Ma jäin just vaeseks (maratoniks valmistumine)

Ma ei tea, see maratoni paanika on vist mu viimsegi ajukillukese minema lennutanud. Tegin lõpuks oma viimased ostlemised ära. Eks ikka maratoniks, milleks muuks. Kuna ma geelivöö saan tuttavalt laenuks ja sellele raha kulutama esialgu ei pea (aitäh, Ade!), siis sain vabalt täna mujal e-poodides šopata ja vajalikku staffi kokku osta. Mida ma hullu peaga siis kokku korjasin?


Esiteks läksin Apotheka netiapteeki. Kuna mul on d-vitamiin JÄLLE otsas (no kujutate ette, kui inimene võtab päevas 10 000 ühikut ja Eestis just eriti kangeid ei müüda eks, siis pikka pidu ühe pakiga pole). Tellisin endale seekord prooviks selle sprei kujul müüdava D-vitamiini. Pidi ülihästi imenduma ja on õnneks veidi kangem ka, kui 1000-2000 ühikut, nagu enamus turul olevad isendid.

Lisaks võtsin ka D-vitamiini pärleid. Kuna kuskil pole kirjas, et lapsed neid võtta ei tohiks ja see on üks tablett, mida Mareli on üldse nõus alla neelama ilma suurema okserefleksita, siis lasen neil just neid pärleid krõbistada. Muideks sain nad nüüd regulaarselt vitamiini võtma "ähvardusega", et kui regulaarselt D-vitamiini ei võta, teeme järgmisel suvel uuesti proovid. Marek on nüüd nagu MUPO kodus, kes muudkui kõigile meelde tuletab pärli neelamist :D

Lisaks oli mul vaja osta vaseliini. Väidetavalt pidid maratoonlased end üleni sellega sisse hõõruma. Seega võtsin kohe suure potsiku. Nii et kui min maratoni piltidelt ilusti läikivana näete, siis saate aru, et Maris võtab kõiki soovitusi sõna-sõnalt. Jalgade jaoks võtsin igaksjuhuks ka compeedi ville ennetava pulga. Lugesin, et see pidi väga hea asi olema. Ühesõnaga katsetame seda ka.

Plaan oli ka villiplaastreid võtta, aga mõtlesin, et ma ilmselt olen nii hullus lihasvalus pärast seda maratoni, et tühja nendest katkistest villidest :D Ilmselt esmaspäeval peale jooksu tööle minnes pean mõtlema lastele mingid sellised tegevused, et õpetaja võiks istuda ja surra pingil :D Igatahes plaastreid hetkel ei võtnud. Ostukorv oli nagunii juba nii kallis, et isegi postikulu mu käest ei julgetud küsida.

Edasi suundusin sporditoidu e-poodi. Oo, mu lemmik koht, kust geele varuda. Esiteks on seal kogu aeg mingid ülihead soodukad, teiseks ongi seal hinnad alati hulga paremad, kui igal pool mujal. Täna skoorisin endale sealt kõige pealt ühe paki augustikuus parim enne läbi saava 14-geelise paki STEALTH geele. Mulle need meeldivad. On mõnusalt mahedad. Oleks küll parema meelega võtnud troopilise maitsega, aga neil sai kehtivus juba juulis läbi ja siis ei hakanud igaksjuhuks võtma.

Kuna enne maratoni vaja end spordijookides leiduvatest vitamiinidest ja muudest vajalikest ainetest läbi immutada, siis tellisin endale ISOSTARI spordijoogi pulbri ja ka High5-i joogitabletid. Nüüd peaks ma küll piisavalt elektrolüseeritud saama (jah, ma tean, et sellist sõna pole olemas).

Ja sellega ma muidugi ei piirdunud. Kuna alates 30 eurosest tellimusest sai postikuluta saatmise (deem, kuidas Marist ikka saaab šoppama meelitada eks), siis ma pidin natuke midagi veel võtma. Võtsin prooviks mõned elektrolüütidega SIS geelid ja etixx energiabatoonid.  30 euri ja mõned sendid peale ning võiski tellimuse kinnitada.

Nüüd, peale 75 euro kulutamist, tunnen end kohe hulga kindlamana maratonile vastu mineku suhtes. Vaseliin olemas, geelid olemas, villipulk olemas, geelivöö olemas (kui ma kord järgi pühapäeval sellele jõuan), spordijook olemas, batoonid olemas! Ahjaa, maratoonlase jalad on puudu. Kust neid küll muretseda saaks????


9 comments:

  1. Hahah, ja ainult jalgu tegelikult vaja lähebki! No kuskil 3-4 geeli võib ka kaasas olla.

    ReplyDelete
    Replies
    1. :D :D

      Geele mõtlesingi umbes nii kaasa võtta. Päris 14tk vöö vahele just panema ei hakka :D :D

      Delete
  2. Ah ma mäletan enne oma esimest pikka võistlust, oli vist Paide poolpikk triatlon: õudusunenäod asjade unustamisest, siis meeletu põdemine, planeerimine, eesmärgid. Muidugi tegin halvemini kui arvasin, aga tagantjärgi vaadates, pidingi tegema, ettevalmistus ei olnud tasemel!

    Esimeseks maratoniks ei peaks, minu arvates, ajalisi eesmärke seadma. Kui väga tahta, siis null kõnnisammu oleks päris kõva eesmärk. Mine, jookse, naudi toidupunktides kaloreid, räägi ja tunne rõõmu. Küll need kiired maratonid tulevad kunagi. Samas isegi mul pole veel kiireid tulnud, esimese päris maratoni jooksin 2010 vist.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mu esimese maratoni eesmärk on ellu jääda ja rada lõpetada hea emotsiooniga :) loodetavasti see ka õnnestub.

      Kuigi ettevalmistus on olnud mul pikaajaline ja järjepidev, siis kõnnisammudeta maratoni ilmselt esimene kord veel ei tule. Aga küll jõuab selle ka kord ära teha :)

      Delete
    2. Ma olen korduvalt ja ebaõnnestunult võtnud selle 0 kõnnisammu eesmärgi.

      Villid tulevad tasapisi. Maratonil sa lihtsalt ei jõua neid saada, liiga lühike.

      Delete
    3. Seda, et 0 kõnnisammuga hakkama saaks, on jah suhteliselt ebatõenäoline ja kui päris idee alguses veel mõtlesin sellele, siis hetkel lähen starti mõttega, et lihtsalt saaks läbitud. Kui lõpetades on veel meel muhe, siis küll saab ajalisi-sammulisi eesmärke panna järgmisteks aastateks :)

      Delete
    4. Nojah. Lihtsalt läbimiseks pole küll geele ega kreeme vaja.

      Delete
  3. Fun story ka rääkida, kui osalesin oma esimesel maratonil panin geelid spordirinnahoidja vahele, jumala mõnus oli! Aga see oli alguses mõnus, siis polnud enam mõnus kui tahtsin neid seal välja koukida, higine pluus ja teiste pilgud tegid asja ainult hullemaks :D seega õppetund, ära pane MITTE MIDAGI spordirinnahoidjatesse :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oi, selline kogemus on mul poolmaratonist. Armid on siiani rindade peal sellest, et geeliotsad hakkasid mingi hetk hõõruma. Kusjuures ma ise ei tundnudki seda üldse, polnud valus ega midagi aga kui rinnahoidja ära võtsin, siis verd lahmas korralikult.

      Delete