Peetri jooks 2017 - kaks suurt võitu!

Eile käisime Peetri jooksul. Minu jaoks esmakordne selle jooksu külastus, aga etteruttavalt võib öelda, et mitte viimane. Aga alustame ikka algusest.



Kuna jooks oli kell 18 õhtul, siis päeva suhtes kasutasin sama taktikat, nagu ööjooksu puhul -hommikul puder rasva ja valgurikaste lisanditega, lõunaks pasta ja 2 tundi enne jooksu vahepalana pulsi batoon. Vahele veel spordijooki ka. Seekord Isostari oma. Toimis väga hästi!


Kohale jõudsime enne kella 16t natuke. Kuigi tee peal oli ilm kohati kohutav, siis koha peal vihma ei saanud ja jooksuaegset ilma võiks hinnata tubli neljaga - tuul oleks võinud olla teps väiksem ja kraad 1-2 pügalat madalam, aga muidu täitsa mõnus oli!


Enne jooksu tegime ringi peale müügitelkidele. Esimesena kripeldas hingel eesolev virtuaaljooks, mille hooajaks registreerimine maksab kuni septembri lõpuni 50 euri. No nii tahaks, sest talvel paremat motivatsiooniallikat enda välja ajamiseks ja  võistluse mõttes pingutamiseks ei leia. Aga ma veel ei registreerinud. Natuke õnneks on veel aega mõtlemiseks.

Järgmisena jäi ette üks huvitav telk, kus müüdi KUKK&KOIT müslit ja PROOTON batoone. Jessas, kui hea see kookosemaitseline batoon oli. Ja need müslid... mm. Ma ausalt polnud nendelt üldse midagi kuulnud ja kuigi praegu jäi ostmata, siis hingele jäi kripeldama ikka. Ma igatahes panin LIKE nende FB lehele, sest äkki tuleb jälle mõni hea soodukas ja siis tuleb ikka ära osta. Muideks, nende maapähklivõi batoon oli TÄPSELT halvaa maitsega.


Peale seda läksime Enerviti telki, kus ma ostsin endale SEB Maratoni proovipaki (nad on geelipartneriks maratonil) ja energiatablette. Kuna tavalisi polnud, siis võtsin koffeiiniga. Nagu ikka, olen ma nii rumal, et proovin kohe võistlusel ju, kui juba ostetud sai :D

Kui telgid külastatud, numbrid peal ja pildid ka tehtud, siis tegime korraliku soojenduse. Me Regiinaga tegime, aga Priit vaatas pealt. Viigi polnud veel üldse jõudnud, sest ta tuli otse töölt ja jõudis alles pool tundi enne starti kohale. Soojenduse tegin oma treeneri, Hasso, käest saadud juhendite järgi ja tundsin, et sain keha korralikult lahti joostud.


Veel natuke ootamist ja läkski jooks lahti! Oma isikliku tempomeistriga veel! Esimene kilomeeter läks lennates. Ajaks 5:29 min/km. Väga hea, tunne ka veel hea. Teine kilomeeter - 5:35 min/km. Viigi vahepeal küsib, kas võtame aeglasemalt? On veel natuke ruumi, et maha tõmmata tempot. Ma vaikides lähen samal tempol edasi. Kolmas km - 5:49 min/km. Juba hakkab vastutuul tulema ja natuke tõusu ka justkui oleks. Viigi tuletab meelde, et mul on peos tablett, pistan selle suhu. Kardetud koffeiini maitset tugevalt ei esine. Täitsa mõnus.

Kogu raja ulatuses on meeletu kaasaelamine - inimesed hõikavad nimeliselt jooksjaid, väiksed lapsed annavad energiapatsu, esinejad elavad kogu hingega kaasa. Sildid igal teisel postil annavad indu veel enam juurde, aga mina vaikselt tunnen, et äkki tempo on liiast??!


Neljas kilomeeter - 5:45 min/km. Raske on! Ees on jooksu kõige suurem (mäe mõistes küll olematu, aga siiski) tõus. Ohkan Viigile, et võtame tempo maha, tõus tuleb. Kaugelt aga terendab viienda kilomeetri märk. Siis hakkab aeg ka paistma. Viigi suunab mu tähelepanu ajale - 28:32. Viienda kilomeetri keskmine aeg tuleb 5:54 min/km. Siinkohal sai ka mu esimene tablett otsa ja kuna lõpp oli päris kange, siis ei julgenud uut kohe suhu panna ( ei pannudki rohkem ühtki jooksu ajal).

Tunnen, et raske on. Miks see rada pole 5km pikk? :D Aga tuleb edasi minna, sest pool on ju läbi ja vähem kui poole tunniga. Viigi ütleb kõrvalt, et teine pool veel ja ajaliselt peame enamvähem sama ajaga minema. Ma mõtetes pussitan end, et miks ma selle rekordiootuse välja hõikasin!?!?! Sada korda tahaks öelda Viigile, et mine ja jookse. Ära sure siin minuga, aga ei! Ma pean lõpuni vastu ja võtan oma rekordi kasvõi roomates!


