Hästi vs halvasti välja kukkunud pildid

Olen Instagramis näinud mitmeid võrdluseid inimestest, et millised nad tegelikult on ja siis kuidas end Instas esitlevad. Minu meelest tavainimese tasandil on täiesti normaalne, et valime kolmest tehtud klõpsust ilusaima; et me mõningate piltide jaoks natuke rohkem mõtleme, kas kõik iluvead on parimal moel varjatud; et me mõningaid pilte ei avalikusta viltuse näo vms pärast jne. Ma ei näe, et see tekitaks inimestes mingeid komplekse või loo valet muljet inimese välimusest (nagu photoshopitud pildid võivad teha) ja samas natuke tõstab endal ka enesehinnangut, kui keegi suudab kaameraga su pildile püüda ilusamana, kui sa ise end pidasid.


Teate, ütlen ausalt - ka minul lähevad üles just need kõige õnnestunumad pildid. Vahel panen ka sellise, kus miskit üle püksiääre punnitab või jalad liiga tsellukad, aga emotsioon pildil on lihtsalt liiga hea, et mitte üles panna (nt rannapuhkuse pildid, kus ma olen ujumisriietes SIIN). Aga mu arvutis on ka neid pilte, kus mu kõige hullemad ja enesehinnangut maha tõmbavamad vead on väga esile tulnud. Neid ma kuhugi üles ei pane. Välja arvatud tantararaaa..... Täna, siis postitusse! Teen väikse ülevaate kuidas mõningad iluvead võivad vahel väga valesti pildile jääda. Võrdluseks panen ka mõned hästi välja kukkunud pildid.

Esimene ja parim näide on Pajusi mudajooksust (kirjutasin sellest SIIN). Pärast üritust on alati tore näha pilti, kus ma enda arust olen väga tiptop välja nägemisega. Üheks selliseks oli näiteks Mariliisi mehe poolt tehtud pilt. Sorry, Mariliis, et ma jälle sind pildiga siia riputan, aga ma lihtsalt näen sellel pildil ülihea välja :D (sina ka :D :D )


Ja samas, samal üritusel on tehtud üks pilt minust mitte kõige paremas poosis, üleni märja ja porisena ja esitlemas kõige hullemal viisil minu keha suurimat miinust - mu suurt ja rippuvat kõhtu. EI no tegelikult pole sõnu vajagi. Vaadake lihtsalt pilti (ma nüüd suren siin piinlikusest selle pildi pärast).


Võtame ette järgmise minu piinlikkust tekitava piirkonna. Ma ei teagi, kuidas seda täpselt nimetada, aga ma ütlen selle kohta seljatiivad, mis vajuvad üle rinnahoidja :D Panen jällegi ühest ja samas päevast tehtud pildid. Seekord Cantervilla külastusest (kirjutasin sellest SIIN).


Ülemise pildi peal on see nõme piirkond oskuslikult ära peidetud. Enamasti üritangi ma pildile jääda nii, et see nõme koht ei oleks näha. Aga mõningates poosides pole see võimalik. Nagu näiteks alumise pildi peal. Kusjuures, ma mainin ära, et see rinnahoidja, mis mul sel päeval seljas oli, ei ole üldsegi mitte kitsas. Eksperdid ilmselt ütleks, et see on isegi lai minu ümbermõõdu jaoks, aga kuna seda nahka on seal mõnuga (pluss ikkagi väike polsterkiht ka all), siis kipubki jääma mulje, nagu oleks kaks numbrit kitsas rinnahoidja selga pigistatud.


Neist vigadega keha piirkondadest mul juba puudust ei tule. Lähme järgmiste tiibade juurde  ehk siis käed! Ooo need käed! Need on ikka väga palju ilusaid pilte ära rikkunud. Kõige hullemad pildid suutsin ma juba ära kustutada. Nende piltidega mul mõte sellise postituse tegemiseks tuligi kusjuures :D


Ülemisel pildil olevate kätega ma olen täitsa rahul :D Sellised nad on oma parematel päevadel. Vähemalt sellises asendis. Üleüldse käte puhul peab hullult kaaluma, kuidas neid pildi peal hoida. Enamasti (nagu olete ilmselt märganud), hoian ma kätt puusas. Siis ei vaju midagi ülearu alla ja samas ei suru ka kätt vastu keha, mis vajutab käe jälle pannkoogiks.  Siinkohal seda kõige jubedamat versiooni ma vastu panna ei saagi, sest peale pikka otsimist pidin ma leppima faktiga, et ma olen lihtsalt kõik ära kustutanud. Aga uskuge mind, neid on olnud sellises versioonis, et vaat, et saan vastu vahtimist selle lotendava osaga :D

No ja siis on veel kintsud. Uhh, isegi läbi retuuside on nad mitme jooksupildi peal nii rõvedalt paistnud, et ma pole neid pilte seetõttu sportfotost tellinud. Ainult sellepärast, et mu kintsud on mingid erilised monstrumid. Ma jätsin kintsud kohe viimaseks, sest see pilt on ikka pärl oma ette. Ma isegi seda nö hea päeva pilti ei hakka panema. Selle pildi peal ongi võrdluseks kaks reit - üks hästi pildile jäänud kints ja teine mitte nii hästi :D

Seda pilti ma olen irvitanud korduvalt, sest see pole normaalne, kuidas nahk võib lennelda jala küljes, kui sa oled liikumises. Ühesõnaga vaadake ja naerge, ma luban. Ma ise naeran ka :D PS! Zoomisin seda kõvasti sisse, et ikka täpselt näha oleks, mida mõtlen :D Seega kvaliteet on nagu on.


Ma võiks veel mitmeid armsaid võrdlusi siia panna, aga ma arvan, et ma olen nende postitustega juba piisavalt naermist pakkunud :D Aitab teile küll. Peaks vist pilt selge olema juba, et paljuski sõltub meie välimus pildil sellest, kas selg on sirge, kõht on pingul, õlad taga jms, aga on palju asju, mida ei saa ka kõige parema tahtmise juures ära peita või märkamatuks teha.

Ps! See postitus on oodanud päevavalgust juba päris kaua, aga seni pole olnud seda julgust. Seega ma nüüd vajutan kiiresti "publish", muidu mõtlen jälle ümber.

PS2! Facebookis on praegu käimas mul üks loosimine. Kui tahad osa võtta, siis vajuta SIIA.


2 comments:

  1. Nendel piltidel mis sa tõid välja nagu halvemad pildid iluvigadest on sisukad ja tekitasid hea emotsiooni, teised pildid on igavad mulle kui võõrale. Kuna võõras ja ei otsi vigu, nii et välimuse detailid ei mõjuta arvamust pildi suhtes, sest puudub huvi ses osas ja passipildi galerii oleks igav. Võibolla tuttavaid huvitavad sellised asjad ja on õnnelikud vigu otsides, tunnevad end paremini? :D igaljuhul, vahva postitus! Hea meeldetuletus et fotot tuleks valida huvitava sisu järgi ja mitte head pilti ära visata sest juuksesalk on valel pool jne.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh nii sisuka kommentaari eest. Eks see teada tõde, et enda kõige suurem kriitik on inimene ise. Üritan edaspidi veelgi enam endale silmatorkavatest vigadest mööda vaadata ja postitada enam seda emotsiooni!

      Delete