud :) Ühesõnaga superluks oli kõik! (mitte nagu Regiinal, kellel läks täpselt vastupidi, lugege SIIT).



Meie väike puhkuse idee sai alguse tänu sellele, et mul oli Pühajärvel jooks. Kuna Cantervilla külastus oli ka nagunii suvel plaanis, siis mõtlesime kaks asja ühildada ja juba öö ka seal kandis veeta ja veel külastada kohti, mida seni näinud polnud. Nii saigi tehtud. Marsruut sai kokku selline: Pühajärvejooks - ööbimiskohas asjad maha - Maanteemuuseum - ööbimiskohta magama - Cantervilla- koju. Muljeid, mida jagada on palju. Pühajärvejooksust ma juba kirjutasin (SIIN). Täna üritan sõnadesse panna Maanteemuuseumi kogemuse ja Cantervillast kirjutan juba järgmisel korral :)


Kui kotid said Ansomäe puhkeala järvemajakesse maha pandud, võtsime suuna umbes 30minuti kaugusele Eesti Maanteemuuseumisse. Sõna "muuseum" pole selline, mis kiirgaks väga lõbust ja lahedast kohast, aga olin juba mitmelt poolt kuulnud, et see on väga petlik nimetus. Seda ta tõesti oli. Lisaks muuseuminäitustele on seal ka palju, kus lapsed saavad käed külge panna ja mängida.


Esimesena käisime me läbi muusemimaja. Alumise korruse külastamisest tegin väikse live´i ka facebookis (kes tahab vaadata, siis otsi SIIT). Ülemisel korrusel oli lastemuuseum, kus sai uurida kohvrite sees olevaid mänguasju ja esemeid, sulega kirjutada, raamatuid vaadata, salakambrisse ronida, käpiknuku näidendit teha ja pilti ka, kui huvi on. Said vist kõik asjad üles loetletud? No igatahes tegemist oli lastel seal hulganisti. Sinna näidendi nurka oleks võinud Mareli vist jäädagi. Ta kodus ju muidu meisterda ise endale nukke, et mulle teatrit teha, aga seal oli selline valik nukke olemas, et oleks võinud kõik jutud ära näidelda ja ideid oleks jäänud puudugi :)



Järgmisena veetsime oma 15-20 minutit kraanaga mängides ja silda ehitades. Ühe koha peal oli võimalik kraanaga selliseid pehmeid "pusletükke" tõsta ühest kärust teise. Kõrval olid sellised omamoodi ehitusklotsid, millega Marek pikalt toimetas. Isegi Margus käis ja tõstis neid tükke seal edasi tagasi aru saamatu, mida täpsemalt suur venna ees teeb :)



Kui trepist üles läksime, läksid Marguse silmad särama! Suust tuli arusaamatu tekst ja üks kõva puristamine ning kaasnes kõvasti kätega seletamist (tõlge: midagi masinatest ja nende tööst). Margus on laps, kes vaataks iga kell multikate asemel traktorite, sahkade jms masinate tööd youtube´ist. Seega masinate näitus oli tema jaoks nagu paradiis! Ega teistelgi (k.a endal) oli äge neid vaadata, aga Priit ja Margus olid ooper omaette. Nad ikka uurisid ja puurisid seal huviga :)


Järgmisena möödusime hobustest. Seekord sõitma küll ei läinud, aga pai saime teha ikka. Margus arvas, ,et tegu on kassidega (tal hetkel kõik loomad kas kassid või auad) ja tegi väga ilusti pai loomale. Sealt edasi tulid mõned asjad, mida ma ise ei vaadanudki - pangabuss ja vana hea ratastel pood. Uksest sisse piiludes nägin vaid silti "leib on otsas!" :D Priit ütles, et väga tõetruu sisu oli ja osta sai ka mingeid asju.


Mina ise sellel ajal, kui Priit Margusega neid sõidukeid külastas, mängisin suurematega "reis ümber maailma" lauamängu.  Või õigemini maamängu, sest laua peale see mäng kindlasti mahtunud :D Nii äge oli see mäng suurtes mõõtmetes, et ma kavatsen selle koju ka endale teha. Ma veel ei tea kuidas, aga kuidagi kindlasti saab see meie õue peale üks hetk!


