Tõehetk on kui löök vastu vahtimist

Päevitan mina seljas sporttrinnahoidja ja retuusid. Jaa, normaalsed inimesed päevitavad päevikates, aga mul neid pole, nii et vaadake mööda mu imelikust päevitusriietusest :D  Ühesõnaga päevitan ja päris mõnus on olla. Tuleb korraks pähe selline loll mõte, et teeks endast pilti. No palja kõhuga ikka.


Kuna kedagi teist lähedal polnud, siia panin õelapse pildistama. See ei saanud üldse aru, miks ta mind järsku pildistama peab ja veel poolpaljalt. Veel imelikum tundus talle see, et veel mitu võtet peab tegema. Küsis pidevalt "kas veel?" "miks sa neid pilte tahad?" "mitu nüüd?" jne :D Tegelikkuses tegi ainult 7 pilti kokku :D

Iseenesest pildid, mis ta tegi, olid täitsa korralikult. Olin üleni peal ja normaalselt kauguselt tehtud ka (loomilikku annet on pildistamiseks). Aga see, mis pildilt vastu vaatas, ei olnud üldse see, kuidas ma end tundnud olin. Peeglist polnud mulle kunagi selline vaatepilt vastu vaadanud. Peeglisse vaadates olen ma alati endale sellise korraliku kolme hindeks pannud. Ei midagi ilusat, aga no pimedaks vast ka ei tee kedagi, kui peaks juhuslikult mu kõht nägema.

Seega kui ma pildistamiseks platsi sättisin end, siis ootasin, et sealt tuleb selline enamvähem pilt, mida ma julgeks instasse üles panna. Reaalsus oli vastupidine - ma sain kinnitust, et ma ei pane veel nii pea ühtegi kõhupiirkonda paljastavat pilti kuhugi üles :D Ühesõnaga täiega kõva latakas vastu vahtimist. Ma ei tea, kas asi oli päikeses (midagi ju peab süüdistama :D), aga mu kõht oli  veel jubedam, kui tavaliselt (armid, nahk ja kõik oli kuidagi eriti võimendunult esile kerkinud).

Ühesõnaga vaatepilt oli nii jube, et tõmbasin oma kleidi selga tagasi ja ei hakanud lapsi ka kauem piinama enda jubeda välimusega. Läksin hoopis tuppa ja sõin õega kooki ja masetsesin, et mul nii jube kõht on. Siis läksin koju ja kirusin Priidule, et oli seda kooki ka veel sinna otsa vaja. Tema aga tuli minuga selle peale kõndima :) Tegime korralikult ettenähtud trenni ära (veidi üle 1,5tunni) ja olemine läks kohe hulga paremaks.

Kõndides ütlesin Priidule, et peaks selle kaalu puruks lööma koju jõudes. Ausalt - isegi kui number kaalul on väiksem, siis nädalane kehvasti toitumine on minu meelest vormile hulga hullemini mõjunud, kui see eelnevalt olnud mõni kg suurem kaal. Eks kaal ka tõusis selle söömiseorgiaga, aga no see läheb ruttu paika tagasi. Aga keha kehvale toitumisele reageerib veel pikalt järgi. Pähh... Ühesõnaga see number ei anna midagi, aga viimastel nädalatel on jälle hull kaalu pärast põdemine külge hakanud...

Ah, teate, kui ma juba kiruma hakkasin, siis kirun kõik ühte postitusse ära. Ma suutsin oma puhkustega ja sünnipäevadega oma toitumise nii paigast ära loksutada jälle, et see on masendav. Söön ja söön ja siis halan, et ei saa seda vormi nagu tahaks. Priidul ilmselt on juba väga kopp ees mu halamistest, sest ma igal teisel õhtul suudan mingi vingu maha visata oma söömise suhtes.

Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas üks inimene ei suuda normaalselt süüa!?!?!? Täiskasvanud inimene ja kui ütled ei, siis võiks ju aru saada? Või ei ? No muidugi ei! Ikka on vaja 15 minuti pärast midagi põske pista ja kui juba kasvõi mikrogrammi mingit pudi suhu satub,  vallandub laviin. Ja siis ma jälle hädaldan, et paha olla ja raske olla jne. On see inimloom ikka juba tegelane eks!

