Soovitused maratoniks

Ma olen väga mitmest erinevast allikast saanud kõvasti soovitusi, mida teha või mitte teha, kui ma lähen oma esimesele maratonile. Eks google oskab ka soovitusi jagada, aga minu meelest need inimeselt inimesele soovitused on kõige mõistlikumad. Ikkagi praktiliselt läbi kogetu ja kuigi minul võib minna teisiti, siis on tark siiski neid kogemusi kuulata ja kõrva taha panna.


Foto: Marit Mänd Photography 
Panen teile siia ka kirja, mis soovitusi on mulle antud. Arvestage, et need ei ole treeneri soovitused. Need pole jooksuprofi soovitused, vaid täiesti tavaliste harrastajate kogemused, kuidas nemad esimestel maratonidel on alt läinud ja mida soovitaksid teha, et neid apsakaid vältida.

Joo kindlasti eelneval nädalal või kahel elektrolüütide ja magneesiumiga rikastatud jooke. Nii kogud enda kehale suure pingutuse üle elamiseks vajalikke aineid ja ennetad jooksuaegsete krampide teket. On soovitatud nii Vytautast juua kui ka spordijooke. Mina isiklikult olen praegu Isostari ja High5 spordijookide peal. Iga päev üritan ikka vähemalt pool liitrit juua, vahel ka rohkem.

Proovi kõik jooksuks kaasa võetav varustus eelnevalt ära. Alates nokamütsist kuni aluspesuni välja. Jooks on piisavalt pikk, et kui kuskilt imenatukenegi häirib, võib see lõppeda päris valusalt. Näiteks ühel tuttaval läks NELI varbaküünt eemaldamisele pärast maratoni jooksmist. Päris rõve, eks :D  Sain ka teada, et need käevarred võivad ka päris peenikestel inimestel lõhki hõõrutud saada. Seega on tark, kui proovid pikema jooksu peal ära kogu riietuse, vööd, geelid jne, et kuidas istuvad ja kas on mõistlik just need panna.

Joogivöö koha pealt on selline lugu, et sain tuttavalt laenuks ühe geelivöö ja samas ka andis kaasa igaksjuhuks joogivöö. Ta soovitas võimalusel kaasa võtta ikka joogivöö, sest temale andis teadmine, et saab igal sobival hetkel kasvõi huuli niisutada, väga palju vaimselt juurde. See mõte tundus mulle hästi meelt mööda, sest lõpp saab olema väga raske nagunii ja kui ikka on see sõõm võtta igal minutil, siis on ikka lohutav küll.

Proovisin ühe jooksu vööga ära joosta - väga mõnus oli. KUna see oli S/M suurus, siis kartsin et on väike vms. Aga ei, sain ilusti puusa peale lükata ja ei liikunud üldse, isegi kiirenduste ajal oli ilusti paigal ja ei loksunud kuhugi suunas. KUna sellel vööl on kaks geelitaskut ja üks suur tasku asjade jaoks ka, siis ma hetkel olen seda usku, et just selle võtangi kaasa.

Muideks, sain veel Sporditoit.ee käest kingituseks ka geelivöö :D Kohe kaheksa geelitaskuga! See on ka hästi mõnus, aga ma ma hetkel olen seda usku, et see veetops puusal võib tõesti mind jooksu ajal vaimselt abistada. Eks näis, ma igatahes proovin kõik allesjäänud jooksud sellega joosta ja vaatame, kas enne maratoni olen sama positiivne vöö kasutamise suhtes.

Aga lähme edasi. Päris mitu inimest on soovitanud mulle joosta tempomeistriga. Eelkõige sellepärast, et ta aitab sobivalt aeglast tempot hoida. Kuulsin ka kogemustest, kus üks inimene on kaks korda proovinud joosta maratoni, aga on just vale tempo valiku pärast katkestanud mõlemal korral. Lihtsalt on end kinni jooksnud ja kui sul ikka on üle 10-20km veel minna ja sa juba oled omadega täiesti kinni jooksnud ja ka vaimselt alla andnud, siis on ikka pagana raske end lõpuni vedada.