Järgmised kilomeetri ajad tulevad 6km - 6:01 min/km, 7km - 5:47 min/km, 8km - 6:03 min/km. Kohe annab ajas tunda, kuhu kilomeetrisse on jäänud joogipunkt. Seal sai mõned sammud kõnnitud. Viigi soovitusel võtsin ise topsi ja teised topsid krae vahele uhamiseks võttis Viigi mulle. Nii saime kõige kiiremalt joogipunktist läbi.

Edasi läks nüüd veelgi raskemaks, sest teadsin, et tuleks see viimane käik kuskilt välja otsida, aga ma tundsin, et mul pole seda. Kes pihta pani!?!? Siiski siiski suutsin ennast sundida natukene kiiremini liigutama. Viigi vahepeal ütles jälle aega, seega teadsin, et kui nüüd lõdvaks lasen, lendab mu rekord lihtsalt nina alt minema. Ei saa seda ju lubada, kui jua 8km on sigapalju pingutatud!


Punnitan elu eest, et jalad teeks võimalikult suure sammu ja liiguks võimalikult kiiresti. 9km aeg - 5:55 min/km. Kräpp! Ma pean veel kiiremini minema! Lõpu 500 meetrit - parim ergutus terve raja jooksul! Üks pildistab, teine hõikab, kolmas jälle pildistab. Püüa sa siis tempo alla lasta sellistes oludes :D 10km aeg - 5:47 min/km. Veel 70 meetrit kella järgi!

Viigi ütleb - püüame selle tüdruku kätte, kellel ilmselt oli peas samad mõtted kui minul - tulgu see finiš kiiremini!!! Ma ütlen küll, et ma ei jõua, aga automaatselt lähen Viigi sabas nagu sõnakuulelik koolilaps ja jookseme neiust mööda. Finišikaar kohe kutsub jalgu veelgi enam liigutama. Ma vaatan vaid aega ja pingutan elu eest, et see 59 minutit sinna ette ei lööks. EI löönud! Rekord on sündinud!!!!


Olen õnnelik! Ametlik lõpuaeg 58:21! Rekordiparandus 43 sekundit (mäletasin, et rekord oli 59:40 aga oli hoopis 59:04 :D)! Vähe küll, aga eesmärk oli alla 59 minuti ja selle ma tegin ära! Tänu Viigile! See naine on sündinud tempomeister! Tõsiselt - ta tegi täpselt nii, nagu minule sobis ja motiveeris sõnagi lausumata! Ütles nii vähe, kui võimalik, aga nii palju, kui vaja. Aitäh sulle!!!!

Peale lõppu saime korraliku portsu erinevaid sööke-jooke. Mõni sai rohkem, mõni vähem, aga see polnudki oluline. Ma pole seni mitte ühelgi teisel jooksul nii rikkalikku toiduvalikut peale jooksu näinud! Näljane ma siiski polnud. Kohe mitte üldse, aga banaani tüki sõin ära. Ülejäänu võtsin autosse, et ehk seal söön.


Tegime veel pilti, jagasime muljeid, ootasime ära loosimised ja oligi kojuminek. Enne veel sai Viigi oma võidetud pluusid kätte ja ma sain endale M suuruses pluusi. Kartsin, et väike, aga kodus proovides oli täitsa lõdvalt seljas, nii et vist olen siiski väiksemaks jäänud (või on suurem M see pluus :D).

Ahjaa, te mõtlete, mis oli mu päeva teine võit? (arvestades pealkirja). See oli toidulaua ääres. Ma suutsin oma aju segadusse ajada. Laual oli mitut eri sorti küpsist. Üks nendest veel selline, mis oli mu üks lemmikumaid küpsiseid. Aga ma ei võtnud mitte üht neist. Mitte sellepärast, et mul suhkruvabadus, vaid ma lihtsalt ei tahtnud. Maris ja ei võta ühtki küpsist, kui see on silma all ja lubatud??? See oli selline võidumoment, et aju jooksis kokku :D :D


Koju sõites oli emotsioon jätkuvalt väga positiivne. Muljetasime Priiduga terve tee ja ennustasime, mis järgmine aasta aeg võiks tulla. Temale pakkusime selle aastase 51:46 asemel võiks 45 minuti piiri alistada. Kui ta nüüd regulaarselt trenni hakkaks tegema, siis täiesti teostatav! Mina võiks ju siis 55 sihiks võtta? Seni, kui kaal ei alane normipiiresse, üritan siiski minuti haaval aega parandada :)

Jooksu kohta ütlen kokkuvõtteks veel nii palju - äge kaasaelamine, hea ja kiire rada, super korraldus, rikkalik toidulaud ja üleüldse super super jooks! Soovitan järgmisel aastal kindlasti minna, kes head jooksuelamust tahavad saada!

Jooks numbrites: 
Aeg: 58:21
Distants: 10km (10,07km kella järgi)
kalorikulu: 775kcal
Keskmine kiirus: 5:48 min/km
Maksimum kiirus: 4:50 min/km - tuli muideks finišisse joostes :D
Keskmine pulss: 178
Maksimus pulss: 192


No comments:

Post a Comment