Nii - ving sai selleks korraks lõpetatud! Ma nüüd lähen pesema, et varsti sünnipäevale minna. Jah, seal pakutakse jälle torti. Jah, ma ausalt üritan seda mitte süüa (ja ärge öelge, et sünnipäeval võib, sest neid pagana sünnipäevi on meil siin rohkem kui seeni pärast vihma ja igal pool saab torti!!! :D).

PS! Kaalu ma päriselt koju jõudes puruks ei löönud, aga mõtlen tõsiselt sellele, et lasen Priidul selle kuhugi ära peita. Et ma isegi ei saaks selle peale minna mõni aeg. EI tea kas tuleks kasuks või mitte, aga proovida ju võiks? Priit muidugi arvas, et siis saab lihtsalt südamepiinadeta rohkem süüa :D :D




9 comments:

  1. Ära heida meelt ja proovi teise kaameraga uuesti. :D Päriselt. Kui ma jaanipäeval bikiinides olin, siis mees tegi enda telefoniga minust paar pilti ja need olid jubedad. Ma vaatasin ja imestasin, et kas ma päriselt ka olen niiiii paksuke. Mees ütles, et tema ei näe mind vaadates, et ma paks olen, et pildid petavad. Tegi hiljem paar kaadrit peegelkaameraga ja hoopis teine asi, julgeksin isegi neid avalikult näidata. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Teise kaameraga, teises valguses ja teise nurgaga, eks 😁

      Delete
  2. Reisi suvisel ajal kuskile soojale maale. Saad endale sellise reaalsuse shoki, et hoia ja keela. Ibizal näiteks käisin ma 24/7 bikiinides. Sest 90% inimesi oli samasugused ja nobody gives a shit. Ja alles põhjamaale tagasitulles saad aru, kui pealiskaudsed ja välimuses kinni meie rahvas on.

    Kahjuks, siinmail, olen ka mina samas seisus ja olen pikemat aeg juba masenduses :(

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma näiteks lühikeste pükste ja särgikute suhtes olen juba sellest teiste kõõrdivaatamisest üle saanud, aga naba on kuidagi selline "vormis inimeste paljastamise koht" minu mõtlemises. Eks loodan kord ka sellest ebakindlusest üle saada, aga millal... kes teab :)

      Aga välismaale reisist ei ütleks ära küll 😁

      Delete
  3. Ma rasvaga ei empatiseeri, aga ma olen leidnud Tallinnast ÜHE peegli, kust mul alati kõhulihased vastu vaatavad, selline ehe 8-pack (harjutan kätelseisu, sellest tulevad kuuspaki kohale ka lihased, nii et 8, mitte 6 :D). Ju siis on täpselt sobiv valgus jne, aga see on ametlikult mu lemmikpeegel, mind ÜLDSE ei häiri see, et teised peeglid sama pilti ei näita. :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kus selliseid peegleid müüakse, ma vahetaks kohe kõik koduses peeglid välja 😁

      Tegelt mul ema juures on ka üks peegel, kust on kohe lust end vaadata. Alati teeb peenemaks mind 😁

      Delete
  4. Mul on ka sõbranna juures selline peegel, mis mind alati peenikeseks ja ilusaks valetab :D
    Aga muide, päiksega tulevadki venitusarmid eriti jõhkralt vãlja. Nad lausa nagu helendaksid. Ma pean ennast ka päris roogitavaks räimeks, a päikese käes ja rannas olen nigu pekihunnik ja armipundar. Võeh.
    Seega, pole sul äda midagi. Päike mängib mäkra. Tegelt ka.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Süüdistame päikest, mitte neid kaht 1,1kg-st kooki, mida sai paar päeva tagasi söödud 😂

      Delete
  5. Täiega tuttav tunne jah - peeglisse vaadates oleks justkui peaaegu rahuldav välimus, aga teiste tehtud pildid on alati üsna masendavad :D aga see on küll tõsi, et päikesega venitusarmid hullemad tunduvad kui muidu, mul tavalises valguses pole kintsudel pm üldse näha, aga päikese käes on üsna nukker :D

    ReplyDelete