Samas olen ka kuulnud, et tempomeistrid pole alati kõige stabiilsema tempo hoidjad ja lainetusena joostud (kiirelt-aeglaselt-kiirelt jne) jooks väsitab ülearu. Seega sellisel juhul on mõistlikum ise tempot tunnetada ja seda stabiilsena hoida. Samas kuulsin Valdo Jahilo kohta, kes 5 tunni gruppi juhib, ainult häid sõnu. Seega ma olen siinkohal veel kahevahel, kuidas toimetada :) (nii et siinkohal võib vabalt veel kogemusi jagada, et kuidas teil on olnud)

Ettevalmistuse koha pealt on soovitatud varuda endale vaseliini ja end üleni sisse hõõruda sellega. Kui sel meetodil kasvõi mõnest hõõrumisest pääseda saaks, on juba väga hea. Kõige enam enda puhul muretsen selja pärast. Mul on natuke komplitseeritud see asi seljaga, sest isegi kõige tavalisemal jooksul suudan ma oma jooksu ALATI katki hõõruda. Liigne nahk ja värki noh. Aga ma täna lähen jooksma ja proovin ära selle vaseliini teema. Kui ikka hõõrub, siis ma lihtsalt plaasterdan kinni selle laigu, mis katki tavaliselt hõõrub.

Lisaks vaseliinile  tellisin endale ville ennetava pulga. Sellega mõtlesin jalad sisse määrida. See ei pidanud jääma väga rasune vms, mis vaseliini puhul võib juhtuda (mis omakorda võib jälle joostes ebamugavust tekitada). Jällegi koht, mida tuleks enne jooksu proovida ära.

Geelide koha pealt olen saanud väga vastakaid arvamusi. Mõni arvab, et kui aega mitte püüda, siis jookseb ka ilma ära. Samas teine ütleb, et kindlasti võta geelid kaasa, sest kui poolmaratoni veel jõuad ilma ära joosta, siis maraton on jooks omast klassist ja sul on kindlasti vaja lisaenergiat. Samuti aitab see ka nö platseeboefektina - sa võtab midagi, mis justkui peaks energiat andma. Nii sa tunnedki mingit lisaenergia tulekut. Nii et mina võtan kindlasti rajale geelid kaasa. Mõned isotoonilised (need, millel pole vaja kohe vett peale juua) ja mõned tavalised joogipunktides võtmiseks.

Samuti võtan ma kaasa Enerviti energia tabletid, mis mul Peetri jooksust üle jäid. Kuna need on kofeiiniga, siis panen nad suhu ilmselt lõpu poole, nagu on soovitatud. Pidi väga kasulik olema koffeiiniga geele ka kaasa võtta, aga mulle nad maitselt väga ei istu. Seega proovin tablettidega hakkama saada ja geelidest võtan ikka kaasa need, mis maitsemeelele sobivad.

Söömise koha pealt on enamus soovitanud üht asja - tee nii, nagu sa seni enne võistlust harjunud oled. Aga ma olen nüüd viimased jooksud jooksnud ju õhtusemal ajal ja proovinud uut aja jaotust toitumise osas. See on hästi mõjunud, aga hommikusel, kella 9 ajal startival jooksul ma sama ajajaotust teha kuidagi ei saa. Seega ma isegi ei tea veel  mis kell ja mida ma hommikul söön.

Eks neid soovitusi on olnud veel erinevaid, aga mis enamuste suust on läbi käinud on see, et esimene maraton on läbimiseks, mitte aja püüdmiseks. Eriti minusugustel harrastajatel. Seega võta vabalt, ära kiirusta. Kui tahad, siis söö geeli iga poole tunni tagant. See ei näita sind grammigi nõrgemana nendest, kes seda ei tee.  Kui vaja, siis kõnni. On ka neid, kes on juba väga mitmeid maratone läbinud ja pole ka veel täies pikkuses seda kõnnisammudeta läbida suutnud.