Mängu juurest edasi läksime korraks minisuuruses masinate juurde, kus lapsed poseerisid ja sealt edasi jälle ühte näitusetelki ning siis juba mööda üht tänavat, kus oli erinevaid vanemat aega iseloomustavaid esemeid. Mareli läks kõige ees ja kaugelt juba hakkas kostuma tema naeru :D Mis ta siis leidis?



Nurga tagant järgi jõudes avastasin, et leid oli kiik. Istus kiigul ja naeris kohe laginal. Kui Marek ka peale istus, siis hakkas lausa laulma. Ma pidin üks hetk meenutama, et kiigub ta jätkuvalt avalikus kohas, mitte kodus kase all :D


Nii kaua kui lapsed kiikusid, meenutasin mina, kuidas see karkudega käimine käis. Meil lapsepõlves olid kõndimiskargud täiesti tavaline nähtus ja kunagi sai ikka pikki maid nendega läbi käidud. Oskus oli kontides alles ja peale paari harjutust tulid juba sammud ka ilusti välja.


Möödusime veel kõverpeeglitest ja jõudsime ühepoole ringiga lõpuni. Nüüd läksime uuesti samadest treppidest üles (Margus jällegi jooksis muidugi masinate poole), aga pöörasime paremale, et minna üle silla.


Sealt tuli vastu eelkõige lastele suunatud ala. Väike mängunurk, elektriautode liikluslinnak ja vigurivändarada. Autosõit maksis 10 minuti kohta 3 euri. Minu meelest väga hea hind. Lapsed said täpselt isu täis sõita ja edasi liikuda.


Margus oli Mareli kõrvalistuja ja Marek sõitis omaette autoga. Me Priiduga kõndisime kõrval, et liiklusohtlikke olukordi vältida. Paar korda ikka sõitsid lapsed üksteisele otsa ka ja korra tahtis Mareli üle mu jala ka sõita :D Aga kuna liiklus oli väga väike, siis väga hulle olukordi ei tekkinud ka sellest, et korduvalt pidi meelde tuletama, et me sõidame ikka teel paremal pool, mitte keskel.


Kui elektriautodega oli sõidetud, läksime vigurivändarajale, kus olime ka päris pikalt. Oleks olnud pikemaltki, aga taevas kiskus väga kahtlaselt pilve ja paar piiskagi tuli. Mõtlesime, et see on märk, et oleks aeg minna sööma ja seejärel ööbimiskohta liikuda.



Enne sööma minekut leidsime veel paar näituseruumi, kust Margus väljus natuke kõvemat häält tehes. Ma ei tea, mis sealt kõrvaklappidest tuli, aga talle hullult meeldis seda kuulata. Nii et ta polnud üldse rõõmus, kui me sealt ära hakkasime tulema. Samas ruumis sai Marek katsetada ka sahaga tööd. Ei tulnud kõige paremini välja :D


Peale seda jõudsime lõpuks ka sööma. Sõime Varbuse teemajas. Mina ja Priit võtsime endale buffeelaualt toidu ja lastele tellisime pannkoogid. Mina olin oma kanakintsuga väga rahul ja Marguse kõrvalt maitsesin pannkoogi ka ära. Väga hea oli! Kõht täis söödud, suundusime ööbimiskohta tagasi.

Autos muljetades olid kõigil emotsioonid positiivsemad, kui olid ootused kohale. Tegevust oli igale vanusele, vaatamist oli kõigile ja emotsiooni jagus samuti nii vanematele nostalgia näol kui lastele läbi ägedate vana aega tutvustavate tegevuste. Kui lastega minna, siis kolm tundi peaks kindlasti selle asutuse jaoks broneerima, kui mitte rohkemgi :)

Seega meie poolt on kõigil pöidlad püsti selle asutuse suhtes! Soovitan minna vaatama ja saada isiklik elamus. Sellega seoses teeme ka väikse loosimise. Loosin välja koostöös Eesti Maanteemuuseumiga KAKS perepääset! Loos ilmub mu blogi Facebooki lehele tänase päeva jooksul, nii et hoidke silma peal ;)

Meie ööbimise kogemusest Ansomäe puhkeala järvemajas loe SIIT!


No comments:

Post a Comment