Peamine on see, et sa lõpetad! Kui sa oled lõpetanud ja emotsioon on hea, siis võid juba vaadata, kas järgmisel aastal oled sama hull ja proovid aja peale joosta või jätad selle elu ühekordseks kogemuseks, mis on ka täiesti ok! Isiklikult mulle on kõik inimesed, kes vähemalt korra elu maratoni on läbinud, ülitugevad ja sihikindlad inimesed ja kui ma selle ilusti läbi teen, siis on mul au olla nende inimeste hulgas!


12 comments:

  1. Üldiselt oled põhilised asjad kirja saanud. Joogivööd soovitan mitte võtta ja geelivööst loobuda niipea kui võimalik (osa vöösse, viimased taskusse). Valdo Jahilo hoiab ilusti ühtlast tempot, aga arvesta, et 5 tunni grupp jookseb iga km ca 15 sek kiiremini kui 5 tunni tempo olema peaks. Reaalne lõpuaeg alla 4:55.
    Pärast eilset trenni oskan trennikaaslase kogemusest veel üht asja soovitada. See käib siis suurema büstiga jooksjate kohta. Temal hõõrus spordirinnahoidja rinnad katki. Soovitan rinnad ära teipida. Kui oled oma rinnahoidjas väga kindel, siis seda tegema ei pea, aga tasub sellele mõelda.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh soovituste eest :) Rinnahoidjas ma olen suhteliselt kindel, aga kunagi ei või ülearu ettevaatlik olla. Ma sain oma rindadele korralikud armid eelmisest poolmaratonist, kui rinnahoidja vahele geeli panin, seega ei taha uuesti sama tunnet kogeda...

      Delete
    2. Üldiselt on tempomeistritele tõesti soovituseks antud joosta nii, et lõpuaeg mõni minut n-ö ette antud ajast ikkagi kiirem tuleks ja seda just seetõttu, et kui keegi enne lõppu ära kukkuma ja grupist maha jääma peaks, saaks ikka tulemuse kätte. Vaseliini soovitan suuresti. Mina olen määrinud jalalabad üleni ja paksult just vaseliiniga sisse - kannad, varbad, varbavahed, sest nii pika jooksu puhul tekib seal ikka mingeid hõõrdumisi, isegi kui tossud on head ja sisse joostud. Teine probleempiirkond hõõrdumise osas on minul reite ülaosa, nimelt on mu kehakuju selline, et reied hõõrduvad kokku joostes ja kui püksid on lühemad kui poolde reide, saab jooksust väga ruttu üks väga valus ettevõtmine. Igaks juhuks olen alati maratoniks valinud pikemad püksid ja ka siis reite ülaosa, kannikatevahe ja sisuliselt suurema osa intiimpiirkonnast ohtrasti vaseliiniga sisse hõõrunud (ilmselt liiga palju infot, aga minu meelest oluline aspekt, sest kui ikka tagumikuvahelt hõõrub, on väga-väga paha :D ). Rohkem vast ei oskagi soovitada... mina pole mingeid geele-vöösid kaasa tassinud tundmusega, et need küljes rippuvad jublakad saavad pigem ebamugavaks kui toetavaks. Söögi osas olen üritanud eelmised paar päeva kõvemat ja rammusamat kraami sisse kuhjata, tundub, et annab jõudu! Samas pole ma ka kordagi n-ö tulemuse peale jooksnud, ikka ennekõige eesmärgiga läbida ja pigem väga aeglaselt, seega ma ei tea, kuidas selline toitumisloogika tulemusele orienteeritud jooksu puhul toimib. Edu :)

      Delete
  2. Minu kõige suurem feil maratonilt on, kui ükskord panin kella veel viimase hetkeni laadima ja sinna ma ta maha unustasin. On veel olnud maratone, kus kella aku on saanud tühjaks enne lõppu ja vaimselt on päris raske minu jaoks joosta ilma kellata.
    Jänesega koos joostes ei saa joosta täpselt oma sammu ja mind on see häirinud. Lisaks see meeletu kellade piiksumine häirib ka veidi.
    Mis rinnahoidjasse puutub, siis seda ei tea kunagi. Kui vihma hakkab sadama, siis hakkab kõik hõõruma.
    Esimesel maratonil jooksin ise mina ka maha 4 küünt, aga see selgus alles pärast finišit. Jooksu ajal ei seganud :)
    Ilusat maratoni!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nende kelladega on selline imelik asi, et imestan ise ka, et praegu, kui kella aku tühi jääb trenn tegemata või ootan tunni, kuni kell laeb. Täielik sõltuvus. Aga 20-25 aastat tagasi tegime kõik trennid ja võistlused nii, et polnud mingitki aimu tempost või ajast. Pulsist rääkimata. Finišis said aja teada. Olid küll käsistopperid, aga need olid suured ja ebamugavad kaasas kanda.

      Delete
  3. Puhka enne hästi välja. See on tähtsam kui mistahes kreemid ja söögid.

    ReplyDelete
    Replies
    1. See on tõesti väga hea soovitus! Ma loodan et mul närvid lasevad ka seda teha :D

      Delete
  4. Ma soovitan veel, et püüa nüüd nädal enne maratoni normaalselt magada, sest maratoniööl sa ilmselt magada ei saa või tuleb väga katkendlik uni. Aga muidugi, äkki sul veab ja magad nagu talveunes karu. :D

    ReplyDelete
  5. Tempogruppidega on nii, et väga vähestele sobib konkreetne tempo. Osadele jääb liiga lahjaks ja nemad peaksid ammu sealt kadunud olema, ning teistele jälle on see tempo liiga tugev. Ka nemad peaksid sealt grupist kadunud olema. Tegelikkuses lähevad need grupid ülisuurteks ning jooksjad hakkavad üksteist segama. Sammud erinevad, joogipunktides ei saa korralikult jooki kätte, lõõtsaeffekt, ebaühtlane tempo. Nii see tempogrupp väsitab rohkem, kui väikeses (kuni 5 jooksjat) grupis eraldi joostes. Ma soovitaks joosta rohkem enesetunde ja pulsi järgi. Pigem vähe tagasi hoides õkonoomse sammuga. Kellestki mitte kramplikult kinni hoides. Geelidega on nii, et siin on ka tegu paljustki platseeboefektiga, aga kui see usk aitab kedagi finišisse jõuda, siis miks mitte. Ise olen teinud väga kiireid maratone nii ilma geelita, kui ka geelidega ja ei saa kunagi teada, kas neist ka kasu oli või lihtsalt oli hea vorm.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Geelil jah kindlasti suur osa platseebo efektil, aga ma olen selline, et kui pähe võtan, et see aitab, siis ilma on kohe kuidagi väga pläss joosta :D

      Delete
  6. Veel 2 asja, millele tähelepanu pöörata.
    1. Pediküür. Korralik pediküür enne maratoni on hädavajalik. Veel parem kui hea spetsialisti poolt tehtud.
    2. Ehted. Need võiks ka koju jätta. Joostes ikka sõrmed veidi paisuvad ja siis võib vägagi valus hakata.
    PS. Alles oma 47.maratoni läbisin ma algusest lõpuni joostes ja üllatuseks ei olnudki see kõige kiirema ajaga.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Just täna mõtlesin varbaküüntele, et kuidas küll neid kõige kindlamalt jooksu lõpuni jala küljes hoida :D :D

      Sõrmuse viskan nüüd küll kohe kindlasti sahtli nurka nädalavahetuseks, selle peale ei oleks osanud ise kuidagi tulla, aitäh!

      Delete